Olen tulnud Viimsi uude kunstide keskusesse
ja siin on keskuse juhataja minu juures Kristiina Reidolf
ja Viimsi Artjom on siis nüüd see uhiuus hoone,
kus aatriumis võiv fuajees me praegu seisame.
No missid, nüüd jääb kõik paremale, vasakule,
üles, alla. Teeksin tõesti väikese ekskursiooni teile täna uues kultuuri
ja hariduskeskuses Viimsi Artjom, mille ametlik avamine on
19. augustil ja korraldame avakuu, mis kestab siis kuni
esimese oktoobrini.
Et rohkem kui ühe kuu jooksul on siis publikul võimalus
heita pilk programmile, mida me siis ka kindlasti tulevikus
hakkame esitlema.
See on nii-öelda kollaaž meie avakuul või selline väike ettevaade,
mida kõike on siis võimalik tulevikus Viimsi Hartumis näha. Aga täna siin Viimsi arkimist toimub Järvi Akadeemia,
kuigi me pole veel ametlikult avatud, siis meil on võimalus
siin ruumides ringi piiluda ja tegelikult juba muusikutel ka musitseerida. No siin Järvi Akadeemia dirigendid juhatavad Artjomi suures
saalis meenutab natukene Muusikaakadeemia uut saali,
midagi ka Tubina saali moodi Tartust, et milline saalse siis
täpselt on ja mis võimalusi see pakub, lähme kohe piilume
sealt ukse vahelt sisse ka. Ja kindlasti, et, et siin isegi Ersokad on öelnud,
et väga-väga hea akustika suures saalis ja nemad on küll
väga-väga rahul praegu olnud siin kõigi nende proovidega
Järvi Akadeemia kontekstis.
Momendil me siis tõesti oleme suures saalis ja,
ja võib-olla on hästi oluline välja tuua,
et, et see on mõeldud kontserdisaalina eelkõige
ehk siin on siis väga pikk järelkaja akustikuks on olnud loomulik. Linda madalik ehk siia saali sobib kõige paremini
sümfooniline muusika koorimuusika, aga meil on võimalus ka
akustikat natukene kardinatega.
Mistõttu on ka võimendusega muusika, on teater,
sõnateater, tantsuteater, muusika, teater,
etenduskunstid, konverentsid, tegelikult siin suures saalis
kõik teretulnud ja tegemist on sellise tehnoloogiliselt väga
huvitava lahendusega. Kui me vaatame lavaosa, siis lava koosneb kolmest moodulist,
esimest moodulit on võimalus ka nii-öelda sügavale
ja lasta, et tekiks orkestriauk meeter 60 sügav
ning teist ja kolmandat moodulit saab siis vastavalt
korraldaja soovile tõsta langetada lava võib-olla
trepikujuline või kuidas keegi parasjagu soovib
või vajab ja, ja samas võimalus ka saali toole kahe
kolmandiku osas viia lava alla, nii et, et muuta publikutõus
ära siis selliseks tasa pinnaliseks, horisontaalseks põrandapinnaks,
näiteks kui on saalis kontsert, on väike vaheaeg,
samal ajal ehitatakse saal ümber ja, ja siis on juba
võimalus korraldada saalis presidendi vastuvõtt
või näiteks mõni pall, et siin tehnoloogiliselt on siin kõik
võimalused olemas. Ja Viimsis ju varem selliseid võimalusi ei olnud. Absoluutselt mitte, et siinkohal olekski väga oluline välja tuua,
et tegelikult Viimsi vald on teinud väga väga suure
investeeringu kultuuri haridusvaldkonda ja kui siin võrrelda ütleme,
teiste kohalike omavalitsustega, siis, siis see on tõesti
väga erakordne, et Viimsi vald võiks selles mõttes olla
eeskujuks paljudele teistele Eesti kohalikele
omavalitsustele võttes ette siis niivõrd julge sammu,
et investeerida ja kultuuri ja haridusvaldkonda ehitusse
koos tehnikaga tsirka 15 miljonit eurot pluss siis veel tegevustoetused,
nii et see on tõesti nii Eesti kontekstis,
kui me vaatame ka naaberriike, siis ka naaberriikide
kontekstis ikkagi väga-väga erakordne ja sellest hoonest
võib-olla natuke lähemalt rääkides siis Viimsi Artjom
vastutab siis kultuuriprogrammi eest, mis toimub nüüd kõigis saalides,
lisaks suurele saalile on meil veel kammersaal
ja black box, meil on kaasaegse kunstigalerii,
meil on vabaõhulava, katuseterrass, kus korraldada üritusi,
niiet selliseid erinevaid saale, ruume galeriisid,
välialasid on meil väga-väga palju kuhu eripalgelist
programmi planeerida. Kuid lisaks artiumile on siin majas ka erinevat Viimsi
Huvikoolid täiesti eraldi korrusel, kolmandal-neljandal
korrusel on Viimsi muusikakool ja kunstikool
ning uue organisatsiooni Viimsi teaduskooli jaoks,
kas on, on planeeritud siis terve tiib läbi kahe korruse nii
et tegelikult võib öelda, et igapäevaselt on siin majas väga
palju noori, ehk siis Artjomi jaoks on noor publik juba juba olemas,
kellega koostööd teha või, või selliseid haridusprogramme
ellu kutsuda, nii et meil on väga hea meel,
et, et igapäevaselt on noored majas ja õpivad siis erinevaid
kultuurivaldkondi ja seadust siin hoones. Kui suur see noorte hulk on nende kolme haru peale kokku
teaduskool kunstikool ja muusikakool, et mitme noore jaoks
selliseks eluteed muutmaks või kui mitte muutvaksis tugevalt
mõjutavaks kohaga, kas saab olema?
