Ning nüüd kihnukeelse uudise ehtas kihlased siin-sealpool
merd manala käsuga Kihnust. Minule kase markamaniast Ena suivest juba käelinnud,
laulavad ümberkaudu ning Tunoome on juba lehekuu esimene päev. Tänavu oma hommiku kella 11-st anud kinorahvas siis Kihnu
rahvamaja kõva kutsut juttu vallavolikogu Essinas lane veerega. Meite üks valimislubadusi oli see, et me hakkame rohkem
rahvast oma mõtetele juurde.
Küsime nende, mõtlesin ning plaana ning andke nüüd sisse
meetil esimene rahvakoosolek, kus võtame kõiki kihnu inimesi,
kes elavad, kes sisse kirjutatud nikes huvilised anud,
et Kihnu elu paremaks muuta. Mitmel pool muulal omavalitsustes on kirjas küll,
et rahva arvamust peab kuulama, ka otsustama,
no ei pea, kuidas Kihnus luudanud? Noh, ikka paelusi asju, rahvas, teiegi, kuidas otsustama peab,
sest paljud asjad tulevad seadusest ning võib-olla kõik
inimesed pole seadustega kursis, mitte aga siuksed,
mis puudutavad kõiki inimesi, nagu näiteks on meitel praegu
plaanis teha tänavavalgustust üks projekt tehti jää
ning nüüd on järgmine projekt.
Aga Meie ei põle, nii et otsustajad, ei mina
ega vallavanem ega praegune volikogu, kas seda
tänavavalgustust nüüd sinna Lena küla vahele panna,
et õhta aknast sisse sirab, et seda peavad ikka,
ütleme, Lena, külarahvas ise ning kõik Kihnu inimesed. Et meil on plaan teha rahvaküsitlus ning uuri,
et mis siis enamus arvab, et kas seda tänavavalgustust ikka
kihnu taris või saama ilma selleta Ede kohe minna. Kihnus Polegi veel ju tänava nimesidki, et võiks ju sellest alustada,
aga, aga juba jah, mõned karjuvad, et olla tohutu
valgusreostus tulemusega kai kuidas ei ole,
tundub, kui sügise õhta juba ette vara pimedast läheb,
et jalgrattaga sadama tee peal kaaberda ilma valgustus,
et vist on päris ohtlik. No see on selline kahe otsaga asi, tööst,
mõne olukord, mõnes olukordades võib see ohtlik olla,
aga samas see Kinnu võlu ons et sihuke mõnus öine õhk on ning,
ning tähed taevasse raames. Nojah, eks sedasi on, et ju küll kavamio noorusaegadest
Kihnus käidud, et puude latva vahelt paistab kuu
või tähed ning selle järgi teadmenna, aga tänapäeval ikka
autod kihutavad ette kiiresti.
Ega see naljaasi pole, kui pimedas sedasi kellelegi jalgu jääda,
aga Vera, see asi ei ole omale kõige rohkem muret,
teeb. Eks neid asju on paelu, et nagu meite valimisliit ka Ühtne
Kihnu ütleb, et me tahaks, et me astuks kõik Kihnus ühte
jalga ning ma ei mõtle seda, et me mõtleks kõik ühtemoodi,
et mida rohkem mõtlesi ning arvamusi, seda parem tulemus
tuleb aga et, et me oleks ikkagi c sõbralikud
ning arendaks seda Kihnud nagu oma kodu.
Jah, täpselt, et see on tsiki ju meite Kodoni kõige me keegi
ei taha ju seda elu siia kehvemaks muuta,
me tahaks kõike paremat elusi Kihnus. Aga me ei Su aja Unuta, et meie oleme ikka sihuke Unesco kantsi,
et oota natuke veel seda, mis meid selle veel igapäevaselt
toimib ning ning seda pärimust natuke aedaniga oma lastele
ning lastelastele õpetajat. Unesco kantsi Aga Unesco kants tähendab ju seda,
et Kihnu saarestiku loodus peab ka olema killaste oma.
Korralda. Ja mitte ainult need laulud, tantsud, aga terve see
elukorraldus on siig meetril Unesco pandud
ja täpselt samamoodi ka see loodushoid ning
ning muud asjad, et kui ennem rääkisime tänavavalgustusest
kui see elukeskkond, see, et kuidas me seda muudame
ja ning kui kaasaegseks me seda teha tahma,
et eks jah, me peame loodust kui ühte suurt kihnu väärtust
koos lende ning loomuga siia hoidma. Su ema viimsed, materjalid Kihnu saarde ehk Kihnu laide juures,
tema isa ju oli sange kuningas ning isegi pisikesest peast
ja nägid seda pealt, kuidas kihnlased hoidsid oma linnuriiki. Jah, me olime pisikesed nime, käisime mere ääres mune korjamas,
aga metile oli ikka niisugune aru, et me käisime kontrollimas,
kas need munad on ta autot või ei põle, et
ja need, mis autot olid, panime õiest pesasse tahagoni
mingitel ei käi strueed, mis tihti, aga see oli üks sihuke
laste tegevus, kuidas te kontrollisite?
