Teadust kõigile südame tervist mõjutavad geenid,
mis aktiveeruvad eri elundites erisuguse aktiivsusega.
Arno roosalep Tartu Ülikoolikliinikust on osalenud uuringus,
mis selgitas täpsemalt välja, kuidas geeniaktiivsuse
võrgustik südamele mõjub.
Tulemused aitavad paremini mõista, kuidas südame
isheemiatõbi tekib.
Kaukaasia mägedes elab ja toimetab pisike seenesääsk,
kellest ei olnudki midagi teada, kuni ta ka teadusele avastati. Eesti maaülikooli entomoloog Olavi Kurina räägib uue liigi
avastamisest ja määramisest.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Peale kurikuulsa koroonatõve kimbutavad inimesi endiselt ka
muud tõved nende seas näiteks koronaartõbi mis on tuntud ka
kui südame isheemiatõbi ja selle teket omakorda soodustab
ateroskleroos ehk tril lubjastamine.
Eks enam-vähem Anjani doktor roosa lepp laias laastus. Jah, nii ta on.
Ateroskleroos on jätkuvalt peamine inimeste surma põhjus
planeedil maa, et ei koroona, ei, ei vähihaigused,
ei ei, teised infektsioonhaigused, et jäävad ikkagi kaugele maha,
kui numbreid kokku lööma hakata.
Enamus inimesi meie planeedil sureb arterite lupjumise
põhjustatud haiguste ja seisundite tagajärjel. Aga just ühest suurest südametõbede põhjuste alasest
teadusuuringust täna tahakski rääkida.
Nimelt on just ka Eesti patsientide ja ma saan aru,
et lausa 100 protsenti Eesti patsientide kaasabil
ja eesti arstiteadlaste osalusel saanud selgemaks,
kuidas mitmel pool Meie kehas tegutsevad geenivõrgustikud,
südame isheemiatõve teket mõjutavad.
Ja uuringutulemused on avaldanud ajakiri Nature kaadio Baskele. Richeuch ja mu vestluskaaslane on üks selle uuringu autoreid.
Tartu Ülikooli kliinikumi südamekliiniku kardiokirurgia
osakonna juhataja Arno Rusalep. Ja et meie oleme siis selles koostööprojektis tartust siin
osalenud juba aastast 2007, kui kui professor biorke greniga
Rootsist Karolinska instituudist, see kontakt meil tekkis
ja juba tol ajal tundus, et et selline ühene lähenemine
kompleks selle haigusele nagu ateroskleroos on,
et meil on üks geenimuutus, üks valgu või,
või hormooni muutus ja üks võimalik ravi,
et see nagu ei vii selle haiguse puhul kuhugi,
et see on multifaktoriaalne haigus ja siin. Et neid põhjusi igal indiviidil kokku leida,
et meil on vaja midagi rohkem kui ainult DNA järjestuse
muutusi või ja seda me siis vaikselt olemegi teinud,
me oleme kõik selle aja jooksul siis eesti patsientidelt
koetükke võtnud operatsiooni käigus ja nendest siis on nüüd
eraldatud ränna, et, et see on nüüd siis nagu selliste teena
uuringute nagu võiks olla siis järgmine etapp,
et me oleme saanud kudedest ja ta selle informatsiooni,
mis siis on DNA pealt maha kopeeritud. Ja mida rohkem RNA-d kuskil on mingi mingi geeniinfoga,
et, et siis seda aktiivsem see geen selles organis
arvatavasti on. Just et mida, noh jah, et tegelikult võib siis olla see RNA
nagu üles Ekspresseeritud või siis ka alla Ekspresseeritud
ja mõlemad võivad olla olulised haiguse väljakujunemise juures.
Et siit nüüd edasi siis õnnetuseks nii nagu DNA
informatsiooni on väga palju on ka seda ERNA informatsiooni
arutul hulgal ja et seda töödelda, siis on vaja olnud ikkagi
tõsist sellist arvutimodelleerimist ja, ja seosetu otsimine
on selline big täita analüüs ja selleks on,
on meil siis abis olnud Ameerikas New Yorgis olemmound,
Siinai haiglas tegutsev uurimisgrupp, kes Éric saadi juhtimisel,
kes on selles süsteemis eriti osav. No geene on inimesel tõesti palju genoomis tuhandeid
ja tuhandeid.