Siin on öelnud katsed ja koolid on valmis tunduvalt rohkem
õpilasi neid vastu võtma, kuna on uued, uhked ruumid
ja ütleme siis nii, et Berg kool on, ütleme,
150 vähemalt kui mitte rohkem. Nii et ma arvan, et igapäevaselt on siin 400 450 500 õpilast
täiesti klassiruumides uusi uusi teadmisi
kultuurivaldkonnast omandamas.
Lähme veel vaatame mingitesse ruumidesse sisse siin kohe kas
seda võib siin nimetada siis, kas see on esimene sissepääs
meil siin, mille juures me oleme?
Siin on isegi kaks sissepääsu, et siin hoones ongi selline
suur fuajeeveeaa, et rõõm kus on siis mõlemalt poolt
võimalik siseneda ja, ja võib-olla ongi huvitav siinkohal ka
ära tuua arhitektide nägemused, arhitektid,
eks siis kava kava arhitektid Siiri Valner
ja Indrek Peil ja nende jaoks oli siis tohutult oluline just
selline põhjamaine minimalistlik arhitektuur siduda
loodusega siinsamas Artjomi selja taga on klindiastangu,
siin on looduskaitsealad, võiks öelda isegi ürgmets koos kui karulauguga,
nii et rohevöönd tegelikult siinsamas fuajees juba juba
läbib hoonet ennast ja muidugi meil on imeilus katuseterrass
erinevate niidutaimede ja sõstrapõõsastega
ja samuti väga ilusad rohealad, nii et, et see üleminek
kaasaegselt arhitektuuril, et looduskaitsealadele
matkaradadele on selline väga, väga sujuv,
orgaaniline ja, ja samuti siis sellised suured sillad
ühendavad katuseterrass ja matkaradasid,
nii et arhitektid ise ütlesid, et neid tohutult inspireeris
see lokatsioon ehk asukoht. Et Eestis ei ole sellist krunti, kus maja taga 30 40 meetrit
on kohe tõusu nagu siin klindiastang ja,
ja see on tegelikult olnud neid inspiratsiooniallikaks.
Aga nüüd me oleme tõesti kammersaali ukse taga
ja siin on siis Tallinna Fila kammerorkester oma proovi
tegemas kohe piilume sisse, vaatame. Siin on tõesti selline noh, ütleme 50-le isegi rohkem kui
suures saalis on istekohti 457, nii parteril kui rõdudel,
siis siin kammersaalis on 160 kohta ja siin on samuti
võimalus siis istuda ja tasapinnalised põrandal
või siis ka sellisel rõdul ja võib-olla selle kammersaali
eripära on see, et siin on ka väga ilus vaade loodusesse.
Nii et puude rohelust verendavad otse akna taga.
Aga oma akustiliselt lahenduselt on nüüd kammersaal suure
saaliga sarnane ehk eelkõige mõeldud akustilise muusika jaoks,
mis tähendab seda, et siin on pikk järelkaja,
nii nagu suures saalis on ka siin kammersaalis järelkaja ja,
ja ka siin on siis sellised sametkardinad,
millega saab natukene manipuleerida akustikaga,
juhul kui on vajaga võimendusega üritusi korraldada,
nii et eelkõige akustiline muusika, kammerkontserdid,
aga samuti on siin siis võimalus ka võimendusega muusikaga
kontserte korraldada või konverentse, seminare. Seda istekohtade arvu pakkusin ma tõesti ennatlikult kuidagi
liiga väheseks, sest esmapilgul see ringjalt saali ümber
olev rõdu ei paista justkui üldse silmagi just nii.
Ja et siin on võib-olla veel omapära see,
et, et meil on tammest lahendused enne tammeparkett
tammespooniga vineeriseinas, nii kammersaalis kui suures saalis,
nii et, et just selle, sellise akustilise heli kummenduse
annab see, see tamm siin kindlasti juurde. Aga nüüd lähme vaatame edasi, mis asi on see,
selline trepiga vahekorrus siin kohe fuajee keskmes
või kes kõrgusel?
