Tere, mina olen Marek Endla Eesti keele instituudist.
Keel on justkui elav organism, ta muutub
ja areneb koos muutuva maailmaga.
Uusi mõisteid lisandub iga päev.
Samas toimub vastupidine protsess.
Sõnad kaovad, sest kaovad ka nendega seotud tegevused.
Näiteks ei räägita enam vokiga ketramise Ast.
Tänapäeval tehakse vokiga hoopis süüa. Ükskõik milliseks muutub meie kõneldav ühiskeel
või normeeritud kirjakeel ei saa me siiski unustada tõsiasja,
et eesti keele kujunemisel on oluline roll olnud meie murrattal.
Eestlasi paistab huvitavat, kuidas kuskil on räägitud
või millist sõnavara kasutatud.
Kuuleb ju tegelikult murdekeelt mitmel pool tänapäevalgi.
Eesti murded jagunevad kaheks peamurdeks Põhja-
ja Lõuna-Eesti murdaks, milles omakorda eristuvad väiksemad murdealad. Nii et vaatamata Eesti väiksusele saame rääkida väga
erinevatest murdekeelega seotud nähtustest.
Peatume siis ühel sellisel lähemalt peamiselt Saare,
Muhu ja Põhja-Viljandimaale ning Lääne ja mulgi murdele on
iseloomulik konsonantühendi kadumine sõna alguses.
Lahtiseletatult tähendab see seda, et näiteks ühenditega H R
ja R asemel on neis murdes lihtsalt r ning H L
ja P lühenditega. Sõnade algavadelliga.
Mitte murdekõnelejale võib selline muutus omamoodi segadust põhjustada,
sest võivad tekkida sõnad, mida ollakse harjunud tajuma teistmoodi.
Näiteks kui kuulata Saaremaal ütlemist, et lompoli kurkus
või Kolga-Jaanis selge laas paistab hästi läbi siis ei käi
jutt lombistega Laanest, vaid klombist ja klaasist.
Veel segasemaks võib asi minna järgmiste lausete puhul.
Korja oma raamkokku ja mine minema või sõidavad suure raamiga. Kui raami kokkukorjamine võiks veel mõeldav olla,
siis sellega sõitmine tundub juba kahtlane.
Mõistagi käib jutt kraamist ja praamist.
Eelnevaga haakub ka tegusena kraamima, murretes on raamima
näiteks mullo, Toad keik raamimata.
Selliseid näiteid võib tuua veel ja veel.
Võib juhtuda sedagi, et konteksti teadmata ei pruugigi aru saada,
millest jutt käib. Näiteks kui saarlane räägib, et möni loom oli ka kollane
loom ja punane loom siis esimese asjana ilmselt ei arva,
et kõneldakse ploomipuudest või kena ruut.
Miks ei võiks ka mõni ruut ilus olla, aga siinkohal on
silmas peetud pruuti.
See oli kõigest üks põgus pilguheit meie murdekeele
põnevasse maailma, kus avastamist on veel kuhjaga.
