Teadust kõigile toidutervislik, kus või ebatervislikkus võib
peegelduda toidu söömise järel verepildis
sest merre jõuavad ainevahetuses tekkinud ained meta poliidid.
Metropoliit aga võivad uurida teadlased,
kes võivad nende põhjal teha suurt statistikat
ja leida uusi seoseid toidu ja tervise vahel.
Uute seoste põhjal on lootust anda inimestele paremat
toitumisnõu ja aidata neil hoida tervist. See on valdkond, millega on viimastel aastatel tegelenud
Tartu Ülikooli Statistika spetsialist Nele Taba,
kes täna saates ongi.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Selles, et mõned toidud, mida me sööme tervisele kasulikumad
kui teised toidud, selles ei kahtle vist praegu keegi.
Küll jah. Aga kui juba täpsemalt hakkab rääkima,
et millised toidud on tervislikud ja kellele
ja millised mitte siis võib ka suuremaks vaidluseks minna. Ja ma olen täiesti nõus sellega, et see,
see saab tekitada palju vaidlust ja on ka tekitanud
ja ma arvan, et meil läbi aja nii-öelda see teadmine järjest
täieneb ja täieneb ja täieneb, et, et sa ei saagi tekkida
ilma vaidlusteta täienemine.
Ja see vaidlus on tegelikult vajalik. Ja tegelikult huvitav ongi see, et seda teemat on ju päris
palju vist uuritud ka või või mitte nii palju,
kui vaja oleks.
Teisest küljest tundub sellepärast, et pilt millegipärast on
veel veel segane ja, ja võidakse ka asju ümber mõelda.
Aga tänane vestluskaaslane Nele Taba on seda teemat nüüd
põhjalikult ka teatava nurga alt uurinud
ja just möödunud nädalal Tartu Ülikoolis genoomika
instituudis ka doktoritöö kaitsnud. Kas oled nõus sellega, et et toitumise ja tervise vahelisi
seoseid on liiga vähe uuritud või liiga kehvasti uuritud
või mispärast see pilt siis veel nii ebaselge on? Ma ma seda ei oskaks väita, et need on liiga vähe
või liiga kehvasti uuritud, et pigem see on selline nii
keeruline ja nii lai, lai valdkond ja nii paljusid erinevaid
aspekte hõlmav.
Et ma ei tea, kas me kunagi jõuame seal sellele tasemele,
nüüd on seda piisavalt uuritud ja me ütleme,
et jah, nüüd on valmis, nüüd on toitumisega kõik selge,
et ma kahtlustan, et seda kunagi ei tulegi. Ja ühtlasi sellega, kuidas tehnoloogia areneb,
on meil järjest ütleme täpsemalt võimalik seda uurida on,
on võimalik uurida geneetilisi seoseid, on võimalik uurida,
mismoodi toitumine avaldub nii-öelda vere erinevates markerites,
on võimalik uurida näiteks ka inimeste füüsilist aktiivsust
sinna toitumisele juurde on võimalik täpsemalt kaardistada,
kui palju kaloreid iga inimene sööb ja kust kust täpselt
ja milliseid täpselt, ühesõnaga nii nagu need
tehnoloogilised võimalused paremaks lähevad. Nii läheb ka üha täpsemaks see toitumise uurimine.
Ja, ja kuna see on tõesti nii paljudest aspektidest mõjutatud,
siis ma usun, et nii-öelda valmis uuritata ei saagi,
ilmselt mitte kunagi, aga me saame järjest rohkem teada.
Me jõuame järjest lähemale ja, ja loodetavasti siis ühtlasi
ka järjest tervisele soodsamad toitumisnõuannete
ja toitumisotsusteni. Kuidas sa ise selle toitumise teemani jõudsid?