Tegemist on sillaga, täpsemalt öeldes, siin on lausa kaks silda,
aga konkreetselt suurt saali kammersaali black box'i ühendav
sild on siis mõeldud just selleks, et publik pääseks kõikide
saalide rõdudele. Jaa, black box on järgmine ruum, mille ukse nüüd avame,
laegas avaneb ja läheme sisse, siin vist hetkel midagi ei toimu,
kõik peaks olema niisama must, kui nimi ütleb.
Ja seda ta on, aga nüüd läks ka tuli põlema.
Ja noh, see on selline, võiks öelda siis klassikaline. Hakkaks täpselt nii ja black box'i eripära on siis see,
et kui teistes saalides on pikk järelkaja,
siis black box on täpselt vastupidine, siin on siis
perforeeritud vineer seinas, mis tähendab seda,
et see ruum on matt ja sobib siis kõige paremini just
sõnateatri vastuvõtuks võimendusega muusika vastuvõtuks.
Tantsuteater film on sellesse black box'i kõige rohkem siis
oodatud just sellise arhitektuurse lahenduse poolest
ja võib-olla mis black bokside puhul on väga,
väga oluline on see, et et tuleb heita pilk lakke
ja laes on viis valgussilda ja tegelikult blackboxi puhul
ongi siis võti. Ruumi võti on, on laes ehk siis valguses sildades,
mis loovad selle võimaluse, et on võimalik siis ruumi
täpselt nii ümber konfigureerida, nagu korraldaja soovib.
Ükskõik kuhu on võimalik luua esinejatele lavaosa
ja ükskõik kuhu paigutada publik, nii et tegelikult seda
blackboxi armastab kaasaegne teater, kaasaegsed
etenduskunstid just selle tõttu, et siin on võimalik mängida ruumiga,
ruum on paindlik ja saab siis väga-väga eripäraseid
lahendusi siia planeerida. Ja võtmesõna lagi just nimelt tehnilised rõdud,
seda kõike võimaldavad ja tehnilised sillad
ja siia saali konkreetselt on siis planeeritud tribüüne 190 kohaga.
Aga see tribüün koosneb kahest moodulist,
nii et, et saab neid mooduleid liigutada,
kui, siis ka tegelikult osati kokku panna,
kui on vaja suuremat lava sügavust, ehk siis natuke väheneb
publikuarv küll, aga siis esinejate ala selle võrra kasvab. Ja võib-olla, mis selle hoone ehituse poolelt on veel
oluline on see, et kõikide saalide vahel on sellised suured lüüsid,
mis tähendab siis seda, et saab paralleelselt anda kontserte
ja korraldada üritusi kõikides saalides korraga,
et just need suured lüüsid, siis peaksid akustiliselt heli isoleerima,
nii et on võimalus korraldada kolmes saalis korraga üritusi.
Ja muidugi siin majas on siis kõikide saalide juures ka
teenindavad ruumid, back stiitšid, esinejatele,
garderoobid, kriin, ruumid, proovisaalid,
nii et, et kõik selline tehniline ja teenindav roll on siis
arhitektuurselt samuti ette nähtud. See, mida Eesti riiklik sümfooniaorkester igatseb hirmsasti,
et fagotimängija koos pilliga prooviruumi mahuks püsti
seisma ja et üleüldse tal see ruum oleks?
Absoluutselt.
Nüüd aga läheme siit black boksist välja
ja vaataks siis mõnd klassiruumi, kus siis hakkab tulevane
kunstnik tegutsema või siis pilliharjutamine toimuma,
et nüüd ma saan aru, me liigumegi siin õpperuumide korpuses. Poolele ja momendil veel oleme fuajees ja kui otsevaates
fuajees paikneda, siis vasakut kätt tiib jääb siis
restoranile kohvik-restoranile.
Veel momendil otsime restorani partnerit,
nii et, et kõik on teretulnud ühendust võtma
ja teisele korrusele jäävad siis kõik kontoriruumid.
Aga paremas tiivas on tõesti klassid, siin on teaduskooli klassid,
siin on kolmandal-neljandal korrusel muusika-
ja kunstikooliklassid ja tegelikult praegu siin klassides on
ka Järvi Akadeemia inimesed Pille harjutamas. Teaduskooli klass number 138.
