Teadust kõigile pandeemia aeg on kahjuks toonud inimestele
omajagu masendust ja muid vaimuhäireid ja süüdi on selles
olnud nii koroona ise kui ka koroonavastased meetmed.
Täna tulebki juttu kahest asja avaldatud teadusuuringust,
mis on nüüd just sellesse valda suuremat selgust toonud
Covid 19 põdemise järgsest depressioonist,
ärevusest ja unetusest Eestis ja veel viiel maal,
räägib Kelli Lehto Tartu ülikoolist. Pandeemia alguses Eestis kehtestatud eriolukorra mõjust
inimeste vaba aja veetmisele ja selle kaudu ka vaimsele tervisele,
räägib Karel Kulbin Tallinna ülikoolist.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Covid 19 on haigus, mida võib põdeda kergemalt,
aga paraku mõnikord ka raskemalt.
Ja tegelikult ei tarvitse mõnikord mõned haigusnähud
või kaebused pikema aja jooksul päris üle minna.
Teadlased on nüüd lähemalt uurinud, milliseid vaimse tervise
probleeme võib covidi läbi põdenutel veel hiljemgi esineda.
Ajan juttu ühe niisuguse teadlasega, Kelli Lehto ka,
kes on Tartu Ülikooli Genoomika Instituudi
neuropsühhiaatrilise geneetika kaasprofessor. Ja see uuring on koos kolleegidega nii Eestist kui ka mujalt
leidnud avaldamist ajakirjas Lancet. Et tegemist on päris mahuka ja ülevaatliku uuringuga,
mis hõlmab kuut Euroopa maad ja enam kui kahtesadat tuhandet
inimest ligi 250000 mis siis selles suures
ja ülevaatlikkus.
Uuringust selgus, et Covidi põdemine käib ikka vaimse
tervise peale küll. Jah, seda me tõesti leidsime selles suures uuringus
ja mis meie uuringu puhul oli veel selline ainulaadne on see,
et meil oli üsna pikk jälgimisaeg 16 kuud
ja pandeemia on meil siin kestnud umbes kaks aastat seega on
meil juba päris pikk selline jälgimisaeg õnnestunud siis
läbi teha. Ja mida meie tulemused näitavad,
ongi siis see, et need inimesed, kes põevad covidit raskemalt,
nendel on rohkem vaimse tervise probleeme kogu terve selle
perioodi jooksul ja kuni siis selle 16 kuu lõpuni välja. See tundub ka päris loogiline, et kui on haigus raske,
siis on ka paranemine võib olla pikem ka vaimses mõttes.
Või oli see teile natuke üllatus ka? Noh, siin ütleme nii, et ega meil tegelikult puuduvad andmed
varasemad andmed selle kohta, kuidas see Covidi raskusaste
siis on nende vaimse tervise probleemidega seotud tavapopulatsioonis.
Et meil on päris palju informatsiooni või uuringuid,
mis on tehtud näiteks hospitaliseeritud patsientidel,
kes on tõesti väga raskelt seda haigust põdenud aga ka ju
tavainimestel või noh, ütleme kõikidel võib juhtuda seda,
et et ikkagi palavik niidab nädalaks voodisse pikali. Ja just sellistel puhkudel me näeme, et isegi siis,
kui inimene on siis kodus seda haigust raskelt põdenud,
siis need vaimse tervise probleemid ikkagi jäävad ka
pikemaks ajaks. No seda juhtub viirushaigustega ju mõnelgi muul juhul
näiteks gripi puhul, et ei, ei lähe ega lähe päris üle see
asi kas siin on tegemist mingi enam-vähem samasuguse
nähtusega Noh, siin on nii, et me me nägime, et üldiselt need vaimse
tervise probleemid ikkagi enamasti kadusid,
ütleme kahe kuu jooksul ikkagi ära, aga mõndadel ikkagi jäid
ja noh, me võime siin me kahtlustame või üks võimalus on,
see, tegemist on siis näiteks nende indiviidiga,
kellel siis on selline pikaajaline covidi salong,
Covid, millest on viimasel ajal tulnud palju.