Ma tean, et su haridustee on olnud päris mitmekülgne alates
majandusteadusest ja psühholoogiast nüüd statistikani ja,
ja ma saan aru, et statistika ongi see see nurk,
mille alt toitumise ja tervise juurde lähed. Ja esialgu, kui ma nüüd oma statistika kraadi Hollandis lõpetasin,
siis ma asusin tööle geenivaramusse jo
statistikaspetsialistina ja asusime tööle siin need riista
Fischeri käe all, kes oli natukene varem juba nendest
toitumisteemadest huvitunud ja kui ta mulle seda mõtet
tutvustas toitumistunnuste uurimine ja siis erinevast
küljest sinna lähenemine siis üha rohkem huvi siis mulle
pakkusi üha paeluvam oli ja, ja ma arvan,
et see on juba sihuke puhtalt inimlik aspekt. Sest kes meist ei tahaks siis elada nii-öelda tervislikumad
ja pikemalt ja toitumine on ju üks selline üks selline külg,
mis kogu seda tervislikku elu toetab ja,
ja ma usun, et see oligi selline, pigem selline isiklik soov
alguses teada, et nii põnev, et kuidas see toitumine täpselt
need vereprofiilis näiteks avaldub või, või kuidas see
tervise riskides avaldub.
Et ma ütleksin, et mul sihukest igipõlist huvi
toitumisuurijaks hakata ei ole olnud, aga lihtsalt ma
kuidagi Krista juhatusel Krista Fischeri juhatusel siis
sattusid nende toitumisteemadeni ja, ja siiamaani on väga
huvitav siiamaani paeluvad. Kas oled saanud enda jaoks ka siis mingisuguseid
mingisuguseid soovitusi ise leida? Kusjuures see on küsimus, mida mul on ka aeg-ajalt
konverentsil küsitud mu ettekande lõpus,
et mis ma siis ise muutnud olen oma toitumises ja,
ja ma arvan, et need muutused on tulnud rohkem ka selle baasil,
mis ma nii-öelda teaduskirjandust lugenud olen seoses enda
uurimustele tõlgenduste otsimisel.
Ja üks muutus, mis ma tegin, sõbrad ei uskunud,
et ma selle teen, oli, et ma läksin pätikohvi pealt üle kohvile,
sest ma sain aru, et see on, on vererasvade ainevahetusele
on parem, juua filtrikohvi, mitte, mitte siis seda pätikohvi,
ehk siis kuu, kus tassi põhjas lihtsalt see puru. Ja üldiselt nähes nagu kuidas on terviseriskid toitumisest
ikkagi päriselt selgelt mõjutatud olen ma küll hakkad rohkem
puuvilju sööma, juurvilju sööma käis ja need on sellised
üldised soovitused, söö rohkem puuvilju,
juurvilju, aga kui ma olen reaalselt näinud ise numbrit,
kuidas terviseriskis avaldub, siis, siis vähemalt mind on
see ennast küll veendunud et natukene muuta nii-öelda
vähemalt siukses, mis me üldiselt käsitleme tervislikuma toitumise,
need muuta enda toitumist sinna suunda, et lihtsalt need
riskide nägemised on piisavalt motiveerivad olnud. See puuviljad ja juurviljad on tõepoolest juba vana
ja tuntud soovitus aga see, et pätikohvi asemel niinimetatud
pätikohvi asemel tarbida filtrikohvi, mis on selle soovituse aluseks. Jah, mina nüüd minu bioloogia taust ei ole piisavalt tugev,
et väga täpselt seda kirjeldada aga aga nii palju,
kui ma olen aru saanud, siis väga madala tihedusega lipoproteiinid,
mille, mille suurem kogus ja milles milles sisalduva suurem
kolesterooli kogus on seostatud erinevate
südame-veresoonkonna haigustega siis nendega on näidatud,
et kohvis olev aine nimega kahves tool ta suurendab nende
Nende eritumist verre. Ja see on siis nii-öelda ka katseliselt näidatud
ja tegelikult seda me nägime enda tulemustes ka,
et suurem kohvi tarbimine seostus siis suurema,
väga madala tihedusega lipoproteiinide seotud mõõtmistega.
Ja see kahvezdod siis väidetavalt see naine,
mida rohkem siis filtreerimata kohvidesse
ehk siis türgi kohvi või siis pätikohvi,
ehk siis need, mis ei käi füüsiliselt läbi paberfiltri. No siin tulid juba mängu niisugused mõisted nagu
kahvesztoolia ja lipoproteiinid, nii et asi kisub ikkagi
sinna molekulide radadele.
Aga mille poolest sinu uurimus erineb, võib-olla mõnedest
teistest toitumisvaldkonnas tehtud uuringutest? Ja meie lähenesime sellise põneva meetodiga,
millel nimeks Mendeli randumiseerimine.