Siin on siis sellised meekärje moodi kokku paigutatud lauad,
kuusnurksed ja milliseid võimalusi näen väga suurt ekraani,
millel siis saab kõike vajalikku ilmselt näidata. Teadlastele absoluutselt ja siin on siis võimalus ka lausa
katseid teha, tõmbe kappima ei näe, või on seal seal seal
seal tagapool selge, et siis me võime jalutada siin veel pikalt,
koridore pidi ja minna ka teisele korrusele
ja võib-olla, mis on selline põnev maja taga olev selline
suur peegelsein, et kui me pärast lähme välja,
siis, siis on näha see, et terve üks maja külg on
arhitektidele lahendatud kui peegel ja see peegel peegeldab
siis loodust, sedasama klindiastangu, neid puid metsikut karulauku,
nii et, et arhitektidel tõesti see üleminek tsiviliseeritud
alalt metsikule loodusele on selline väga,
väga sujuv ja, ja läbi läbimõeldud ja konstrueeritud. Kes on tootnud selle maja mööbli, siin on sellised väga
mõnusad erk tumeoranžid tugitoolid ja väga põnevad,
muud lahendusedki. Tegelikult siin olidki kava kava enda poolt meil sisearhitektid,
kes tegid need valikud ka mööbli osas ja võib-olla ehituse
poole pealt on oluline välja tuua, et nord linna ehitus oli
siis Artjomi peatöövõtja ehitaja, kes on tegelikult teinud
ka EMTA kontserdisaali, ERR-i stuudiod, nii et neil
tegelikult oli see kogemus juba olemas, mismoodi ehitada
kontserdisaali või blackboxi, mis on alati väga-väga suur pluss.
Nii et võiks öelda, et iga kogemusega läheme paremaks
ja tahaks seda ju loota ka. Ja minu enda isiklik soov oleks küll see,
et kuna ülemäära palju ju kontserdi- ja teatrimaju ei ehitata,
aga need on väga-väga spetsiifilised oma ehituse nõuetele
tingimustel Bloogikatelt ja alati, kui maja saab valmis,
siis, siis tekib palju ideid, et, et võib-olla kuidas oleks
võinud veel lahendada, et kui me kõik, kellel meil see
kogemus on, paneksime oma teadmised kokku,
et siis iga maja oleks veel parem kui eelmine. Et, et see, ma arvan, läks üli ülioluline,
sest tegemist on ikkagi väga-väga nõudlike hoonetega
ja see tähendab seda, et nad on tehniliselt nõudlikud,
et neil peab olema logistika paigas teenindusruumid noh,
absoluutselt kõik aspektid väga detailselt läbimõeldud,
selleks et teenindada siis kõrgetasemelist kultuuri
ja kui me vastastikku oma kogemusi jagame,
siis see oleks kõige paremini. Nii et kõik ikkagi kisub sinnapoole teiega soga omale uue
kontserdisaali ja kontserdimaja saab neid ilusaid
ja hästi õnnestunud, vabandust väljenduse eest,
harjutusobjekte nüüd on ikkagi olnud. Omajagu, ja me oleme alati valmis kogemusi jagama kas
või isiklikus plaanis, et et lisaks Ardiumile on minu enda
taust vaba lava nii Tallinna teatrikeskus kui Narva teatrikeskus,
nii et, et on kogemusi läbi aastate küll
ja veel kogunenud, millest võiksid kõik tegelikult võita.
Ja nüüd viib meid lift, siis täpsemalt kupp kolmandale
korrusele ja me jõuamegi kunstikooli ja muusikakooli ruumidesse,
kus avaneb selline suur fuajee taas kord aatrium suurte klaasakendega,
mis nüüd omakorda avanevad siis katuseterrassile ja,
ja klindi Astangule. No praegu siia kolmandale korrusele jõudes vaadates tõesti
seda Astangut ja seda suurt puidust ja rohelusega kaetud terrassi,
teisel pool vaade mere poole, ma ei tea täpselt,
kas meri, meri võib-olla siiski natuke paistab neljandalt
korruselt neljandalt paistab siis ma tahaks küll praegu no
vähemalt veerand sajandit noorem olla, tulla siia õppima
midagi oma päevi pärast siis põhikoolis käimist veetma
ja kindlasti, ja ma arvan, et üks võtmekoht on ka see,
et kunstikool ja muusikakool on koos, et nad jagavad ruume
ja see tähendab ka seda, et, et noor, kellel on muusiku huvida,
võib mingi hetk hakata huvi tundma kaasaegse kunsti vastu
või vastupidi, et, et ma arvan, just selline integreeritud
ruumiprogramm on ka väga oluline noorte harimisele. Sedasama proovib teha ka ilmselt sügisel uksed avav uus
õppeasutus Muba absoluutselt me juba käisime oma Muba
sõpradel külas ja, ja seal tuleb samamoodi väga head saalid
ja väga läbimõeldud just selline õppeklasside süsteem
erinevate koolide jaoks.
Lähme nüüd, vaatame, siin on klaasseinad,
et ühesõnaga, aknad ja klassiseinad paistavad läbi,
et on võimalik uudistada ka koridori peal kõndides,
et mida siis seal parasjagu kaasõpilased teevad. Siin on osad aknad nüüd küll kunstitöödega täidetud,
see on ka samas selline hea spontaanse näituse võimalus,
tundub, et kohe, mis on loodud panna siia koridori poole
pilguga teistele vaatamiseks, tõsi on ja kunstikool
ja muusikakool teaduskool nüüd suvel vaikselt kolivad sisse
ja alustavad oma tegevust siis sügisel.