Aga, aga kuna see pikaajaline Covid on iseenesest selline
omaette sümptomite kogum, siis me neid ülejäänud sümptomeid
siin selles uuringu käigus ei mõõtnud ja me siis keskendub
ainult siis vaimse tervise aspektile ja,
ja siis eeskätt just neljale erinevale siis siukse vaimse
tervisetegurile nagu depressiooni sümptomid,
ärevuse sümptomid. Üldine Covidiga seotud stress ja ka une Milline neist ohustab kõige rohkem inimesi,
kes covidit raskemalt põdenud? No me nägime seda, et selline, ütleme, üldine Covidiga
seotud stress oli pigem nagu ajutine ajutise mat laadija
läks kiiremini üle aga depressiooni ja ärevuse unehäirete sümptomid,
need, need olid siis ikkagi pikemaajaliselt selle Covidi
raskusastmega seotud. No teil oli selline seoste leidmise uuring,
et erinevad sellised näitajad sobitasite kokku
ja põhjuste üle me võime vist ainult spekuleerida,
et mispärast see niimoodi võib-olla, et no mõnes mõttes on
selge ju ka see, et, et kui inimene on pikemalt haige olnud
ja võib-olla tal ka mõned muud sümptomid püsivad,
et et see teeb meele mõruks või läheb see liiga spekulatiivseks,
sest ma saan aru, et seal läheb tegelikult juba sellest
natuke välja sellest teemade ringist No eks ma ikka kaasautoritega arutlesime ka selle üle,
mis need põhjused siis ikkagi võiksid olla.
Ja noh, vastab tõele, et ega me päris täpselt ei tea
ja me võimegi spekuleerida, et see võib tulla laias laastus
siis kahest suunast üks võiks siis olla seotud sellise
sotsiaalse poolega ja selle koviti põdemisega kaasnev,
aga et pikem isolatsiooni aeg ja võib-olla oli ka keegi
pidigi haiglas olema näiteks. Ja võib-olla pikemat aega ei ole saanud siis teha siukseid,
igapäevaseid tegevusi, on aasta töö juurde
või muude tegemiste juurde, aga teisalt ei saa ka välistada seda,
et tegemist on ka ikkagi sellise bioloogilisemat laadi
põhjusega noh, nagu ma siin mainisin seda pikkaajalist
covidit võib-olla on singa immuunsüsteemi kaasatus
ja võib-olla näiteks ka selline kõrgenenud põletikuseisund organismis,
et noh, selliseid tegureid on ka tegelikult vaimse tervisega
varasemalt seostatud ja see tegelikult on võimalik küll
võimalik seletus Covidiga seotud ärevus läheb siis suhteliselt kiiresti üle,
kas need teised vaimse terviseprobleemid võivad ka jäädagi püsima?
No nii palju, kui see uuring on kestnud mõnel. No niikaua kui meie uuring on kestnud, siis on näha,
et ikkagi nendel inimestel, kes siis on covidit raskemalt
põdenud nendel ikkagi on ikkagi mõndadel inimestel on,
et kuni selle meie jälgimise ajal lõpuni
ja tõenäoliselt kestavad mõnda aega veel edasi ka.
Aga mis meil oli, üks siiski oli üks üllatav leid ka seal.
Uuringus oli see, et kui me vaatame neid inimesi,
kes väga kergelt põdesid ehk siis kes kellel peaaegu üldse
ei olnud mingeid sümptomeid siis nendel inimestel on jällegi
vaimne tervis parem kui nendel, kes üldse pole põdenud covidit. See on tõesti üllatav jah, et see on tõesti üllatav
ja seda me seletame ka sellega, et et inimestel ikkagi
tõenäoliselt tekib selline teatav kergendustunne.
Kui nad on selle Covidi lõpuks läbi põdenud
ja see on läinud kergelt ilma ilma, siis noh,
pikaaegse isolatsioonita ja ilma raskete sümptomiteta.
Ja et see ikkagi on, nagu on mõnevõrra nagu niukene
kergendus inimestele. Kui me nüüd võrdleme teisi inimesi, kes veel ei ole covidit põdenud,
siis nemad võivad ikkagi veel olla natuke mures,
et ei tea, millal see nüüd mind tabab ja kui raskelt see
mind tabab, kas maaga kedagi kogemata nakatan?
Et ilmselt see, nagu on selline üldine siukene foon kõikidel
inimestel praegu, kes ei ole veel põdenud? Üldine foon ühiskonnas oli ka, vähemalt kogu see senine kaks
aastat suhteliselt ärev.