Ja ma katsumust läbi mõningate lihtsamate näidete selgitada,
et mida see Mendeli Rantamiseerimine teeb
ja miks, miks ta vajalik on ja mida ta, mida ta annab lisaks
võrreldes siis teiste uurimustega Aga see nimi mendel tuleb muidugi tuttav ette. Jah, geneetika valdkonnast võib tulla tuttav ette. Misse Mendeli randamiseerimine on. Ütleme nii, et ideaal oleks nüüd uurida toitumist,
randomiseeritud kliiniliste uuringutega,
jagame inimesi katsegruppides, ühed ma ei tea,
tarbivad nii palju kohvi igapäevaselt näiteks kaks kuud järjest,
teised, nii, ja nii palju.
Mõõdame alguses verenäitajad, mõõdame lõpus verre näitajad
ja saame sealt siis mingid vastused.
Nüüd tihtipeale seda maru kallis teha, see võib-olla
natukene tülikas neile uurimisuuritavatele endale ja,
ja tihtipeale seda ka hästi ei saa teha,
et ma ei saa väga teha selliseid gruppe,
et nii, et teie, see seltskond, teie tarbite,
nüüd ma ei tea, pudel viina päevas kuu aega järjest,
teie siin kaks pudelit veini. Et selliseid asju ei ole nagu võimalik uurida
ja see ei oleks eetiline ja ka meid tegelikult ikkagi
huvitab alkoholi mõju tervisele, nii ka igasuguste muude
nii-öelda toitude ja jookide mõju tervisele.
Ja siin tulebki mängu siukene imeline meetod,
nagu mendel irandumiseerimine ja sisuliselt,
mis ta oma nii-öelda ideed või põhimõttelt on,
on see, et loodus teeb randamiseeriseksis,
jagas meid katsegruppidesse juhuslikkuse alusel juba
teostamise hetkel. Ja võib-olla selline hästi mõistetav näide siinkohal oleks
näiteks laktoositalumatus, millel on väga selgelt siis
geneetiline taust olemas ja DNA-s on info selle kohta,
kas inimene on laktoositalumatu või ei ole
ja seda infot me teame siis juba enne, kui see inimene üldse
mingeid toitumisotsuseid läbi elu tegema hakkab,
ehk siis ta on justkui looduse poolt enne sündi juba jagatud
katsegruppidesse vastavalt, kas siis olema laktoositalumatu
või laktoosi hästi taluv, ehk siis et, et ilmselt see
mõjutab ka tema tulevikku, piimatoodete tarbimist. Ja kui me nüüd võrdleme näiteks neid kahte gruppi,
siis tulevikus verenäitajate osas ja leiame näiteks,
et nendel, kes on, kellel ei ole üldse piimatoodete
seedimisega probleeme, et neil on mingid verre näitajad
hoopis teistmoodi, kui kui nendel, kes siis kellel on
piimatoodete seedimisega probleeme siis me võime siit eeldada,
et need muutused, mis seal omavahel vereprofiilis on,
näiteks ma ei tea, ühtedel on LDL kolesterooli tase kõrgem
kui teistel, et siis me saame eeldada, et see muutus tekkis
siis piimatoodete tarbimisest või mitte tarbimisest,
sest gruppidesse jagati nad juba juba enne sündi. Ja miks see meetod on nüüd viimastel aastatel väga-väga
laialdaselt nagu kasutuse osas suurenenud,
et vain, miks siia populaarsus on suurenenud,
on, on sel põhjusel, et meil on lihtsalt nii palju rohkem,
teatab nüüd geneetiliste seoste kohta, sest hästi-hästi,
palju on uuritud nüüd igasuguste erinevate tunnuste seoseid
DNAga ja, ja seda infot me saame siis nüüd kasutada,
et omakorda teha siis selliseid Mendeli randumiseerimise uuringuid,
mis toetuvad siis sellele, et meid jagati katsegruppidesse
juba juba enne sündi ja selliselt on võimalik meil uurida ka
ka neid tunnuseid, mille osas muidu ei oleks eetiline
gruppidesse jagada. Või siis ka, kuna kuna info on juba olemas,
siis on seda uurimust hästi odav ja kiire läbi viia.