Milliseid ruume siin siis veel on, kus, kus võiks olla
muusikute harjutusruumid või näiteks kus hakkab toimuma
tulevikus viiulitund või klaveritund? Muusikakooli klassiruumid, nagu siit on läbi topeltakende
näha ongi sellised just akustiliselt isoleeritud ruumid,
siin on ka klaverit praegu sees, nii et,
et nad justkui harjutatakse, et siis oleks ka selline
akustiline isolatsioon olemas, et mitte 11 segada
ja neid klassiruume on siis siin, täpsemalt siin tiivas üks,
kaks, kolm, neli tükki teises otsas sama pool
ja neljandal korrusel, siis on siis ainult klassiruumide päralt,
mis on selles majas näiteks sellist, mida võib-olla üheski
Eesti sarnase sobivisin. Tegelikult, ega meil siin analoogi ju ette näidata ei olegi,
et seda sarnast otsida ei saa.
Aga et mis on võib-olla midagi täiesti erilist,
mille peale ei ole meie arhitektuuris ja vajalikes hoonetes
varem tuldud?
Ma arvan, et võib-olla just selline roheline mõtlemine on
ülimalt oluline arhitektide poolt.
Ühelt poolt siin tõesti on siis väga nutikalt loodust
integreeritud majja maja integreeritud loodusega,
aga siin on ka näiteks päikesepaneelid, nii et just selline
keskkonnasäästlik keskkonnahoidlik mõtteviis on ülimalt
oluline selle maja puhul. Kui me nüüd ikkagi ei jäta jonni ja läheme ka neljandale korrusele,
kust peaks tulema merevaade, siis lähme teeme ka selle käigu. Ära, aga mis ala see siin on ka selline astmestik keset
kolmanda korruse fuajeed, siis võiks ütelda,
võib öelda, et see on puhkeala lastele ja noortele sellised
kott-toolid ja, ja sellised väiksed tribüüni astmed,
et lihtsalt suhelda, puhata, juttu, rääkida,
leida endale koht, kus siis istuda, aga siirdume siis maja
kõige kõrgemale korrusele, see on sedapuhku siis neljas. Olemegi maja kõige kõrgemal korrusel ja siin on siis meil
samamoodi erinevad klassiruumid muusikakoolile
ja kunstikoolile on skulptuuri klass ja samuti siis
muusikakooli erinevate pillide harjutusruumid
ja tegelikult toob ka lift kõikidele korrustele,
nii et on mõeldud ka invaõpilastele, kellel on liikumisega
mõningaid raskusi.
Absoluutselt, ja niisamuti on tegelikult saalides mõeldud,
et erivajadustega inimestele, et suures saalis on
ratastoolikohad ja fuajees me oleme näiteks siis sellised
taktiilset põrandalahendused loonud vaegnägijatele. Et siis saada infot nii põrandalt kui ka kui ka seintelt,
kus, mis ruumid paiknevad, asuvad ja lähme nüüd vaatame ühe
merepoolse akna välja, kas siis paistab ka Tallinna laht?
Siin tundub olevat selline raamatukogu ala
ja oleme nüüd siin siis põhjapoolses küljes.
No siit tõesti Meri paistab, siit paistab
ja pärast, kui me lähme kaasaegse kunstigalerii katusele,
siis sealt avaneb veelgi võimsam merevaade. Nii, aga sinna katusele siis võiksimegi minna. No siin on küll selline päikesepaisteline puiduterrass,
osaliselt on singa rohelust, siin võiks kohe ütelda,
et õuesõpe tuleks kahtlemata. Ta kõne alla absoluutselt, siin on katuseterrass,
kus on siis ka taimed, siin on palju niidutaimi,
sõstrapõõsaid, kõrrelisi ja ecoveike, selline klaashoone
või kasvuhoone.
Ja siin katuseterrassil saab korraldada erinevaid sündmusi,
see avaneb nii-öelda lõuna suunda klindiastangu-le nii-öelda
ürgmetsa poole ja päike on siis päikeseliste ilmadele igal
juhul garanteeritud ja kuna ta on seljaga tänava poole,
siis tegelikult võib öelda ka, et see tänavamüra siia eriti
ei tule, mis tähendab seda, et siin tegelikult saaks
korraldada aga vabaõhukontserte vabaõhukino vastu võtma. Et kõik need võimalused on siin katuseterrassil olemas.
Ja nii on, katuseterrassil on siis sellised kaks suurt silda,
mis ühendavad nüüd looduse matkaradadega
ja publik saab siia tegelikult igal hetkel ka ise tulla
uudistama ja kui meil on üritused, siis need kaks suurt
silda on tegelikult ka väga head just publiku suunamiseks piletikontrolliks.