Kas te tegite mingi väikese eelvaliku ka,
et peamised kahtlusalused välja võtta, või võtsite täiesti
laia pildi? No meie proovidest on koguerrena sekveneeritud,
et et selles mõttes on ta selline laiapõhjaline uuring
ikkagi olnud ja, ja suur osa nendest on siis ikkagi kodeerib
RNA ja siis päris palju on niuke non Goding regioon,
et noh, et seda informatsiooni on hästi palju,
aga noh, meil on õnnestunud ateroskleroosi kohta selline
alusraamistik välja.
Kui ta teadlastele siis täiendavateks uurimist,
eks ülekontrollimiseks, et üle 200 sellise geeni
ekspressiooni võrgustiku on välja pakutud selle töö käigus ja,
ja kuskil 139 nendest on siis nagu ühe koe piires,
aga, aga ligi 90 on siis ka kudede vahelist geenivõrgustikud
ja nende võrgustike roll. Ateroskleroosi väljakujunemisel tundub olevat olulisem kui
siis nagu ühe koe piires olevat geenivõrgustikud. Kuidas me sellist geenivõrgustiku üldse ette saaksime kujutada,
mina kujutan praegu niimoodi ette, et inimese eri organites
no ühel või teisel hetkel aktiveeruvad ühed
või teised geenid, et ühed on siis nii-öelda aktiivsemalt
teised passiivsemad ja igal pool natuke isemoodi
ja siis nad 11 mõjutavad noh, mingite vahepealsete ainete
või hormoonide või mingite mõjutegurite kaudu siis
ja sellest tekibki siis selline võrgustikuline nii-öelda sümfoonia,
mis siis meie kehas toimib ja lõpuks jõuab,
jõuab selle, selle toimega südameni. Ja et natuke võib seda ette kujutada endale sellise
lennuliikluse skeemiga, et meil on siis lennunduses on
mingisugused kesksemad kohad, kuhu nii-öelda inimesi kokku tuuakse,
suuremad lennujaamad, et mis mõjutavad siis kesksed
või hoobid või, või kuidas iganes seda nimetada
ja siis on niuksed väiksemad kohad, kust inimesi kokku tuuakse,
et geenivõrgustik, kes on samamoodi, on sellised kesksemad geenid,
mis reguleerivad siis suuremat hulka geenide,
ekspressiooni või nende alla Ekspresseerimist
ja omavad seega siis suuremat mõju haiguse mehhanismides. Ja kui siis seal nüüd selles keskses kohas on siis
mingisugune ebasobiv muutus toimunud, siis võib-olla siis
kandub nende võrgustike kaudu siis edasi teistesse kudedesse ja,
ja allarakku ja siis need nii-öelda halvad kombinatsioonid
kokku tulevad haigus hakkab välja kujunema. Aga kuidas võib täpsemalt siis ette kujutada neid lennuliine,
et kuidas üks ühes organis paiknev keem saab teises organis
paiknevat geeni mõjutada? Noh jah, et geeni ekspressiooni järgi me võime nagu
selliseid spekulatsioone teha, aga üks üks kindel asi,
mis selle töö käigus on ka nüüd kindlaks tehtud täiendavate loomkatsetega,
on see, et näiteks rasvkoes olevate geenide,
sellised, et ekspressiooni muutused kanduvad näiteks maksa edasi,
siis ikkagi hormoonide signaliseerimise ajal,
et noh, et Ta on natuke nüüd siis sisaldab ka nagu järgmist etappi.
Et RNA pealt kodeeritakse siis mõni valk
või hormoon või kõik, mis molekul ja et kuidas see signaali jõuab,
see signaal, teise Koeni. Et vähemalt rasva ja maksavaheline käib siis sulle
hormonaalse regulatsiooni, see on siin meie töös ka nüüd
ilusti välja toodud. Ja rasv, nii kõhurasv kui ka nahaalune rasv olid siis ühed
neist kohtadest, kust proove võtsite.
Mis need maks oli siis, mis need veel, mõned mõned kohad olid. Jääte proovitükke, mis võtame nagu veresooneseintest
operatsiooni käigus manipuleerima Orti, see meil siis nagu
simuleerib seda haiget veresoont siis ateroskleroosi,
sest kahjustatud veresoont, noh see on teatav nink,
üldistus, sest haigus on ikkagi pärgarterite Seaga
pärgarterid on õnnetuseks nii peenikesed,
et sealt ei saa mingist tüki ära võtta.
Et paarimillimeetrisest soontest nagu ei saa,
aga noh, ja siis on meil terve veresoone sein on siis on
selline seesmine rinnakaste alter, mida me kasutame
verevarustuse taastamiseks, tema ei ole kunagi
ateroskleroosist kahjustatud ka kõige haigemate inimestel. Selline ja referents, peresoon.