Nii et vähemalt minu nägemus on küll, et tulevikus peaks
üsnagi alati enne kui, kui teha randomiseeritud kliiniline
uuring ehk siis see, kus sa jagad ise inimese
katsegruppidesse ja panevad mingit moodi toituma
ja nii edasi.
Et, et alati võiks olla see eelmine samm,
siis Mendeli rändamiseerumis uuring, kust saada nii-öelda eelinfo,
et kas, kas tegelikult on sealt oodata mingit põhjuslikku
seost või ole. Nii et loodus on jaganud inimesed nii ehk naa gruppidesse
selle järgi, millised geenivariandid inimestel on. Ja, ja mida sa näiteks oled siis rohkem altim,
tarbime või mitte, aga aga ütleme, et laktoositalumatuse
piima näide, see oli selline ilus ja selge ja,
ja samamoodi, aga ka alkoholi tarbimisega.
Aga, aga tegelikult paljude toidutunnuste osas meil ei ole
siukest ühte head kindlat sellist gruppidesse jagamist ja,
ja siis on see natukene natukene hägusem,
võib-olla natukene rohkem peab jälgima ja olema ettevaatlik,
et kas see gruppidesse jagamine ikkagi nüüd nüüd õigesti
gruppidesse jagamine oli, et päris iga toidu kohta meil ei
ole sellest selgelt, et keha suudab lagundada,
seda keha ei suuda lagundada, seda siis jaguneb gruppidesse ära. Nii et täiesti niisugune 100 protsenti, selge see pilt ei ole.
Ütleme, et see kliiniline randomiseeritud uuring,
see jääb ikkagi sellega võrreldes randomiseeritud uuring on
ikkagi parem ikkagi ülemuslik ja, ja need need tulemused,
mis Mendeli radikaliseerumise meetodil leiad,
need tasuks ikkagi enne enne päriselt soovituste andmist
tuleks ikkagi kliinilise randomiseeritud uuringuga üle teha,
üle kontrollida. Aga me saame juba sellise eelteadmise nii-öelda,
kus võiks kus võib see põhjuslik seos peituda. Nii et see niinimetatud Mendeli randamisatsioon see on tõhus
ja samas eetiline, võib-olla mitte nii tõhus,
aga selle eest eetilisem. Jah, ta on, ma ütleks, tan tõhusam kui vaatlusuuring
ja ta on eetilisem kui kui kliiniline uuring,
olenevalt kontekstist kliiniline uuring võib ka väga
eetiline olla ka näiteks noh, seesama alkoholi tarbimise näide,
et seal on see Mendeli rändoviseerimine kindlasti lihtsam
läbi viia ja, ja sobivam tõesti eetilise aspekti mõttes. Aga see oli nüüd meetod, läheme sisu juurde ka.
Vaatasid siis muuhulgas ka, mis inimestel veres toimub,
kui nad söövad ühte või teist toitu ja veres leidub
mitmesuguseid aineid, millest mõnesid nimetatakse meta
poliitideks mis on siis ilmselt just toitumise tagajärjel
verre ilmunud ühes või teises koguses.
Vähemalt sellest nimest, mis on seotud ainevahetusega,
võiks seda arvata. Jää meta poliidid on siis, kui niimoodi väga lihtsasse
keelde pannes ainevahetuses osalevad osakesed mitte midagi
kehas väga-väga-väga palju ja tuua inimestele mõni näide,
mis võib-olla rohkem kõnetab siis oomega kolm rasvhapped
oomega kuus rasvhapped, võib-olla ka LDL
ja HDL kolesterool, mida rahvakeeli kutsutakse halvaks
kolesterooliga heaks kolesterooli, eks.
Et need on siis mõningad näited nendest meta poliitidest,
mida ka meie vaatasime. Ja tegelikult me vaatasime seal lausa paarisadat erinevat
näitajat ja, ja see on ka omakorda selline väike osa kõigest sellest,
mida oleks võimalik uurida.
Et on erinevaid meetodeid, kuidas, kuidas verest
ainevahetuses osalevaid osakesi määrata ja kuidas neid mõõta.