Nii et tegelikult sellele väliterrassile pääseb siis
tavainimene ka maja, mitte lahtioleku ajal
ja praegu küll ja siin on siis need looduse matkarajad,
niiet saab tulla katusele jalga puhkama. Ja nüüd siin minu vasakule käele jääb ühelt sillalt vaadates
kohe kaasaegse kunstigalerii just Viimsi Artjomi juurde,
siis kuuluvad kaks endist sõjaväekütusemahutit,
millest üks on meil siis siseruumina kasutusel ja,
ja kaasaegse kunstigalerii funktsioonis ja teine on siis
nii-öelda lahtine sõjaväekütusemahutid ja see on siis
vabaõhulavale Meil mõeldud, need on väga omapärased sellised
arhitektuuriajaloo pärandit ja minu meelest kava kava,
arhitektid on neile väga põnevad, uued lahendused
ja funktsioonid loonud. Iseenesest siin matkaradadel on neid kütusemahuteid kuus,
seitse tükki, mis tegelikult pikas rektiivis võiks,
võiks kõik endale sellise kultuurilise sisu leida,
aga antud hetkel siis tõesti kaks neist on rekonstrueeritud
ja pakuvad siis võimalusi Artjomi kultuuriprogrammi elluviimiseks.
Ja võib-olla alustame sellest kaasaegse kunstigaleriist,
kuhu me õige pea läheme ka sisse.
Eelkõige kütkestab võib-olla selle rotundikujulise objekti
puhul siis katus ja kava kaval olid praktikal Jaapanist
sellised arhitektuuri praktikandid, kes siis mõtlesid välja
sellise väga omalaadse konstruktsiooni, et alguses oli see
mõeldud kosmosekeskuseks, aga siis hiljem vallaga koostöös,
otsustasime anda sellele sellise kunstilise sisu
ehk kaasaegse kunstigalerii rolli, aga isenesest Jaapani
praktikantide pärand on siin meie ees, ehk siis Universumi
kärgstruktuur on loodud nii katusele kui siis ka läbivalt siseruumi,
mis kindlasti väärib avastamist, sest et ta on selline väga
põnev objekt. Lähme seda kärgstruktuuri vaatama.
Kärgstruktuur tuleb tuttav ette ka Arvo Pärdi keskusest,
kus on kõik need kärje kuusnurksed detailid igas mõttes
esile toodud, eksponeeritud ja seostatud.
Ja, ja Arvo Pärdi keskus on meil ka väga hea sõber,
kellega me koos plaanime ka tulevikus kindlasti koostööd teha. Ongi näha tegelikult see suur pikk-pikk,
peegelsein, mis nüüd peegeldab siis kogu seda ürgmetsa ja,
ja klindiastangu.
Nii et tegelikult selline ilus illusioon,
kui siit klindiastangu alt vaadates võib-olla silm nii
täpselt eristagi, et kust algab arhitektuur
ja kus on siis veel looduse. Ja millal see ühendumis koht või või kokkusulamine aset leiab.
Aga nüüd tõesti see kütusemahuti siis meile läheneb,
siin on juba hulk fotograafia huvilisi tegutsemas ümber maja. Kelle skulptuuri me seal näeme, see on endine kunstikooli skulptuur,
mis siia toodi kaasaegse kunstigalerii juurde
ja tegelikult meil on selline mõte, et nende kahe
sõjaväekütusemahuti vahele luuagi selline skulptuuride park
ka valgusinstallatsioonid, et nad oleks ka omavahel siis
kunstiliselt seotud. Nüüd oleme sattunud mahutisse.
Me oleme kaasaegse kunstigaleriis ja see on selline
rotundikujuline ruum, kus siis võib-olla esmavaatena kohe
avaneb katkise universumi kärgstruktuur siin,
mis muuseas loob väga head võimalused erinevate ürituste korraldamiseks.
Ehk siis sellised riputuspunktid on meil siin kohe omast
käest võtta, aga tõsi on see, et, et seintele on loodud
eksponeerimisvõimalused ja siin ruumis on väga omapärane ka
selline suur trepp, mis viib siis kaarjalt üle üles teisele korrusele. Kui esimene korrus on lahendatud valgeruumina
ehk siis siin on väga hea just eksponeerida kunsti,
siis teisele korrusele mõtlesime luua nii,
nagu on kunstimuuseumites selline nagu black box,
kus saab videoinstallatsioone näidata, aga samuti lõime siis riputusvõimalused,
et saaks ka väiksemaid kontserte või etendusi üleval anda,
nii et et kokku siia galeriis mahub 100 inimest,
aga ülesse siis teisele korrusele 30 inimest. Nii, lähme vaatame selle teise korrusega üle,
et kuidas siis valge ruumi osa läheb tasapisi üle mustaks.
