Teadust kõigile maskid ja muud koroonatõrjemeetmed on toonud
omajagu keskkonnakahju, tõdeb tänases saates
ökotoksikoloogia Anne Kahro.
Loodusgeograaf Mait Sepp on aga uurinud seda,
kuhu tekivad Tallinnas suviste kuumalainete ajal eriti
tulised kuumasaared.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Viimase kahe aasta jooksul oleme ehk paljutki tähele pannud,
et selline kahetsusväärne nähtus nagu tänavale visatud prügi
on hakanud sisaldama mõningaid uusi komponente
sigaretikonide ja, ja õllepurkide kõrval.
Need on siis need maskid, mida me peame kandma tänase ajani
veel siseruumides ja, ja suuremat üritustel,
mis seal toimuvad.
Aga see on ainult üks osa sellest keskkonnamõjust,
mida pandeemia on maailmas avaldanud. Anne Kahro, keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi
keskkonnatoksikoloogia laboratooriumi juhataja,
akadeemik on täna minu vestluskaaslane just sel teemal.
Sest esiteks on siin mängus ka nanoosakesed tegelikult,
milleni me jõuame.
Mida Anne Kahro on uurinud mille keskkonnamõjud täpsemalt
ja ajakirjas Journal of hasedas Materials,
et finants, siis on Anne Kahro avaldanud ka nüüd
arvamusavalduse just nimelt sel teemal, milles pandeemia
keskkonnamõju täpsemalt seisneb. No ma võib-olla ütle midagi, mis konkreetselt selles
väikeses arvamusartiklis ei olnudki, aga selge on see,
et eks need mõjusid oli ju ka positiivseid,
ei saa ainult vaadata, et oli kõik nüüd väga paha tegelikult,
et kui oli see suur lockdown, siis läks õhk ju märgatavalt puhtamaks.
Seda oli eriti näha näiteks Hiinas, mis on üldiselt väga
sellise saastunud õhuga maa ja muidugi suurtes linnades nagu
Milano ja Pariis ja lihtsalt sel põhjusel,
et, et olid väga paljud tehased kinni, ei sõitnud autod,
inimesed istusid kodus, nii et isegi sellise artikli leidsin,
kust väideti, et tegelikult Hiinas sai selle covid
pandeemiaga vähem inimesi, surma kui päästeti puhta õhu tõttu,
sest õhk on üks väga suur surmafaktor tegelikult kõik need peenosakesed,
mis seal õhus on, nii et selline huvitav nähtus,
samuti läks müra saastus palju vähemaks,
müra on ka selline väga ohtlik inimese tervisele teatavasti ja,
ja noh, üks suur pluss on ju veel, et tohutu selline
digipööre toimus iseenesest ja jäid ära ju väga paljud sõidud,
mida muidu tehti, tee. Nii et tegelikult, et on siin keskkonnamõjusid ka
positiivseid igatepidi ja digipööre on kasulikku igale poole,
eks ole, me näeme siin praegugi.
Mida kõike me idee nüüd digisära, eks ole ju.
Nii et need on need positiivsed.
Aga kui me nüüd vaatame ennem seda kriitilist kuupäeva,
siis me võib-olla mäletama ja mäletate teiegi,
et korraga oli siuke hästi selline positiivne keskkonnahoid,
et ei ühekordsetele joogikõrt teleeks ole siis ei nendele
ühekordsetele poekottidele kõik muutusid hästi tublideks,
ostsid riidest kotid, et võtsid neid pillirookõrsi
ja ja papist ja ma ei tea, mida kõike. Ja ühel heal hetkel nagu ununes väga hästi ära
ja ma arvan, et praegu neid joogikõrsi ikka ei kasutada ka
seda tohutut maskiuputust, mida me siin näeme,
et kõik tavalised prügikastid on ka maske täis.
Et tegelikult on see üsna hirmuäratav.
Ja teine aspekt on veel muidugi toksilised metallid.
Vanasti vanasti vanasti see ongi, ennem seda kahte kahe
aasta tagust, ennem seda olid siis kõik uurisid usinasti
anti mikroobseid materjale, eks ole, et võidelda seal
resistentsusega bakterite antibiootikumiresistentsusega
võidelda seal pindadest haiguste levikuga üritad tihti
haiglates vähemalt vanadekodudes, kata seal pindasid
hõbedaga ja nano titaani ja selliste Nanodega just nimelt,
et see minu valdkond seetõttu hoidsin sellel silma peal. Aga siis oli nagu anti mikroobe.
Ja niipea kui see koroona tuli, nii nagu võluvitsaga
Needsamad osakesed muutusid, muhtusid korraga anti,
anti viraalseteks ja viirusevastase ja siis hakati hoogsalt vaatama,
et kuidas nad ikka viirust võiksid tappa
ja inhibeerida ja ja veel usinamalt hakati seda nii
teadustööd vaatama ja panema neid osakesi ka nendesse
näomaskidesse sisse, eks ole ju eriti vaesemad riigid. Sest nemad üritasid teha siis neid nii-öelda
korduvkasutatavaid või pestavaid mask, eks ole,
need iseenesest nagu odavamad ja noh, ma ei imestaks,
kui ka neid haigla haigla kitleid või võib-olla neid tehti,
peseme, eks ole.
Ja, ja kui neid siis pesta, siis tulevad sealt need väga
paljudele veeorganismidele väga mürgised,
väikses kontsentratsioonis tulevad sealt välja vase joonid
ja hõbeda joonid. Ja siis võib juhtuda selline noh, tõesti ootamatud
tagajärjed ja iseenesest on sellised uuringud,
et tegelikult tuleb näiteks sellest näomaskist võib kõik
sealt suhteliselt ruttu välja pestud saada.