Ja siis on metaboolse koed ja nahaalune rasvkude
skeletilihas kõhuõõnest Sis rasvik ja maksatükk
ja vereproov on kindlasti ka veel. Milliseid selliseid mõjutusradu me võime siis inimese
elundite vahel märgata praeguste andmete põhjal?
Et ma palju on ju räägitud sellest, et kehakaal mõjutab
südame tervist ja ja noh, see rasvkude on ju otseselt
kehakaaluga seotud. Jah, et noh, selle uuringu nagu peamine arusaamine on see,
et enamus haigusele viitavaid viivaid võrgustikke sisaldavad
ikkagi siis maksas kolesterooli ainevahetust mõjutavate
geenide noh, osalemist ja varasemalt on meil samast samast
patsientide grupis teada, et kõhuõõne rasv võiks olla see koht,
kus mõjutatakse jälle nagu maksa rasvhapete ainevahetuse retseptoreid.
Et eks see, eks see kõik selline üks kompleks on,
et et mida rohkem on sul kõhuõõne rasva,
seda rohkem võib-olla on maksa maksas mõjutatud need süsteemid,
mis kolesterool ja rasvhapete ainevahetust mõjutavad,
et Ann ateroskleroos on keeruline haigus
ja ravida teda tänapäeval ei oska, et et selles mõttes me
oskame teda kindlaks teha ja situatsioon ära lahendada. Aga tõesti, sellist kindlat mehhanistliku rada,
mille vastu me saaks mingit tabletti võtta,
mis meil siis haiguse väljakujunemist ära hoiaks või,
või selle hoopis ära kaotaks, et seda teadmist veel ei ole,
aga aga no me loodame, see on nüüd see uuring
ja meie eelmist uuringud, et annavad sellise noh,
see on nagu üks järgmine samm, ütleme üle kogu genoomi uuringutest,
nagu järgmine samm, mis annab võib-olla veidi konkreetsema raamistiku,
et kust edasi otsida. Ma ei ütle, et päris nüüd personaalmeditsiini peaks minema,
aga ütleme sellise grupi meditsiini, et ühte tüüpi inimeste
põhjustele jälile saamiseks ja nende põhjuste mõjutamiseks Ja need tulemused on siis kõikidele huvilistele teadlastele
ka avalikud siis võivad neid vaadata ja omi järeldusi püüda teha. Ja see on üldiselt tavaks saanud, et suuremat sellist geeni
DNA ja geeniekspressiooni andmebaasid võiksid olla
kasutatavat avalikult, et kui keegi tahab minna
ja oma versioone nagu üle kontrollida või valideerida,
et siis meil see võimalus on. Kas nii-öelda tavalised inimesed või noh,
inimesed üldse saavad nüüd ka midagi juba hakata teistmoodi vaatama,
sest neid soovitusi on ju antud, kuigi põhjused,
nagu mainitud, on, on veel üsna hämarad,
aga soovitusi saab ikka anda tervislike eluviiside kohta,
kas, kas need nüüd ka võivad lähemal ajal muutuda uute
andmete alusel mingis suunas? No päris sellist uut soovitust võib-olla selle töö põhjal
veel ei, ei saa anda.
Aga me kindlasti liigume selles suunas, et järgmine etapp
võiks olla siis ma ise loodaks, et meie andmetest siis saame kui,
siis mitte ravi siis vähemalt mingisuguse diagnostiliste uue
uue meetodi, et ei pea minema invasiivselt uuringule vaatama,
kas pärgarterid on ahenenud seal ateroskleroosi on vaid,
et piisab näiteks vereproovi andmisest, et et noh,
et see eeldab sellist, nüüd siis selle geeni ekspressiooni
Pealt võimalik valkude või proteiinide välja sõelumist
ja parem oleks, kui neid väga palju ei oleks,
mida siis määrata või nende kombinatsiooni määrata. Ta vereproovist, et anda inimesele viiteid,
et haigus on välja kujunemas, peaks pöörduma arstile,
et need eluviisi muutus, et noh, need siis ilmselt jäävad
ikkagi praegu veel samaks, mis mis nad siiani on olnud.