Ja see konkreetne viis, mida meie, milline millised
mõõtmismeetodil saadud andmeid meie kasutasime,
seisis vaates rohkem rasvade ainevahetusega seotud
vereprofiili mis tähendab ka, et kui ma nägin,
et mingi toit või jook justkui mõjub vereprofiilile halvasti,
siis ma tegelikult ei saa veel väita, et ta ongi nüüd
üldiselt paha või ta ongi üldiselt hea, vaid ma nägin seda
konkreetset külge sellest nendest tervisenäitajatest
ehk siis vererasvade ainevahetusega seotud meta poliit. Ja siin on nagu siis kaks külge asjaolu,
et üks on see, et kuidas toit ja jook meil neid metropoliit
või praegusel juhul siis rasvhappeid veres mõjutavad
ja teine asi on see, et kuidas need omakorda meie tervist
mõjutavad ja nimelt kaks kahte tüüpi seost,
mis tuleks kindlaks teha. Ja nüüd seda esimest poolt, ehk siis kuidas toitumine verre
meta poliitides nii-öelda avaldub, seda me vaatasime siis
ühest küljest Mendeleirandumiseerimisega
ja teisest küljest siis vaatlusuuringuga ja,
ja ma korreks tooksin välja ka mõned tulemused võib-olla
sellest samast mendel erandamiseerumisest tuua mõni näide,
mis me leidsime ja mis võiks tähendada siis näiteks tervise
kontekstis siis mõni näide, mis oli selline,
mida me tahtsimegi näha ja mida oli väga hea näha oli see,
et kala tõstab oomega kolm rasvhapete tasemeid veres
ja miks me tahtsime seda näha, on see teada asi juba
varasemalt näidatud ja kui meie, kui meie seda tulemust
näinud ei oleks, siis oleks võib-olla meie meetod nii-öelda
natukene kõhkluse alla sattunud, kas see päriselt töötab
või toimib. Aga ühtlasi me nägime, et näiteks suurem kohvi tarbimine,
pikaajaline tõstab kehas siis neid väga madala tihedusega,
keskmise tihedusega, madala tihedusega lipoproteiine
ja nendega seotud mõõtmisi näiteks neis sisalduva
kolesterooli ja miks see nüüd oluline on,
tervise kontekstis on see, et nende mõõtmiste suuremaid
tasemeid on, on varasemalt näidatud, et see seostub suurema
südame-veresoonkonna haiguste riskiga näiteks ja,
ja selliselt on siis nii-öelda oluline neid tulemusi
kontekstist tõlgendada. Aga samas. Samas me vaatasime siis ka nii-öelda
vaatluslikult ja vaatluslikult.
Me vaatasime, kuidas selline asi nagu Toidu neofoobia
mõjutab siis seda vere metaboolse profiili,
mis toiduna foobia tähendab, see võib olla nüüd paljudele
uus sõna tähendab sisuliselt toiduna foobia siis kirjeldab
seda käitumist, kus inimene on kartlik uute
ja võõrastega toitude, proovimise ja söömise osas ja,
ja tihtipeale selle tulemusel kipub olema natukene liiga
ühekülgne dieet. Ja, ja seda on päris lihtsa testiga vaadatakse seal 10
lihtsat küsimust, mõni minut läheb ainult vastamiseks ja,
ja tegelikult juba võimalik justkui leida üles need inimesed,
kellel võib olla tegelikult toitumisnõustamist
sest meie nägime, et see, see kõrgem skoor sellel toidu
Neufoobia skaalal seostub madalama erinevate oomega kolm
rasvhapetega seotud mõõtmistega ja neil oomega kolme siis
peetakse selliseks, seda kõrgemad tasemed,
siukest optimaalset taset peetakse heaks,
et tal on põletikuvastased omadused. Nii et, et siis selle toiduna foobia meil seostuski. Aga see on väga huvitav tulemus, minu arvates sellepärast et toiduneofoobia,
see tähendab siis seda, et inimene on natuke kartlik
selliste toitude suhtes, mis talle on uudsed.
Aga kuidas siis nii on juhtunud, et inimene tavaliselt on
kartlik oomega kolm rasvhappeid sisaldavate uute toitude
suhtes just? Ma arvan, et üks põhjus loomega kolme tulemuse taga võib olla,
et kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kõrgema toiduna
foobiaga seostub madalam kala söömine siis nad söövad vähem
vist ka igasuguseid mereande kalatoite ja kalas teadupoolest seda,
see on niisugune suur oomega kolmeallikas.
