Soojuselektrijaamad ei saa töötada ilma jahutusveeta Narva
jõevesi jõuab sealsete elektrijaamade nii suuresti tänu
kanalisüsteemile ja 56. aastal rajatud tammile,
mis vee üles paisutab.
Majandus ja taristuminister Riina Sikkut kinnitab,
et plaan, juhuks, kui Venemaa tammil lüüsid,
ava pan olemas. Avatud jahutusse voolusüsteemist saab siis suletud süsteem,
millega me ajutiselt hoiame osa Narva jaamadest töös. Teiste sõnadega jahutus, kanalite otsad lükatakse kinni,
nii et vesi madalamaks muutunud Narva jõkke tagasi ei pahiseks.
Ühtlasi hüvendataks kanalite otsad omavahel. Kahjuks need stsenaariumid on sellised, mida me seni ei ole
õnneks saanud nüüd reaalelus läbi proovida
ja seetõttu me räägimegi sellistest kriisi lahendustest,
millega seotud on oma riskid. Jahutuskanalid on 30 40 meetrit laiad ja kolm,
neli meetrit sügavad.
Riina Sikkut ütleb, et neid ei pea hetkega kinni saama. Isegi kui lüüsid avada ka noh, ma ei tea maksimaalses mahus
nii et saad põhimõtteliselt me räägime nagu purunemised,
ega see vesi nüüd nipsust sealt ära ei lähe,
et meil ikkagi meil on tegelikult tunde ja ka kümneid tunde aega,
et ajutist lahendust ehitada. Kui palju Narva jaamade võimsusest õnnestuks niimoodi säilitada,
sõltub Sikkuti sõnul paljudest asjaoludest alates sellest,
kui kiiresti veetase päriselt alaneb kuni selleni,
kas maa on tol hetkel külmunud.
Ka elektritarbija seisukohast võib mõju olla erinev.
Sikkut viib jutu Baltikumi energiasüsteemi lahti
ühendamiseni vene sagedusalast, mida Vene massaa punti oma
suva järgi teha saab. Ta märgib, et see võib minna nii, et tarbija seda ei tunnetagi. Nüüd, kui seda tuleb teha ka Narva lüüsid näiteks avamise
olukorras realiseeruvad mingisugused muud riskid siis siis
tõesti võib juhtuda, et ajutiselt esineb elektrikatkestusi,
aga me räägime väikese tõenäosusega sündmusest
ja lühiajalisest perioodist, sel juhul. Lüüside avamise mõju tunneks tarbija tõenäoliselt ka siis,
kui Venemaa meid oma sagedusalasse olles jätaks lihtsalt
olulise osaga Narva elektrijaamade võimsusest.
Ei saaks me mõnda aega arvestada. Ja kahtlemata on valus, ta on hinna mõttes valus,
kui meil võimsusi on vähem, sellepärast et siis järjest
kallima tootmine tuleb turule ja me tunneme seda kõik oma rahakotiga.
Et siis on pigem küsimus hüvitamise koha pealt,
et kui kuidas seda teha. Eesti energia töötab välja ka pikaajalist lahendust,
mis tagaks jahutusvee rohkematele plokkidele.
See tähendab, et Narva jõe veeviks jaamadeni tammide
ja pumpade süsteem, kuid Sikkut ütleb, et seni on ettevõtte
rääkinud pooleteise kuni kaheaastasest ehitust perioodis
ning tööde maksumuseks hinnatakse mitukümmend miljonit eurot.
