Ning nüüd kihnukeelse uudise õhtast kihnlased seening
sealpool merd.
Mina Kasemark taas täna A ratast taha kohe Gerda
ning kutsu täiti minema pühapäeva Kihnu rahvamaja,
kus volikogu esinaine Lääne Veera vedas riipsu olla suure rahvakoosolekule. Ja ma arvan, et kaks koosolekul vähemalt aastas olema teeki
natuke valdustajad inte käest tagasisidet,
soojend, niiet taid tehtitele. Kalde Külli, kuidas siis selle suure rahvakoosoleku rahu jäid? No seda oli arvata, et inimesi ikka oli tulnud välja kuulama
oma valla asju ning huvi tundma, see oli tore. Biotega kümnese nime tuli päris kõrge protsent. Nojah, et võib rahu olla. Niuke mure seal kõige suurem on Regina tuleviku pärast. Tegelikult tundus, see hooldekoduküsimus oli päris et nagu
me teame ju, et vanu inimesi paelu ning minul olnud tõest trump,
vaata seda mõtelda, et vana inimene peab enne surma Kihnust
läheb minema, et, et see oleks jokk asi,
et et on, et saab siia jääda ning oma elu süüa lõputa,
et, et see oleks kena vallad.
Looduse pärast ka mures.
Et mina käepaelu Welles oma looma pärast tõestanud silma hakkan. Astelpaju, näed, et see on nagu ärilistel eesmärkidel asja
sisse toetud ning lennud kandvate laiali
ning pädevat kõikkis hakkab kasuma, näed,
ning varsi vallutab meite rannaäärsed, et seda natuke teeb
murratsed avate. See on küll, kui eilsed heinamaad astele võsasse kõik asuvad
aga seal saab ju siis tasuta marja korjama minna ette palju vitamiine. Jah, see on õigus, aga selle marjapuupõõsa äge üks paneb
omale aida ning vaatab, et laiali ei lähe tõesti,
et, et korjab marjad ning siis lennud konter laiali
ning siis on challink olemas vitamiin K.
Mõistlikud peavad kõik asjad käima. Näitel maniast üle saare lendva tööso sagedasest kosmonaudid
mustad arvedanud näite käivad siis oksi toomas maisemalt
ning teiste saarte pealt ning pisikeste laidega on ka ju
mured inimesena jalga tõsta toimete, et Kihnu saarestik
võiks ju saaja kohe seadusega kaitsev. Tegelikult ikkagi jäänud inimesi, kes selle loodusrikkuse näed,
tagab, et milles ühe korra riik jõuab nii kaugele,
et sellest aru soojaks, et see on oluline,
et, et ikka inimene, kes kohapeal elab, see on see,
kes aitab lootusel ka Ede kohe olla. Kas kihnu keele kadumine ei tee muret? Noh, ei tea, loodame, et ikka ei põle asi nii hull,
et ikka ikka läheb Ede kohe. Kaevando leili, kuidas searahvakoosolekuga rahujaid? See tore oli vaadata, et näe, palju inimesi oli kohale tulnud,
muidu tavaliselt ikka kuidagi voorumit kokku,
aga täna on ikka juba noori, kes tulevad.
Mina olin nüüd kõige vanem siin.
Uudistamas, mis teste Triekujaid või mis tegema hakkavad. Rääkisime ka Kihnu laidest ning Kihnu linnuriigist
ning taimedest inimesed tunnegita näo entset,
kindlased, linde, aega, tunnegitenam, taimesid nimepidi.
See oli, oli ju sangete peal lennurigi. Kuningas kohe ise käsi seal, vana Juku, sel sängu all oli
peser lend, haudus sai kohe katsu seda sooja lendu seal.
Meil oli hea meel, et laskis Kätu oli siis alles pisike koolilaps.
Lend tundus suur, surisesid seal vana Jukul Senguval kui
käisime sanga maad kadu otsi kohta, kus saad jala panna maha naa.
Pal oli lennupesini, muna oli naa paelused. Ometigi inimelas saare peal ning kalurit,
kui oli Torma ilm, siis läksid tuul peos sinna
ning angerjapüük, kes olid ju seal ööd kojas
ja liu mitmesi siis ning ei olnud keskkonnaametit,
kes oleks inimesele sildi üles pandud siia,
sea astu ei tohi mitte. Siis, kui vana Jukuni kollane seal püüdsid,
siis ei oleks veel niisugust nõukogude aeg antamis keelud
need kõik peale Eleti teeniti merest omale listi.
Vana Jukudena palu angarju, et ühe nädali püük oli terve
hobuse vankri koormades oli pisike Tüdrik,
Mia pandi tagajala, käime, kui kõvatanud koht tee peal oli,
siis lubati kohe sinna angerja, selle morsi otsa laps,
noh, jalga puhkama. Need kõik Kidisesid siis seal algal kirsid nagu ussid,
nädeline soeta, koli üks, 100 robusa koorm,
mis nüüd angerjad on, kus need jäid?
Kõik? Karbonaadi osa nendest nahka pistnud ning võib-olla need
suured vene gaasitorud norstoimid ei lasegi tulla.