Aga see uuring haaras nüüd kuut maad peale Eesti,
siis ka Taani, Island, Norra, Rootsi ja Ühendkuningriik.
Kas maade vahel ka selgus mingisuguseid erinevusi,
need on kõik sellised põhjapoolse Euroopa maad. Huvitaval kombel olid ikkagi Need põhitulemused meil igas
riigis väga sarnased.
Et mõningates kohtades me küll nägime riikidevahelisi erinevusi,
aga need neid.
Me võime seletada ka sellega, et erinevates riikides siiski
olid mõned metodoloogiliselt erinevused,
et kuidas siis neid inimesi värvati, näiteks kes moodustas valimi.
Aga kui me ikkagi vaatame nüüd seda covidi raskusastme seost
vaimse tervisega, siis see oli ikkagi igal pool väga ühesugune. No see näitab seda, et ilmselt siis nii on ka. Jah, et tänu sellele, et meil on nagu juba mainitud,
päris suur andmestik siin peaaegu veerand miljonit inimest
et siis on need tulemused ikkagi võrdlemisi usaldusväärsed. Eestis oli siis asjaga seotud, ma kujutan ette,
geenivaramu. Jah, vastab tõele. Tekib kohe küsimus, et kuidas need geenid siis mängu tulevad
või olid geenid seekord tagaplaanil? Jah, seekord selles uuringus olid geenid tagaplaanil,
et tegemist oli siis jah puhtalt epidemioloogilise uuringuga,
kus siis geenidele siin praegu ei keskendunud.
Aga meil on plaanis küll nendesamade koostööpartneritega
siis hakata ka geene uurima, selles kontekstis. Aga lihtsalt need isikud, kelle kohta andmeid kogusite on
siis geenidoonorid. Jah, meil on siin meie poolt on siis uuringus umbes 10000 geenidoonorit,
kes täitsid ära küsimustiku covidi sümptomit
ja siis ka mõndade vaimse tervisetegurite osas.
Seega siinkohal suur tänu kõikidele nendele osalejatele,
et selle andmestiku põhjal on meil veel uurimistööd võimalik
edaspidigi teha.
Ja mitmed projektid siis ongi juba juba algusjärgus.
Järgmised. Mida näiteks saaks uurida selle andmestiku põhjal veel edasi? Noh, nagu ma mainisin, et seda geneetilist osa ka,
et näiteks millised geneetilised tegurid võivad olla seotud sellega,
miks keegi raskelt covidit põeb ja ka kuidas seletada siis
seda covid ja vaimse tervise vahelist seost,
kas geenid mängivad seal rolli? Kas praegu saadud teadmistega saab ka juba midagi praktilist
ette võtta midagi inimeste vaimse tervise toetuseks ära teha? Jah, no see, ma arvan, et siin tuleb tegelikult üks päris
oluline sõnum välja, et inimesed kes on raskemalt,
siis covidit põdenud ja siinkohal me siis ma võib-olla äkki
räägin ka natukene sellest, et mida me mõtleme selle all,
kes on nagu raskelt põdenud, et kuidas me siin uuringus seda
käsitlesime oli siis see, et küsiti inimeste käest,
et kui pikka aega Nad on olnud haigevoodis
või siis palavikuga ja siis me nägime, et need inimesed,
kes on see haigevoodis Covidiga olnud või siis palavikuga
olnud rohkem kui seitse päeva et nemad on siis need,
keda me siis peame kui raskelt covidit põdenud inimesteks. Ja, ja no mis sõnum meil siin praegu tuleb selgelt välja
ongi see, et need inimesed tegelikult vajavad hoolikamad,
sellist jälgimist võib-olla ka arstide poolt
ja võib-olla nad saavad ka ise või poolte tähelepanu sellele pöörata.
Et need vaimse tervise probleemid ei jääks siis tähelepanuta
ja abita, kui on vajadust ikkagi sekkuda. Nii et niisugune uuring on siis tehtud ja oleme saanud targemaks,
kuidas covidi läbipõdemine ka meie vaimset tervist võib
mõjutada ja minu vestluskaaslaseks oli Kelli Lehto. Niinimetatud uue koroonaviiruse, mis on meile tegelikult
juba vana tuttav levik üha jätkub, kuigi tähelepanu sellelt hakkab,
hakkab hajuma, aga tänases saates siis on sellest jälle
juttu ja pandeemia tagajärjed ei puuduta mitte ainult seda,
mida teeb viirus inimestega otseselt, vaid ka viirusega
võitlemisel on omad tagajärjed inimeste elule.