Et see võib olla üks põhjus, on nüüd täpselt teisi põhjuseid
ei oska välja tuua, aga, aga ma arvan, et see kala söömine
võib ka üks suur põhjus seal olla. Nüüd on tähtis küsimus, kas tegemist oli Eesti inimestega
põhiliselt ikkagi. Seal olid pooled olid eestlased, pooled olid soomlased,
see oli meil selline koostööuuring Eestis
ja Soomes, nii et Eesti inimesi selles uuringus oli 1000 kanti.
Ja tegelikult soomlasi oli seal kaks pool 1000
või isegi natukene peale väiksem kogus olis Eesti inimesed,
aga me tegime mõlemas mõlemas valimissamasugused analüüsid
läbi ja, ja see oomega kolmega oomega kolmega seotud
erinevad mõõtmised tulid mõlemas valimis selgelt välja. Nüüd tuleks võib-olla siis jaapanlaste seas teha
seesamasugune neofoobia uuring sest. Oli see oleks väga põnev, väga hea meelega,
uuriks. Kui nendel on ju kalatoidud palju, palju mahukamalt
nii-öelda toidulaual esindatud, kui meil
ja soomlastel. Ja tegelikult ka näiteks vahe merealistes maades,
ütleme sooviks ka Itaalias näha seda ja väga-väga hea
meelega peaks, peaks ka laiemalt, kuidas see mõjub,
aga aga veel ei ole väga palju.
Kui ma ei eksi, siis meie olime esimesed,
kes vaatasid, kuidas toidufoobia nii-öelda vere
vereprofiilis avaldub.
Et see on ikkagi niisugune üsnagi, üsnagi uus kontseptsioon
on toiduneofoobia, seda ei ole nüüd nii palju mõõdetud,
see on 30 aastat tagasi, siis see küsimustik tuli,
aga ta ei ole ka ilmselt selline esmane küsimustik,
mis kohe kõik biopangad täidaksid. Nii et veel minule teadaolevalt ei ole.
Ei ole mujal vaadatud, kuidas vere vereprofiili mõjutab,
aga tahaks, tahaks väga näha. Nii et praegu veel ei ole teada, millist soovitust siit
täpselt anda, et kas soovitada seda, et sööge kindlasti
aeg-ajalt ka midagi sellist, mida te tavaliselt ei söö.
Või hoopis selline lihtne soovitus, et sööge rohkem kala. Ma arvan, et see kuldne kesktee on alati süüa mitmekesiselt
ehk siis ikka väga lihtne ja natuke laialivalguv vastusega,
arvan, et mida mina isegi rohkem järeldaks,
on see, et kui nüüd näiteks mõnes suuremas biopangas tehakse küsimustik,
viiakse läbi, siis meil on üsna lihtne üles leida,
kes on need inimesed, kellel tegelikult võiks olla vajalik toitumisnõustamist,
et nende tuleviku tervist hoida. Üks teema, mida ma doktoritöös ka tähele panin,
oli Metabo loomi, ehk siis nende meta poliitide sisalduse
seos veres inimese vanusega. Ma arvan, et siin on kõigepealt oluline öelda,
et mida, mida me selle bioloogilise vanuse all üldse mõtlema
et kõigil ikkagi kuidagi seostaks ära kuhugi
ja võib-olla siin on hea näide tuua, et ilmselt kõigile
tuleb tuttav ette, et mõni 50 aastane näeb pigem välja nagu
neljakümneaastane ja mõni näeb pigem välja nagu 60 aastane.
Ja bioloogilise vanusekontseptsiooni eelduseks on see,
et sarnane toimib ka keha keha vananemise kohta. Ehk siis, et mõne, ütleme, 50 aastase haigusriskid on pigem
nagu keskmisel 40 aastasele, mõnel pigem nagu Eestis 60
aastasel ja bioloogiline vanus on, on miski,
mis üritab sellistel alustel seda keha vanust kirjeldada
ja jään natukene veel keerulisemaks minna,
siis enamasti kasutatakse selle jaoks masinõppe algoritme
ja siis mingit poisu bioloogilisi mõõtmisi,
ehk siis omamoodi võid kutsuda neid algoritme nagu
bioloogilisteks Kendadeks ja, ja need on erinevate erinevate
andmete põhjal koostatud, ütleme siis Veremeta poliitide
põhjal verevalguprofiili põhjal. Ja see on väga-väga uus kontseptsioon tegelikult ja,
ja kuna nii-öelda metapoleemika vallas on ta veel ekstra uus kontseptsioon,
siuksed, esimesed Meeta poliitidel põhinevad bioloogilist
vanust kirjeldavad mudelid publitseeriti tegelikult alles
viimase kahe aasta jooksul siis siis selle pika jutu sihuke
lühike vastus on see, et ega me täiesti täpselt veel ei tea,
kui, kui hästi vere Beta poliidid, ehk siis eriti see
konkreetne profiil, mida meie vaatlesime,
kui hästi ta ikkagi seda bioloogilist vanust kirjeldab. Et selle jaoks oleks sedasama protseduuri nüüd vaja vaja
korrata veel suuremate valimite peal, mis loodetavasti
väga-väga lähiajal on isegi juba võimalik
ja tahaks seda ka vaadata erinevate spekulatsioonideks.