Me panime munad veesse ning kui muna läks põhja,
siis ei ole sa autot, aga kui vee peale tuli,
siis oli autot ning siis tuli pesasse taha panna. Aga võib-olla pisike ja tänapäeva lapsed üldse seda ei teagi
ega põle sihukesi kohti, kust neid mune korjama minna,
sellepärast et ennem need mättapealsed olid ju kõik lehmerni
Kluemale paljaks tehtud, aga praegu kasvab suureid
ning ruut peal, et pesitsus paigaldanud,
muutun. No lapsed võiksid asjada loodust südame kaeda.
A S asju, siin need vanemad inimesed tegema peaks. Meitel vanadele Hondgaa mõeldud Kihnu vana inimene ei taha
Kihnust kodunt minna.
Aga ikka giid, Ege aasta talvega tuleb rohkem neid vanu
inimesi juurde, kes ei saa üksi enam kodu hakkama
ning me oleme, mõtlen nendele hakata ehitama siis maja kas
siis tulevad hooajaliselt sinna või saavad päeva kodus käive
või mõned tahtvat aastaringselt elada, et me käisime ka
Pärnumaa vanadekodusid niukseid sotsiaalmaju vaatamas,
et kuidas need välja näged ning kuidas need töötavad,
et meestel on vägev mitmed plaanid, et mihukest maja siia
võiks tarvis minna hakkas siis? No väga populaarseks on läinud tänapäeval siuksed
kortersüsteemis vanadekodud.
Kui me käisime seal vaatamas, siis vanad inimesed ei saagi
võib-olla aru, et ta on viidud kusagil sotsiaalmajas,
sellepärast et tallanud oma tuba osadel olnud kööginurgad
siis ning saavad oma Ege päevased toimetused sealsamas aja teha,
et ühel naisel oli elusti tikitud ning käsitööd tuba,
täideväge rõõmus, klust pikali üle 90 aasta,
prouad lõua. Jah, siuksed kodusemad, tingimused. Kus kohtasite siukse maja, siis Pärnumaalt üles leidsite ka uskumata? Häädemeestel on tuks uus maja, ehitati üle 60 koha anud
ühelised toad ning kahe kohaga toad pidi peaaegu täis olema,
et ka seda nõudlust onud üle maakonna.
Ja mis siis saab parem olla, kui vanainimene.
Siit Kihnus Harbelt äärminema kusagile Lianna,
et saab siia õigeks. Nüüd olete pool aastat võimul juba olnd.
Opositsioonil peaks olema õigust kriitiline olla.
Kardad koa tuna homset päeva? Ei, mis seal ikka karta, et ega meie ju alles alles
hakkasime ning mittevalimise siuksed mudelid on natuke teisem,
et eks alguses on tõpmist omajagu, aga, aga küll me hakkama saama.
Mis seal ikka karta? Villast sinikollase lipuga sadama lähteesimest ukrainlast
vastu võtma. Seda me ei mõistagi ütelda meie olema, üles on,
et siin on inimesed nõus neid vastu võtma,
aga keegi veel soovi pole avaldanud, need ju siis näha olnud,
kui märku antakse, et kindlasti proovime viisakalt
ning sõbralikult vasta võtta ning paku seda,
mis meitelsi pakkunud. Kuulda ant, et ukrainlased tahtvat rohkem linnas elada,
peate siis oma vallalinnaks ümber nimetama. Ei, sellepärast ei hakka nimetama ühti tege siis paljud
Eesti inimesed kuidagi satuvad varbale.
Osad panevad ruttu putku, sellepärast et ei Soa siukse eluga hakkama,
et ei põle oma tulla ja minna.
Et su elu on natuke teistmoodi, aga oleneb jah,
niuke nime trehvab siia. Ukrainlased on ennegi Kihnus elamist proovinud
ning siit oma naisi võtnud ning ning lapsi soetan siin,
et on küll hakkama saama. Jah, ei, ikka tavaliselt ongi ju see küsimus,
et kuidas teie võõru vasta võtate või et kuidas võõrad siia
kuue harjuvad, aga kihnlased sihuksed, sõbralikud ikkagi,
et kui võõras tulija tahab ise olla üks osa sellest
ühiskonnast ning sellest kultuurist sellega arvesta,
vägejaste võetakse omaks, aga ta ei tohi kunagi unustada,
et ta ikkagi massakas. Kõik kihnlased, siis sing seal merd, olete uueted,
tunahomme pühapäeva hommiku kell 11 Kihnu rahvamaja,
Seace säigi menti täna täna saada uid uudised juba tuleva
nädala algendike rõõmsat ning tervet siinikser merd.