Mäletame 2020. aasta kevadel, kui asi oli alles tõepoolest uus.
Kui ranged olid piirangud, siis ühtäkki meil kõigil peal
ja nüüd on Tallinna Ülikooli teadlased uurinud,
kuidas need esialgsed karmid ranged piirangud meie kõigi
vaimsele tervisele mõjusid. Ja sealhulgas siis mäletame ka seda, et inimeste vaba aja
veetmise võimalused kahanesid nende piirangute ajal
esimestel kuudel päris radikaalselt rajanud täna juttu Karel kulbiniga,
kellelt Ta on koos Kristjan Kase ka ilmunud.
Just, ma arvan, et üks esimesi selliseid ülevaateid selle kohta,
et kuidas covidi eriolukorra piirangud inimestel vaimset
tervist mõjutasid, ehk täpsemalt siis millised depressiooni
märgid sellega kaasas käisid? No teaduses on jah, niimoodi, et mõni asi võtab aega,
nii et see uuring, millest meie räägime,
räägib nüüd umbes kahe aasta tagusest olukorrast.
Ja täpselt nii, et, See räägib siis tõesti 2020. aasta kevade andmed on need,
et meil siis õnnestus ja enda Tallinna Ülikooli uurimis
grupiga siis võimalikult kiiresti selline andmekogumine algatada.
Nendes tingimustes, nagu see võimalik oli,
et, et siis seal aprilli teises pooles jõudsime need esimese
nii-öelda laine koguda, tegelikult on see siis meil
nii-öelda selline longituudne uuring ehk et me,
meil on ka hulk inimesi, keda me siis ka hiljem pärast seda
esimest eriolukorda uuesti siis suvel, sügisel
ja siis veel aasta aega hiljem pärast seda esimest
eriolukorda siis uuesti Nende poole pöördusime
ja nii me saame siis lisaks lisaks nii-öelda selle esimese
eriolukorraaegse kirjeldusele lisaks ka siis ka siis
teadmisi selle kohta, kuidas see nii-öelda Need,
vaimse tervisenäitajad ja nendega kaasnevad käitumuslikud
tegurid siis selle aja jooksul siis nii-öelda tõusid
ja langesid, langesid nii-öelda paranesid või,
või halvenesid Te olete ka just ka muudel aegadel tegelenud vaba aja
veetmise küsimustega, nii et siin selleks nagu väga otseselt kokku,
sellepärast et vaba aja veetmise võimalused tõepoolest
vähenesid järsult.
Kuidas see esimene esimene mattakas, esimene pauk,
siis mõjus inimestele lõik masenduse peale küll. Nojaa, tähendab siin peab kõigepealt ütlema,
et meie, ütleme Eestis nagu probleem on olnud see,
et ega meil selliseid otseselt võrreldavaid andmeid
pandeemiaeelse ajaga ennem kui see asi juhtusse matsakas käis.
Meil ei ole väga häid selliseid andmeid,
millega nüüd saaks otseselt võrdlused ja Ecket Need on
natukene sellised kaudsemalt võrdlused.
Eesti kontekstis loomulikult kaudsemalt võrdlused näitavad,
et jah, need peamised vaimse tervisenäitajad ikkagi
nii-öelda keskmisel halvenesid meil elanikkonnas seda ka
väga paljud ilmselt omal nahal tundsid ja võivad nii-öelda
anekdootlike tõendusi selle kohta tekitada,
eks ole, aga, aga on olemas muidugi muudest riikidest noh
eelkõige Lääne-Euroopast ja Ameerikast, kus on,
kus olid väga tugevad sellised noh, nagunii regulaarselt
toimuvad uuringud all, kus oli siis, kus on võimalik siis
sama sama valimi inimeste peal ka väga otseseid võrdlusi
näidata ja need näitavad, et loomulikult see,
see esimene mattakas oli ikkagi suur nii-öelda koorem vaimse
tervise halvenemise suunas. Ja sealt edasi muidugi läheb natuke huvitavamaks.