Aga, aga kui nüüd üritada siiski midagi sealt täpsemalt
välja lugeda, siis meie tulemused hetkel viitavad sellele,
et see see verre meta poliitidest nii-öelda konstrueeritud
siis bioloogiline vanus nüüd õigemini täpsemalt selle
bioloogilise vanuse ja sinu tavalise vanusevahe,
ütleme et kui mina, minu vanus on 33, ütlevad KUMU
bioloogiline vanus mingil põhjusel nüüd arvutaksin
ja tuleb näiteks 40, ma tegelikult enda bioloogilist vanust
ei tea, aga oletame, et saaks 40 siis on bioloogiline vanus
seitse aastat rohkem kui, kui minu Pärviks vanus. Ja, ja see seitse aastat võib-olla nüüd informatiivne
mingite terviseriskide osas, ehk siis see,
ma seitse aastat on mu keha vanem, kui ta justkui ütleme
peaks olema, et mul on, mingis, mingis osas on mul justkui
seitse aastat vanemate inimestega samad haiguse riskid.
Kui vaadata nüüd seda bioloogilise ja tavalise
vanusevahelist erinevust, siis me oleme üritanud leida
seoseid selle erinevuse ja siis haigusriskide vahel ja,
ja, ja selle osas meie tulemused hetkel viitavad sellele,
et see metapoliitidel tuginev bioloogiline vanus võib
kirjeldada siis südame-veresoonkonna tervist
ja toitumise ja ainevahetusega seotud tervist. Aga need tulemused kindlasti enne enne suuremaid järeldusi vajavad,
vajavad kinnitamist suuremates valimistes
ja kui nad leiavad kinnitust, siis on võimalik,
et seda vere meta poliitidel, baseeruvaid bioloogilist
vanust on, on tegelikult võimalik mõjutada toitumiskäitumisega.
Ja see oleks uurimus, mida tulevikus väga-väga-väga tahaks teha,
et määrakski inimeste bioloogilise vanuse siis nad toituvad
aasta aega mingit moodi, näiteks vahemerelise dieediga,
mis on siiani see nii-öelda kõige soovitatum,
tervislik dieet ja siis näiteks aasta lõpus mõõdaks
bioloogilise vanuse uuesti ja, ja siis tahaks näha väga,
et kas, kas see oli toitumisest mõjutatud,
vot seda, see oleks väga põnev uurimus tulevikuks. Ja see oleks kindlasti kõigile väga kasulik teada,
kuidas toituda niimoodi, et et vananemine kulgeks
võimalikult aeglaselt. Just, ja ma arvan, et see oleks miski, millega suudaks võib
olla inimesi tulevikus ka võib-olla motiveerida tervislikult toituma,
et kui ikkagi reaalselt näed, et sinu keha bioloogiline
vanus väheneb, siis kui sa teed tervislikke valikuid,
et sa muutud justkui keha poolest nooremaks,
siis ma arvan, et mind isiklikult päevalt see motiveeriks küll.
Ja kõigepealt on vaja ikkagi saada saada teada selle
bioloogilise vanuseomadused ja kui täpne see on
ja kas ta ikkagi toimib niimoodi populatsioonid üles,
et kõigepealt on vaja seda veel jupp aega uurida,
et ta on ikkagi nii, nii uus ja värske asi,
et ma ei julgeks seda veel niimoodi päriselt kasutusse
nimodi lasta. Nii et seni lähtume nendest soovitustest,
mis praeguseks teada on, kuigi alustasime sellest,
et need soovitused tihtipeale ei ole veel päris selged ja,
ja me teame ka, et on üksteisele vastukäivad.