Ärge liialdage pekilihaga ja ärge suitsu tehke
ja hoidke oma vererõhk kontrolli all, kolesterooli tase
kontrolli alla ja need asjad ikka lähevad edasi. Aga see on hea, et see keeruline maailm on nüüd natukene
jälle selgemaks saanud ja eks sellest siis praktilises elus
tehakse siis nii-öelda õigeid lihtsustusi. Ja et noh, mõned selle uuringu järgi nende geenivõrgustikega
saab juba siis niisugune 60 protsenti kardiovaskulaarhaiguse
riskist ära määrata, et kindlasti on need võrgustikud nüüd
aluseks ka teistele teadlaste gruppidele,
et siit edasi minna või tuleb neil mingisugune parem
teadmine või mõte, kuidas, kuidas seda haigust diagnoosida või,
või ka ravida. Kuidas nüüd selle uuringu mõte algselt tuli,
see, ma saan aru on aastate taga juba, aga. No meie selle staarneti uuringu nagu aju
või peaettevõtja on ikkagi professor priorkeigren,
et meil on olnud hea meel, et me oleme saanud väga tugevalt
või ainuisikuliselt peaaegu panustada sellesse.
Noh, algmaterjali siis, et olgem ausad, ma olen ikkagi
südamekirurg ja nii kõrgetasemeline geneetika,
mõtlen minulgi silme eest kirjuks, et et. Seetõttu kõrgel tasemel teadus tänapäeval on ikkagi koostöö
teadus- ja meie.
Meil on hea meel, et me saame olla osa kõrgetasemelised teadusest.
Et ma väga tahaks tänada kõiki neid patsiente,
kes on olnud nõus selle uuringuga liituma
ja neid on praeguseks siin üle aastate juba 1500,
et, et see uuring baseerub küll esimese poole,
patsientide andmetel, aga aga küll tulevad täiendavad
meetodi ja ma väga tahaks tänada kõiki oma kaastöötajaid haiglas,
meie operatsiooni, õdesid ja tudengeid ja kirurge
ja kõiki, kes meil osalevad selles projektis
ja nende andmete ja koetükkide kokkupanemisel,
et see on suur töö olnud. Ja mul on hea meel, et me saime sellest uuringust siin
labori saates rääkida.
Suur aitäh Tartu Ülikooli kliinikumi südamekirurg,
doktor Anno. Oleme harjunud sellega, et kui sääski on,
siis on neid korraga enamasti päris palju.
Aga on ka selliseid sääseliike, mida seni ei ole üldse märgatud,
vähemalt teadlase pilguga.
Ja sellisel juhul on ju päris hea, kui neist ühtegi märgatakse.
Ja nii ongi nüüd hiljuti läinud ja ajan sellest juttu.
Kahe diivaliste süstemaatika, uurija Olavi Kurinaga
Maaülikooli vanemteaduriga, kes on koos kolleeg helikirikuga
avastanud ja kirjeldanud uue seenesääseliigi just ühe ainsa
isendi põhjal. Ja see kirjeldus on need ilmunud ka ajakirjas insects.
Ja kui me seda ajakirjanumbrit lähemalt vaatame,
siis selgub, et et uue sääsekese pilt on lausa kaane peale trükitud.
Võib-olla peakski sellest valutama, et miks just see
artikkel ajakirja kümnete seast kaanele valiti,
kas puhtalt sääse ilu pärast või on seal mingi teaduslik tagapõhi? No seda on nüüd keeruline arvata, et miks toimetuskolleegium
just selle konkreetse artikli valis.
Tahaks loota, et nii ilu pärast kui ka seda,
et tal on natukene laiem nagu diskussioone riikide
kirjeldamiseste üldse ja siis eriti liikide kirjeldamisest
ühe ainsa isendi Põhjala.
Aga noh, loomulikult on see suur au ja, ja,
ja, ja kuulsused, et selline asi nagu sai toimuma,
et seal neid artikleid kokku oli kuskil umbes 100 ringis
ja siis nüüd see konkreetne valiti siis nii-öelda
kaanepoisiks No seenesääski on, on teada umbes 4500 liiki juba.
Nii et üks liik on nüüd juures.
Kuidas see avastamine täpsemalt käis, tuli ikka minna
kuskile loodusesse, ma saan aru, et lausa mägedesse. Seda küll jah, ma ütleme, siin on, nüüd on võib natuke nagu
rääkida asja laiemalt ja, ja võib-olla üks 10 aasta taguses perspektiivis,
et noh, et mind on huvitanud Kaukaasia juba üsna pikka aega
ja nagu ilmselt kuulajad teavad, siis maailmas on eristatud
sellised bioloogilise mitmekesisuse kuumad punktid.