Et seal hakkavad nii-öelda selle taastumise osas,
eks ole, üldiselt suvi, kohe pärast seda esimest eriolukorda
ju nii-öelda igal pool noh, tundus, et äkki lähebki nii
kergelt või vähemalt sinnapoole näitas, et
ja paljud piirangud kadusid ja elu nagu ajutiselt normaliseerus.
Et siis mitmed-mitmed usaldusväärsed uuringud nagu näitavad,
et, et see olukord ka vaimse tervise osas paranes kiiresti
nii-öelda põrkus tagasi, nagu me ütleme aga,
aga ütleme, nagu ma ütlesin, siis neid need asjad ka lahknevad. Need tulemused, et mõned mõne nii mõnelgi puhul jällegi
näidati mingites riikides, et see, et sellist paranemist
nagu ei leidnud eriti aset, et nad ikkagi jäid nagu püsima
ja loomulikult siis sügisel, kui asjad halvemaks muutusid,
siis jälle need probleemid süvenesid ja,
ja meil on ka jah, siis Meie andmete põhjal kaasab noh,
pigem nii-öelda, et ega nüüd siis väga kiirelt sellist
tagasipõrkumist ei toimunud. Nüüd selle esimese uuringu andmed on praegu avaldatud siis
ajakirjas lesiastadis. Jah, mis on siis see konkreetne nii-öelda artikkel,
mis nendel meie andmetel põhineb, see siis vaatab
ja kitsamalt kuidas siis vaba aja käitumine piirangute
tingimustes siis depressiooni sümptomitega seotud,
rõhutan siin, et et need depressiooni sümptomeid sellise
enesekohase küsimustega küsimustikuga mõõtsime
ja loomulikult selle selle põhjal ei saa veenvalt väita,
et inimesel vastaval siis oli selline selgelt välja kujunema
depressioon või mitte, aga seal on jah, siis on on nii-öelda
välja töötatud selline noh, me nimetame lõikejoon
või selline punkt siis teatud skoorist alates kus kus saab
siis öelda, et et sellel inimesel on, ütleme,
kõrge risk siis depressioonile ja, ja neid inimesi siis
selles meie umbes 1000 pealises nii-öelda valimiskes meile
vastasid selle eriolukorra ajal 2020 siis aprilli teises
pooles seal 28 protsenti, siis olid, olid üle üle selle
punkti nii-öelda või nende enda puhul siis saab öelda,
et neil on kõrge risk siis depressioonile mis on noh,
loomulikult ikkagi kõrge number võrdluses sellega,
mida, mida ennem siis Eesti elanikkonnas ka tavapäraselt
nagu leitud on ja nüüd, kui tulla selle vaba aja käitumise peale,
siis ma arvan, et ütleme, et me unustame,
kuulavad ka, ma usun päris kiiresti, eks ole,
halbu asju, et et on juba uued, uued, halvad
ja hullud asjad peale tulnud, aga tõesti,
need piirangud olid ju tol hetkel selle eriolukorra ajal sellised. Sisuliselt tuli olla oma kodus ja õues võis ju ka käia
ainult sel tingimusel liikuda kui nii-öelda kaks pluss kaks reegel,
et kahekesi koos maksimaalselt ja vähemalt kahemeetrine vahe teistega.