Angerjus, mede, mere. Kõik kaduva tulland Uiad nii kullamaa tasemele nagu vanad
varrosodnik kormoranid, nagu enne, tehes küll Kozlagoinga
või alamloata, kuidas varastatud kõik munad siis vedavad
mitme kilomeetri kaugusel enemades kõik pool joodud munad maas. Aga asja pärast kihnlased ise asja korda
ja mitte ja sa asja pärast palju looduskaitse vastand. Mis asi korda saada, loodus teeb, omad võeti inimesmasena
vastand inimotsib koha omale maa peal, kõige paremat kohta
tahab kõige paremaid tingimusi elamiseks,
samuti Gorman ning wanna varr. Kolde Kaisa seal, et üks nooremi, Kihnu vallavolikogu liige,
kuidas siis selle rahvakoosolekuga rahu jäid? Kõik, mis täna räägiti, kõik need mõtted on mureks koha.
Täna said kõik väga olulised teemad läbi räägitud,
inimesed said omavahel aruta, said kuulda,
mis on valla seisukohad, palju inimesi tuli kohale.
Tekkis jää arutelu ning ma arvan, et kõik võivad tänase
päevaga väga rahule jääda.
Praegu kõige olulisem minu jaoks on see tänavavalgustuse
küsimuse arutelu selle üle oli väga tuline. Mina ise arva, et mina seda omale Ko säramäe ei taha me juba
mitu aastat kannatame selle sadama valgusreostuse käe teda juurde,
me kindlasti ei taha nimal võtta, et kõik arvamust,
kas sa kuulda ning töötas siis veel kõige parem lahendus. Söaestikaantarised tähed, keerdu taevas alles jäävad. Ja kui praegu ja muga aastal Tallinnas ning kui siia tule,
siis no jää ele õhta just kössis Aures ning siis mõtlesin,
et vaikus, ei mingit autud lõhna ega mitte kedagi,
selge taevas.
Vot see asi peabki olema. Volikogu esinaine Lääne Veera, kuidas rahvakoosolekuga rahu jäid,
kas tuli mõni sihuke uus mõte? Ma ei arva, et selle koosoleku juba päris rahu jääma,
et me ei lutaski üldse Nablu rahvas tuleb,
aga, aga tuli üllatavalt paelu.
Mõtted hakkasid otse, käime, inimesed ju aktiivselt võtsid osa,
küsisid palju küsimusi ja see ärgitab meiti ka paremini oma
tööd tegema ning mõtlema variante peale,
mis, mis võiks nagu seda kihnu elu parandada. Meelas Kihnu rahvas Tuiest siia rahvamajja. Ma ei arva, et üks suurem kogunemine tuleb 21. mail,
kui mitte Kihnu vald peab kolmekümnendat aastapäeva
ning siiani ka päeva meetilise seminari osa,
kus me arutame teemadel, et Kihnu eel täne
ning uuema küla on oodatud kõik Kihnu aukodanikud.
Nende käest küsime ka, et mis nemad arvavad.
Sest kihnu maast peab Soamanik, kuhu puue lõpeb,
liikuma hakkama, et meite soe rikka kestaks. No üks aukodanik hoiab praegu mikrofoni peos
ning ja küsige otsekohe nüüd seov käest,
et et 30. innovalla taastamise aastapäeva olnud küll,
aga Eesti riik on 100 aastat vana ning meie arvates väljadki
vald on 158 aastat vana. Ja nyyd anded eksi tegutsete ikka päris pikka aega see 30
aastat võib-olla polegi see õige õige arv,
mida tähistavad meie tänapäevased inimesed
ning noored teadvad kõik, mis tähendab taasiseseisvumine,
et peame ikka selle päeva kohe? Iseseisvumine on ette tähtis ning kuigi Kihnust võib-olla
oma riiki ei saanud aga rohkem sõnaõigust
ning rohkem otsustamisõigust vajab mitte üksi Kihnu vald,
vaid kõik Eesti omavalitsused.
Minu mõte küll, mine tea, kuidas eluni kaaluv Ede kohe läheb.
Me peame ju kõik mõtlema selle peale, kuidas ise oma põlle
all toidupoolist kasvata, kuidas merest söömist Käde saaja,
kuidas ise elektrit teha? Eelmise aasta mäe mõtlesin kehva aasta olin
ning Eisos porganditega Egev roductagede sealt põllu pealt.
Kõik oli vilets, kartul oli pisikene, siis ma mõtlesin,
et kas ikka on sellel mõtet maha kõiki ajada.
Aga nüüd kevade neid sündmusi vaadates neid kuulates kindel siht,
et tuleb aga põllutööga pihta hakata, et oma perele kartulid
maha panna ning muud köögiviljad. Sõidame Manijas ning Kihnus oskamegi Attimasele
rahvakoosoleku korraldamise eest ning ütleks sedasi,
et slovaki peaks ütlema.
Slava Kihnu kultuuri. Jah, lähme ikka julgelt tede kohe ning parandama seda elusi
väikses Varbel. Selline saigi meie tänaõhtune saade Kihnu rahvamajast 30
ikka lõbusalt ning lõbusat kõike siin-sealpool merd.