Et üks autor Mayers 2000. aastal juba ajakirjas Nature tõi välja,
tõid umbes 25, et noh, eks seal on nii, et erinevad autorid
on neid kokku lugenud ka natukene erinevalt
ja noh, enamasti need kuumad punktid asuvad küll troopikas,
eks kuskil Madagaskaril Sonda landis Brasiilias. Aga üks siin meile kõige lähem selline punkt on kindlasti Kaukaasia.
Ja, ja noh, Kaukaasiasse.
Me alustasime ekspositsioonidega koostöös Tartu Ülikooli
entomioloogidega juba kuskil 10 aasta eest.
Ja neid kokku neid ekspeditsioone sai korraldatud vist kolme
ja veel lisaks mõned väiksemad käigud.
Ja, ja kogu see andmestik kui nüüd seenesääskede osas sai
tegelikult võetud kokku juba eelmise aasta alguses,
kui siis ilmus Georgia või gruusia kommenteeritud nimestik
koos siis üsna mitme uue digikirjeldusega. Aga eks seda materjali on tulnud juurde ja,
ja see konkreetne isend tuli tegelikult juurde Bonni
zooloogiamuuseumi kolleegide poolt püütud materjalist.
Ta püüti juba aastal 2019 ja püüti Väike-Kaukasuse mägedes,
seal on siis, kui te kujutate ette, siis Borjomi on,
on Georgia keskel ja siis sealt edelas on,
on selline väiksem koht magu Habastumaani
ja siis selle lähistelt Nii et sakslaste püütud, aga siiski eestlaste kirjeldatud absoluutselt,
ja miks nii? No sellepärast, et esiteks see on meie koostöö sakslaste ka
koos ning sakslastel endil vastava tasemega
või vastava kvalifikatsiooniga spetsialistid puuduvada.
Ja samuti puuduvad nad Gruusias. Ah nii et selline loomulik tööjaotus, et kui spetsialist
absoluutselt ja ja seal ka seal ka töö käib?
No Kaukaasia kui kuum punkt putukate mõttes võib-olla siis
ka üldse liikide mõttes looma- ja taimeliikide mõttes.
Võib arvata, et kui sinna juba ekspeditsioon teha,
et siis on suur tõenäosus, et mõni uus liik ikka välja ilmub Ja seda kindlasti, seda eriti nende gruppide osas millised
on suhteliselt halvasti halvasti kaukaasia kontekstis
uuritud ja neid on üsna palju, no ütleme,
võib-olla hästjad, uuritud taimestik, imetajad,
linnud, kus on ka rida Emmdeemseid liike,
aga, aga nüüd putukate poolest on, on piirkond üsna halvasti
uuritud ja, ja spetsialistid sealt leiavad kindlasti neid
uusi liike mitmeid. No see uus liik Tokoosi ja kaukaasika kuulub siis seene
sääselist sekka, kes on seenesäärelised seina sääset lähemalt. Ma ilmselt siin pean tegema väikese väikese
ja ikka üliõpilasi manitsevad parandused,
et eesti keeles on nad seenesääsk, laseb. Seenesääsk lased ja. Ja et sugukonna lõpp on eesti keeles loomade puhul kindlasti laseda.
Need on sellised, need on üsna palju, nad on üsna väikesed,
nad on kuskil alates pooleteisest millimeetrist kuni viie
millimeetri suurused lendavad mitte väga hästi,
nad eelistavad selliseid niiskemaid varjul pisemaid kohti.
No Eestis neid leiab üsna palju, näiteks kuskilt
mahalangenud puude juurte alt või siis taimestikust metsast.
Valmikuna nad valdavalt ei toitu. Vastsed toituvad siis nagu nimigi ütleb,
et paljuski seentest, seene viljakehades,
seene mütseeli, st, aga, aga samuti ka mitmesugusest
kõdunevast ainest.
Kindlasti on nad olulised aineringes, nad nad aitavad
lagundada mitmesuguste varist.
Samuti on nad toiduks paljudele teistele loomadele. Kuidas määramine käis, oli seda lihtne teha,
käib ju nii-öelda mitmel meetodil ka. No absoluutselt tähendab antud juhul kasutati nii
morfoloogilisi meetodeid kui molekulaarsed meetodeid,
mis siis nagu võikski olla ühe isendi põhjal liigi kirjeldamise,
kas nüüd reegliks, aga, aga väga heaks praktikaks.
Ja no ütleme seda perekonda Docoos ja et seda.