Mis tähendab seda, et sisuliselt see suurele osale vaba aja tegevustele,
mis on inimeste vaimses tervises, heaolus ikkagi olulist
rolli mängivad, see on ju ammu enne pandeemiat oli teada
ja seega ajendas, eks ole, et miks on siis vajalik pandeemia
ajal vaadata, et kui suur siis noh oma tegevust
ja nii-öelda äralõikamine, kui palju see siis omakorda
pandeemia tingimustes vaimse tervisega seotud on,
et et see jah, et need tegevused tegelikult ikkagi muutusid väga,
paljudel selliseid, eriti kui me räägime tavapärastest regulaarsest,
hobidest ja harrastustest. Kui, kui inimene käib rahvatantsu, toome lihtsa näite,
et rahvatantsutrennis noh siis ta seda teha ei saanud,
kui inimene on harjunud käima kinos regulaarselt teatrist,
noh, need asjad kõik, eks ole, nii väga,
väga erinevad, siis tegevused olid, olid tõesti peatatud ja,
ja, ja on olemas selline vaba aja asendatavuse teooria päris
päris ammune juba 80.-test aastatest ja see seal ka
tegelikult üks selline üks selline postulaat on
ega väga kergel, kuna vaba vabategevused ikkagi põhinenud
inimese vabal vabal tahtel ja, ja see ongi nende nagu tuum,
et nad tõesti vabal valikul valivad ja need pakuvad neile
selliste sügavat rahulolu. Siis, kui nüüd tekib olukord, kus sisuliselt see vajadus
vahetada neid tegevusi, noh, et midagi oli võimalik teha
ja noh, alati leiab ja mida teha, et aga kui sa tuleb ootama
tuld ja nii-öelda peale surutud mõnes mõttes,
siis tegelikult selline tekib nagu inimesel vähemalt alguses
selline vastureaktsioon ja ta ei ole tegelikult nõus,
et see ei ole niimoodi, et ma tulen kõrvalt,
soovitan sulle, et et noh, seda teha ei või enam,
et see on tore ja hea asi sulle, et see nii lihtsalt ei
juhtu ja sisse siis, mis siis tõenäoliselt nagu juhtub
ja mis juhtus, on see, et väga lihtsalt inimesed kalduvad
seda vaba aega jätma siis või kasutama siis sageli
passiivseteks tegevusteks, ehk et siis nad jäävadki suurema
tõenäosusega sinna kodus, nad peavad olema,
eks ole. Siis nad jäävadki sinna, eks ole,
televiisorit vaatama või siin arvuti külge,
eks ole, ja seal pigem, eks ole, need see ärevus
ja need mured kõik, mis sealt nii-öelda vastu paistsid. Nii enda, eks ole tervise osas, mida küll olgem ausad.
Ma arvan, et sellel esimesel kevadel tegelikult meist väga
vähesed nagu reaalsusele terviseriskiga puutusid kokku,
aga enda töö osas võib-olla enda eakate lähedaste osas enda
mai tea ära jäänud puhkusreisidel mis iganes,
aga ühesõnaga, et kõik see kõik seal sellise passiivses vaba
aja veetmisest pigem ta ikkagi läheb siis sinna sageli ka
sinna liigse, ütleme, võib-olla meediatarbimise suunas
ja kõik seda ainult nii-öelda muudab, muudab ägedamaks ja,
ja teisalt jällegi noh, teame, et et ega see liigne,
ütleme, istuv istuv eluviis ja kõik see,
see nagunii ka vähe sellest füüsilise tervisega loomulikult
Andres Ots taga, aga teame, et ta on ka samamoodi vaimse
tervise säilitamiseks nagu oluline Inimeste vaba aja veetmise harjumused on erinevad ka,
et mõnedele kindlasti mõju sõit, need piirangud rängemini
kui teistele.
Mõned võib-olla ongi sellised kodusemad rohkem juba iseenesest. Jaa, absoluutselt, et tegelikult meie tulemuste põhjal saab
küll nii-öelda, et tõesti eriti need, kes siis ütleme,
võib-olla passiivsemad nii-öelda vabal ajal või,
või kodusemad ja ka need piirangud ei häirinud,
need võisid tõesti selles mõttes olla nagu isegi oma
harjumusest lähtuvalt isegi nagu ütleme,
kaitsnud või, või neid, see olukord, eks ole,
mõjutus vähem, et see on loogiline, aga aga noh,
mida meie tulemused näitasid, et selgelt tuli välja,
et need, kes ikkagi tunnetasid, et nende tavapäraselt
nii-öelda vabategevused on eriolukorraga seoses,
siis ütleme kas osaliselt või või ka suuresti muutunud
nendele ikkagi selgelt oli ka siis nii-öelda kõrgem risk
siis kõrgenenud depressiooni sümptomitele samamoodi need,
kellel oli ka vaba aega vähem, sest arvestama,
et seal oli veel ka paljud inimeste roll muutus selles mõttes,
et koolides lapsed, kodu, pele, kodusid,
koosse tuli juurde, eks ole, võib-olla seal seoses sellega,
et kogu pere oli kodus, eks ole. Ja, ja see, need nii-öelda kodused tööpäevad ka läksid üle aja,
nii et need ka need, kelle siis vaba aja nii-öelda vabaks
ajaks olemasolev tundide hulk oli, oli siis vähenenud.