Natuke selline in Jang element või, või loogika
või värvikombinatsioon on siin selles ruumis olemas. Jah, kui maailma kärgstruktuur on see struktuur siseks,
Inno Jan, on selle asja sisemine olemas. Jah, nii on, ja siin on siis võimalus nii kunsti
eksponeerida kui tõesti ka väiksemaid kontserte korraldada,
näiteks publik võib-olla siis allkorrusel
ja esinejad siin avatud treppidel või vastupidi,
et esinejad on all ja publiku noppisid.
Ja nüüd me oleme jõudnud teisele korrusele,
mis on siis oma funktsionaalsuselt black box.
Siin on siis võimalus videoinstallatsioone näidata,
väikseid kontserte, etendusi anda ja see on siis sisse
ehitatud ka selline publikut tribüüne. Ja tegelikult meil on paralleelselt kaks treppi,
üks oli siis selline publikutrepp avatud lahtine trepp
ja teine on siis esinejatele mõeldud.
Nii et, et siia ülesanne on siis võimalus kutsuda 30 inimest
erinevate kultuuriürituste kontekstis.
Nii, lähme sinna kunstigalerii rõdule, siis. Nüüd me oleme siin endise sõjaväekütusemahuti
katuseterrassile ja siit tõesti siis avaneb ka väga ilus merevaade,
rääkimata sellest, et Artjomi peahoone koos oma sellise
rohelise katuseterrassiga paistab siit ka väga,
väga kenasti kätte.
Jah, seda külge muidu ju ei näekski, kui ainult siit.
Aga siin siis saab ringiratast jalutada.
See on kõige kõrgem punkt meile, kuhu meil on võimalus,
publik. Võib tuua nii, et ülevaade artiumile merele,
loodusele on tõesti parimal moel lahendatud
ja inimestele siis kätte toodud, kui nii võib öelda. Võib-olla see ongi ka Viimsi omapära, et olles küll Tallinna
külje all muidugi maailma kõige ilusam tee,
on siia sõita mööda mere äärt, siis, siis siin Viimsis on
selline juba kuurortlik atmosfäär, kuigi ta on tõesti
peaaegu et Tallinn, aga siin on natukene teistsugune
atmosfäär kui, kui ütleme selline pealinna kiire tempo
ehk siis siin on väga palju rannajoon, siin on palju palju saari.
Siin on lisaks siis arti, mille suurepärased Spaavõimalused,
palju väga häid restorane, mis paiknevad ka mere ääres. Et see on kõige sellisem, võib-olla lihtsam viis tallinlase
jaoks tulla kvaliteetset aega veetma ja mingis mõttes siis
nautima loodust, merd, saari ja kõike, mida siis Viimsi vald
pakub ja räägime. Natukene nüüd ka kogu selle kauni arhitektuurse ehitise
sisust ehk siis kunstisisust, mida nüüd siis avamiskuul,
mis varsti kätte jõuab, kaugeltki august. Siis enam on, avamine on 19. augustil ja kestab siis ava
kuuna esimese oktoobrini.
Ja rääkides Artjomi kultuuriprogrammis, siis tõesti tänu
nendele väga erineva profiiliga saalidele
ja galerii teile on meil võimalus siin esitleda väga
erinevaid kultuurivaldkondi.
Alustame muusikast, kindlasti klassikaline muusika,
džäss, aga popmuusika, liigume edasi teatri juurde,
sõnateater, muusika, teater, tantsuteater,
etenduskunstid kindlasti ja siis juba visuaalkunstid
ja ka film, et meil on ruumiliselt kõik need võimalused olemas. Kindlasti oma programmiga, koostame silmas pidades just
selliste balanss ja tasakaalu erinevate kultuurivaldkondade
vahel ja minu tunnetus täna on see, et see uus kultuur
ja innovatsioon sünnibki tegelikult erinevate
kultuurivaldkondade kokku kui puutealalt.
Ehk siis täna ei ole kultuur enam väga selline selgete
piirjoontega distinkne, et erinevad valdkonnad toimetavad
omaette vaid vastupidi, kõige põnevamad kultuuriprojektid
sünnivadki siis, kui saavad muusikaetenduskunstid
visuaalkunstid vahel ka teadusrääkimata audiovisuaalsektoris,
nii et, et just see ühisala kokkusulandumise ala on,
on pinnas, kust kasvab uus skulptuur ja see on siis ka meie
enda eesmärk programmi kokku pannes. Ja, ja meil on väga hea meel, et ka meie arhitektuursed
lahendused pakuvad siis võimaluse tuua siia Ardiumis väga
erinevaid kultuurivaldkondi.
Aga võib-olla selline teine tasand, mida me kindlasti peame silmas,
kui me programmi kokku panema, on see, et me tahame esitleda
rahvusvahelist kultuuri.