Me oleme uurinud Kolleegid, ega juba üsna paarkümmend aastat
ning selle aasta nende aastate jooksul me oleme nii
kirjeldanud rekonstrueerinud filogeneesi üsna paljude
liikide puhul. Pale Arktikas siis neid Docoose liike praegu võiks olla
kuskil 60 65 liigi ringis, et need kõik need liigid on,
on meile üsna hästi tuntud ja nüüd sinna konteksti uue liigi
leidmine ja selle kirjeldamine põhimõtteliselt ei olnud enam
väga keeruline, kuna ta eristus nendest teadaolevatest
liikidest üsna üsna hästi ning nii morfoloogiliselt kui
samuti geneetiliselt lausa Se geneetiline erinevus
lähisliigist mitokondreaalse DNA põhjal oli 9,9 protsenti. Aga see asjaolu, et seda uut seenesääsk last on praegusenigi,
siis teada ainult üks sisend.
Rohkem seda vist ei olegi veel leitud.
Ei, praegu ei ole ja millest see meile räägib,
kas kas see tähendab seda, et teda ongi nii vähe?
Võib-olla ta ongi juba ohustatud, võib-olla on ta juba
kadunud maa pealt. No kadunud, ma loodan, et ta veel ei ole,
et ütleme, Georgia ei ole veel niivõrd inimese poolt,
võib olla rikutud, see maastik ja, ja ökosüsteemide seda
eriti mägedes räägib, räägib meile sellest,
et üldiselt üsna suur osa bioloogilisest mitmekesisusest
ongi ongi tegelikult üsna haruldane, et,
et on, on siin avaldatud protsente, näiteks troopilistes
piirkondades kuskil kolmandik putukatest,
keda siis püütakse mitmesuguste monitooringuprogrammide käigus. Et nemad on lausa esindatud üheainsa isendi põhjal
ja siin on tehtud nalja, et, et näiteks Brasiiliasse on siis
Amosoonias on lihtsam püüda uut liiki kui sama riigi teist. No tegelikult ühe isendi puhul liigi määramine on ka
mõnevõrra no võib öelda, et natuke kahtlane tegevus,
sest noh, me tahame ikka ju mingit statistikat Saada kahtlus seal nüüd väga ei ole, sest noh,
ta võib tunduda alguses natukene intrigeeriva aga tegelikult
Ta on, on seis selline, et samamoodi kuskil 20 kuni 30
protsenti putukatest uutest putukatest keda kirjeldatakse,
kirjeldatakse tegelikult ühe ainsa isendi,
Põhjala. See on nüüd, ütleme, kui liita kokku suuremad süstemaatika,
ajakirjad noh, selleks on meil eelretsenseerimise süsteemi.
Et kui kolleegid, kes artiklit loevad, leiavad,
et see asi pädeb et, et siis on hästi, aga noh,
üsna palju selliseid artikleid kindlasti lükatakse ka tagasi,
et siinjuures peabki nagu toonitama seda,
et et see kvaliteet ei tohi, selle kirjelduse kvaliteet ei
tohi kindlasti mitte langeda. Kas siis tegemist on 10 isendiga või ainult ühe ainsaga? Kuidas tagada head kirjelduse kvaliteeti? Noh, hea kirjelduse kvaliteet, no morfoloogiline kirjeldus
peaks lähtuma eelkõige kogemusest.
Samuti peab ta olema üsna hästi illustreeritud,
nii detailselt, kui on veel see asi võimalik ja,
ja samuti väga hea, kui morfoloogilisel kirjeldusele
lisandub mingi mingi teine andmehulk veel,
et antud juhul siis oli tegemist molekulaarsete andmete Väga aha ja see liik on siis nüüd kirjas,
ta on andmebaasides olemas ja kui teinegi kord sama liigi
isend teadlastele vastu juhtub lendama või püünisesse jääma,
siis, siis on teada, kellega tegemist on. Ja ta on üsna omapärane ja üsna kergesti tuvastatav. Niisugune uus sääseliik, seene sääsklane Bacoos Jacob
gaasika on siis kaukaasia mägedest leitud
ja kirjeldatud ja ajakirjas inseks, siis on see artikkel ka
ilmunud ühe autorijuht autori Olavi Kurinaga.
Seda jutt ajasingi. Tänases saates Su südame tervist, kujundavast
geenivõrgustikust ja uuest seenesääseleiust.
Juttu ajasid Arno roosaleb Olavi Kurina ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast.
Kuulmiseni taas.