Need samamoodi olid siis kõrgema Sis depressiooni sümptomite
riskiga ja loomulikult noh, suure üllatusena ei tulnud see,
et, et need konkreetsete tegevused, mida uurisime nende puhul,
siis tuli välja, et ikkagi need, kes selles eriolukorra
tingimustes ka leidsid aja ja võimaluse ütleme,
sagedamini kehalise aktiivsusega tegeleda sealhulgas ka
jalutamine samu nendel oli siis nii-öelda see risk siis
kõrgenenud depressiooni sümptomiteks väiksem
ja sama oli ka siis looduses viibimise puhul
ja ka need, kes siis nii-öelda selliste hobide harrastustega oli,
oli neil võimalik edasi tegeleda sagedamini,
nii et ja need, need muidugi tulemused. Et teatud mõttes siis nagu näitasime või noh,
ütleme leidis nagu tõestust see, et see kehtib ka
eriolukorra ajal, et need iseenesest on,
on tavapäraselt, ka uuringutes meid tulemusi korratakse,
et need, need on ühed sellised ütleme suhteliselt kindla peale,
mis mingit rolli aitavad leevendada.
Loomulikult me ei saa.
Me ei, me ei, me ei püüa väita, et, et nii-öelda nende
mingite konkreetsete vabategevuste kaudu on võimalik kõike
parandada ja et, et aga nendel on teatav roll nii-öelda,
nad saavad kaasa aidata kehaline tegevus vabas looduses. Noh, näiteks on suht suhteliselt kindla peale
ja tõhus asi, mis on seal ka teada konkreetsed mehhanismid,
miks see nii on ja ja seda kindlasti mis iganes
stressirikastes situatsioonides kindlasti julgeme soovitada. 28 protsenti küsitletutest olid siis ületanud selle teatava piirjoone,
mis näitas, et nende masenduse tunnused olid päris suured,
aga seda on vist enne ka uuritud, et huvitav oleks teada,
et mis arvuline võrdlus on mitu protsenti on selline
nii-öelda tavaline? Jah, sa nüüd, et natuke sõltub, et mis hetkel
ja mis moel, aga noh selgelt öelda, et umbes umbes umbes
kahega nagu korrutus, see number, et noh,
meie ja ma veel kord ütlen, et meil meil ei olnud,
ei ole esinduslik valim, nii et me ei saa väga kindlalt
väita end uuringu põhjal, et see nüüd ütleme kogu Eesti
elanikkonna kohta tõesti tõele vastab, aga ka teised,
kes kõrval on sarnastel perioodidel vaadanud
ja siin on veel mõni mõningaid nagu uuringud olnud,
et siis ja ka muu maailma võrreldusest, siis siis me väga
nagu mööda sellest ei ole, nii et tõenäoliselt sealkandis
kuskil oli No nüüd on küll selline paradoksaalne olukord vahepeal olnud,
et pandeemia ise on läinud raskemaks.
Haigus on levima hakanud rohkem, aga piirangud selles kodus
istumise mõttes vähemalt neile, kes on vaktsiini saanud enam
ning ranged ei olnud.
Kas on ka esialgseid andmeid, et kuidas see nii-öelda
jätkuolukord on vaimu tervisele mõjunud?