Me tahame esitleda Eesti tippkultuuri, jaga kogukondlikke
sündmusi nii-öelda panna kokku programmi kolmel erineval
tasandil ja kindlasti on kaks oluline sellise avatud
ja interdistsiplinaarse kultuurikeskusena esitleda
rahvusvahelist kultuuri. On see siis välisteater või väliskontserdid,
et me oleksime orgaaniline osa Põhjamaade kultuuriruumist,
Euroopa kultuuriruumist või veelgi laiemalt
ja see tähendab siis seda, et vähemalt kord kuus me
tahaksime tuua kas välisteatrit või väliskontserte Ardiumisse,
ideaalis isegi sagedamini.
Et me tegelikult, et meil kui publikul oleks võimalus ikkagi
hooaja jooksul osa saada sellisest rahvusvahelisest
kultuurist ja et see oleks kuidagi loomulik osa meie meie
kultuuri tarbimisest või sellest, kuidas me kultuuriga suhestume. Et meil on siin väga palju teha, meil on sellised
strateegilised sammud, kuidas kogu seda rahvusvahelist
võrgustikku üles ehitada, aga ideaalis tahaks siis tõesti nii,
et, et ka programm hakkaks roteeruma.
Näiteks kui tuleb Helsingis välja esietendus,
et ta tuleks ka siia artimis ja ava kuulmeil.
Tegelikult nii ongi, et kui Helsingis siin märtsikuus avati
kaabeli tehases täiesti uus tantsukeskus,
tantsin tala. Fantastiline black box, ma arvan, ma arvan,
et üks üks parimaid siinses kultuuriruumis superlahendustega
siis tantsinud Alo, esimene lavastus, mida siis esitleti publikule,
oli Tero Saarinen, HC hant oli selle tantsulavastuse nimi
ja Tero Saarinen kompanjon siis teadur, pärast Soome
kaasaegse tantsulipulaev tõeline legend ja ekspordiartikkel
samamoodi ja hantonsis Tero Saarinen koreograafia põhjal
loodud ja HC on siis noore koreograafi Johanna nuutinenny
poolt loodud ning seesama lavastus tuleb siis Viimsi Artjomi ava. Kuule, Me esitleme 30. augustil Viimsi Artjomi suures saalis
ja HC Johanna nuuttinani koreograafia ja lavastus on
esimesel septembril koos eesti muusiku maarjanoodiga,
kelle kontsert siis nii-öelda jätkab seda programmi,
et, et meil ongi selline eesmärk koos Soome Instituudiga
luua Eesti-Soome kultuurisild kindlasti artistid vahetuksid,
et tehtaks koostööd ja lõpuks ka publik saaks osa mõlema
riigi põnevast kultuuriprogrammist. Aga jah, laias laastus lisaks Soomele me kindlasti erinevate
Põhjala riikidega plaanime koostööd Saksamaaga,
nii et, et ühelt poolt sooviks testiprogrammi rateerida
ja teiselt poolt, et näiteks, kui ikkagi tuleb siia
piirkonda ütleme, Aasia kaasaegse tantsu lavastus,
kui ta tuleb juba Stockholmi, ta võiks tulla Helsingisse,
ta võiks tulla siia Eestisse sama moodi,
et et nagu me tantsinud Alo kunstilise juhiga arutasime,
siis ütles ta, et kokkuvõttes on see ka roheline mõtteviis. Kui me programmi rateeriksime ja esitleksime siis erinevates riikides,
nii et see on selline suur perspektiiv ja eesmärk,
mida me tahame siin just rahvusvaheliste suhete kontekstis luua.
Ja loomulikult kõik teised tasandid, Eesti tippkultuur,
esitleme siin juba avakuul, ERSO, Fila kammerkoor
ja kammerorkestrit, Kristjan Järvi, Mick Pedaja,
kuni popkultuuriväljaanne on NOËP ja Sander Mölder,
et, et selline väga mitmekesine muusikaprogramm tuleb
kindlasti džässi ja mitte vähe, tulevad etenduskunst
kaasaegset tantsu nüüdistsirkust Soomest. Et väga väga selline kirju ja rikkalik programm ootab meid
juba avakuul ees ja Viimsi Artjomi kodulehel on juba täna
nii mitmedki etendused ja kontserdid müügil.
Ja nüüd suve jooksul, siis lisandub neid veelgi,
nii et soovitan jälgida kindlasti Artjomi kodulehte
ja meie sotsiaalmeediat just selles osas,
et mis põnevat Artjomi avakuul hakkab siis siin Viimsis toimuma.
Viimsi rahvale on see nüüd tõeline uus koht,
millega harjuda, kus harjuda, käima pidada seda igapäevaelu osaks,
seda käimist. Ja noh, väga põnevaid kontserte jääme siis ootama
ja kes kurvastage, suvi saab läbi, sest sügisest saate käia
siin Viimsis, kes elavad lähemal, kes kaugemal tulgegi
sellest kindlasti saab kogukonnakeskus, siin toimuvad ka
kogukondlikud üritused.
Viimsis elab ju üle 20000 inimese, aga kindlasti on siia
oodatud Tallinna-Harjumaa publik ja laiemalt ka eesti publik.