Nii mõnigi kord. Aga mida siis veel tuleks edasi uurida täpsemalt,
et neid toitumissoovitusi ja ka sealhulgas inimestele
personaalseid toitumissoovitusi veel paremini anda? Oi palju kõigepealt loomulikult ma arvan,
et siin on oluline defineerida, et mida see väljend
personaalsed toitumissoovitused mida ta üldse hõlmab,
et minu jaoks näiteks ütleme kui see kohviasi,
mis ma rääkisin, et juhul, kui need tulemused,
et ta tõesti mõjub mõjub sellele lipiidide profiili
kirjeldav lipiidide profiilile halvasti,
et kui see näiteks leiab kinnitust, siis miks mitte,
ei ole personaalne toitumissoovitus ka see,
et inimesed, kellel on näiteks kõrgem geneetiline või,
või elustiilist tulenev risk südame-veresoonkonna haigustele,
et nemad peaksid siis näiteks vähem kohvi tarbima,
noh juhul kui leiab kinnitust, see minu leid näiteks selline
oleks juba personaalne toitumissoovitus,
et või siis, et need kõrgema toiduna foobia skooriga inimesed,
et neil näiteks aidata leida toite, kus nad saaks oomega
kolm rasvhapet piisavas koguses kätte, et juba see on personaalne,
aga täitsa selline tulevikumuusika, et kus tehakse poisu
vere pesta ja siis öeldakse, et nii sinul on,
hüppab ah, selline menüü. Ja võib-olla isegi veel kolmdee prinditakse see toit sulle välja,
et ma arvan, et sellise asja nimel on ikkagi väga-väga-väga
palju veel uurida.
Ja, ja ma minu enda nagu huvi siin hetkel on ikkagi need et
were metaboolse profiilid ja seal on meil haavel tõeliselt
palju uurida, tõeliselt palju võimalust on järjest juurde tulemas,
sest et suured biopangad üle maailma on nüüd just värskelt
tulnud suurte uute andmestikega selliste verenäitajate osas,
et ma usun, et see järgmised viis kuni 10 aastat saab siin
vallas ikkagi väga viljakas olema ja, ja mida sealt täpselt vaadata,
neid võimalusi on tohutult. Jah, no loodame, et need tervislikud toidud ei lähe eeloleva
hinnatõusuga nii kalliks, et neid ei saa hästi lubada,
endale enam.
Loodame, et see majandusolukord edaspidi läheb natuke paremaks,
aga see on juba teine teema.
Nii et praegu on siis jälle rohkem teada,
kuidas meie toidud, mida me iga päev ju sööme,
mõni päev võib-olla jääb ka vahele. Et kuidas need meie tervist mõjutavad ja seda on uurinud
nüüd teiste seas ka neile taba, kes on kaitsnud möödunud
nädalal doktoritöö, aga sel nädalal juba jõudnud
Hispaaniasse puhkama sellest suurest ettevõtmisest.
Ja, ja selle tõttu meil ka siis selline kaugühendus oli,
kes tähelepanelikult kuulasse võib-olla pani,
pani seda tähele.
Aga mis on sul edasised plaanid? Minu edasised plaanid tegelikult hetkel on natukene lahtised
ja ebamäärased, et ma pean tunnistama, et ma just olengi nüüd,
nagu, nagu ka mainisid, läksin veidikeseks puhkama
ja mul ongi mõeldud, et ma nüüd natukene puhkan
ja siis mõtlen, kuidas edasi, sest kogu see teadusmaailm on
nii põnev. Võimalusi on praegu nii meeletult just nimelt
selle osas, et nii palju põnevaid andmeid on juurde tekkinud
viimaste aastatega, et et ma tahan natukene niimoodi
rahulikult ja hoolega läbi mõelda, mis võiks,
mis võiks see uus ja õige suund olla, see on täiesti täiesti peas,
on natuke selline virvarr, sest et nii palju põnevat on
olemas ja toimub. Tänases saates oli juttu toitumise tervislikkuse uurimisest
veres leiduvate ainete abil.
Juttu ajasid Nele Taba ja Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem,
kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