Et kui me vaatame ühiskonna pingeid, eks ole,
mis siin kõik olid eriti seoses vaktsiinidega,
et siis need, need olid jällegi läinud väga tugevneks. Ja noh, ja nüüd ma puhtalt spekuleerin, ma ei oska,
meil ei ole selliseid, nüüd andmed, et selle pealt,
et väita, et, et kuidas nüüd seal peab, pigem ütleme viimase
aasta kohta tegelikult meie ja ei julge väita,
et spekuleerin, et lihtsalt siin tekkis nagu sellised uued
kihid juurde, eks ole, et seesama, selline teatav lõhestatus
ühiskonnas mis nii ükskõik millises, millisest
perspektiivist keegi seda vaatas ja, ja,
ja siis ta igatahes jah, seega kindlasti kuidagi midagi
midagi paremaks ei teinud, ütleme, vaimse tervise
väljavaates ja nüüd loomulikult me oleme ütleme,
Ukraina sõjaolukorras ju täiesti uues situatsioonis kus nii
mõnigi on öelnud, et et tema jaoks nagu ütleme
tunnetuslikult nagu, nagu lõpetas pandeemia ära
või need need, need mured nagu paljuski ära millega,
noh, loomulikult peab ettevaatlik olema. Briaal reaalelust on muidugi oi ei lõpetanud
ja teatud riskid ikkagi on, kuigi õpitakse järjest paremini
toime tulema. Samas vaba aja veetmist see Ukraina sõda nüüd Vene-Ukraina
sõda nüüd ei piira. Ja vot siit tulebki see huvitav asi, et et mis,
ütleme eriolukorra ajal oli, et tegelikult,
kui ikkagi ütleme see vaba aeg inimese elus on sageli see,
mis võimaldab tal ka nende vaimse tervise,
ütleme, sellistele väljakutsetele nagu leevendust otsida,
eks ole, kui ta seal oskab enda jaoks sobivaid valikuid teha,
eks ole, ja noh, kasvõi tavapärane liigne tööstress
ja asjad, kus ta siis läbi vaba aja saab neid taastada,
eks ole, on erinevad mehhanismid, mis aset saavad leida läbi
nende vabategevuste saab leevendust leida,
siis tegelikult nüüd selle piirangute olukorras tekkis nagu
selles mõttes noh, võib öelda ka paradoksaalne olukord mõnes
mõttes oli, olime stressorid palju elus,
aga, aga võib-olla siis sinna juurde veel lisandus see,
et tegelikult nagu see elusfäär, kust ta selle leevendust
peaks leidma seal, seal, seal nagu paljuski ütleme,
piiratise ära ja ma tahan loomulikult öelda,
et et selleks polnud vajadust. Loomulikult oli vajadused, muud muud võimalust ei olnud,
aga aga see on see, millega peab nagu mida peab nagu tunnistama,
et, et see nagu oli topelt topelt, ütleme selles mõttes löök.
Aga nüüd, kui tulla selle jah, praeguse olukorra juurde,
kus, kus noh, võib ju ka võib ka mõelda selles suunas,
et sõjaolukord on kindlasti selline, kus me kus inimese enda
kontrolli all on nagu noh, praktiliselt mitte midagi,
eks ole, me üritame, eks ole, kuidagi toeta olla olla abiks ja,
ja selle läbi kuidagi ennast endale ka võib-olla leevendada
neid tundeid, aga aga tegelikult pandeemia olukorras meil on
ikka väga palju, mis me saime ise ära teha,
eks ole, me saime ise, eks ole, olla hoolsad. Kes, milliseid reegleid siis järgis ja, ja oli,
oli valmis järgima, oli võimalik palju nagu ära teha ise ka,
aga nüüd ütleme, see sõjaolukord, selles mõttes vaimse
tervise mõttes on nagu selline seal on nagu sellist noh,
ma ei tea paratamatust nagu, nagu niivõrd palju,
et ja tegelikult meil on nüüd plaanis alustada,
ootame, eetikakomitee lubame, meil on plaanis nüüd siis
suuresti sarnase uuringuga tegelikult jätkata nüüd nüüd
selles ka siis uues nii-öelda reaalsuses,
kus, kus lisaks sellele pandeemia järelmitele on nüüd veel
see nii-öelda sõja nii-öelda olukord. Nii et ei teagi, kas nüüd rõõmustada või kurvastada,
et teadlastel uurimistööd jätkub. Nojah jah, kitsarinnalised võib, võib tõesti öelda,
eks ole, et ta elu meie ümber pakub neid võimalusi,
aga noh, loomulikult tahaks, et need võimalused oleks teistsugused. Aga praegu rääkisime siis pandeemia avanud eriolukorra
mõjust eestlaste vaba aja veetmisele ja sedakaudu siis ka
vaimsele tervisele ja, ja depressiooni vältisusele,
mis tuleb välja, oligi esimestel andmetel päris päris tugev.
Ja ajasin seda juttu Karelgulbiniga. Tänases saates oli juttu koroonapandeemia mõjust vaimu tervisele.
Juttu ajasid Kelli Lehto, Karel Kulbin ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