Nii et need on kõik sellised asjad ja, ja,
ja kui seda, kui seda tööd siis tehakse,
siis unustatakse see keskkonnamõju sealt nagu ära.
Mõneti võib ju seda mõista ka, eks ole. Et entusiasm läheb suureks ja meil on vaenlane,
millega me võitleme.
Aga jah, see kipub nagu ära ununema. Üks kriis korraga võiks kampaania korraga. Ja aga noh, vähe sellest, et praegu me teame ju,
et tuli sellele koroonakriisile tuli ruttu otsa ju energiakriis,
eks ole noh nüüd on veel sõda ka, eks ole,
selge see, et kedagi enam eriti ei huvita,
kui palju neid noh, selline plastiku eraldi korjamine antud
antud situatsioonis nagu ei huvita ja no seda tuleb ka maid mõista,
eks ole Kas see ongi see peamine põhjus, miks pandeemia keskkonna
toimele nii vähe tähelepanu on pööratud,
et inimestel lihtsalt ei jagu tähelepanu? Ma arvan küll, sest ma küll ei kujuta ette,
et lahinguväljal oleks primaarne, oleks,
et kuidas nüüd prügi eraldi korjata, eks ole.
Aga noh, samas võiks ju mõne otsuse vastu võtta
ja nii teha, sest et on selge, et neid maske tuleb
ja jääbki tulema ja miks mitte nad siis eraldi kenasti kokku korjata.
Ta ja miks nad mitte siis ära põletada ja saame seda
toasooja veel ka, mida meil ju suur energiakriis,
eks ole. Ma arvan, et see oleks küll hea,
sest plastikust peaks olema ikka päris palju seda energiat
sees ja ega neid taaskasutada neid viirusega saastatud
maskikesi ei olegi üldse mõtet. See läheb nii kalliks maksma, et seda ei ole mõtet teha
ja vähemalt meil Eestis küll ju prügi põletatakse.
Nii et see oleks nagu üks variant ja ega need pole ainult maskid.
Seal seda ühekordset värki on ikka niipalju,
kui me juba kodus teeme, kasvõi neid koroonatest tegi ise
seal seda, seda plastpakendit ja asjakesi,
et on ikka päris palju. Lahendus on selles mõttes traditsiooniline. Mina pakun, aga ma arvan, et see võiks olla päris mõistlik lahendus. Ja see oli ka selle väikese sõnavõtu mõte,
siis rahvusvahelises ajakirjas. Ei, see päris ei olnud, et ma olen seda kõike juba ikka
pikemalt pikemalt jälginud juba ennem ka nende
antimikroobsete asjade materjalide kontekstis
ja nagu südant valutanud ja nüüd, kui ma vaatasin tõesti see
kaks aastat tagasi enne ja nüüd on üks selline suur andmebaas,
mida Iraani teadlased on teinud, kus siis on need nanotooted
on kõik kirja pandud ja nüüd ma vaatasin siis kahe aasta
taguse pilguga, et noh, mis siis selles andmebaasis
huvitavat on. Ja selles andmebaasis ma kohe ütlen selle nimega.
Nii, selle nimi on nano technology prodaks Teita peis.
Ja sinna on nüüd selle kahe aasta jooksul tekkinud kohe
eraldi rubriik mida võiks tõlkida siis Nanoga Covidi vastu
ja seal on sellised alajaotused nagu vaktsiinide kandidaadid,
näomaskid, õhufilter, treid, desovahendid,
meditsiinivahendit, diagnostik, komid, viiruse määramise Kitid.
No eks iga selle all on veel väga palju asju,
kindlasti väga paljud sisaldavad sealt nanohõbedat
ja nanovaske. Ja seda ennem ei olnud seda alajaotust ja kui ma vaatasin,
kui palju on erinevaid nanotooteid lisandunud selle kahe
aastaga siis neid oli ikkagi peaaegu et kahekordistunud,
siis see on ikka hästi hästi, sihuke kiire tõus
ja huvitav oli see, et firmasid oli kaks korda juurde tulnud.
Just eriti ilmselt väikefirmad saavad reageerida kiiresti
ja kui on turul nõudlust, eks see üks see Covidi nõudlus
ilmselt siis tuli ka ja Eestist oli sinna firmasid ka juurde tekkinud,
nüüd oli juba kaheksa firmat, kahe aasta taga oli vist üks. No ka selline nagu Skeleton ja kes teevad siis süsinik-nanotorudest,
aga neid pannakse ka maskide sisse, nii et noh,
mitte ainult nende katalüsaatoritesse. Nii et teisest küljest toetab ka ettevõtlust Se pandeemia. Eks suvalised sellised olulised kriisid toetavad meil ju ettevõtlust. Aga siis tasub tähelepanu ikkagi natukene jagada ka
sellisest põhifookusest öelda eelmistesse fookusesse
või natukene kõrvale. Ma tahaks jah, lihtsalt tõesti öelda seda,
et kui nüüd keegi võtab kirjutab näiteks mingisuguse
projekti selle peale, et meie nüüd asume suhteliselt
mürgiste asjadega ründama bakterit, viirust,
see on kõik väga vahva.
Aga seal peab olema ka selline väike peatükk.
Kuidas me seda nii teeme, et meil teised elusorganismid,
kaasa arvatud tootjat, kes seda teevad, eks ole ju,
et nemad nende jaoks oleks kõik turvaline. Et kõik need jäägid jõuaksid õigesse kohta.
Kui neid materjale kaevandatakse, mida siis hakatakse
suuremas mahus tegema, kuidas see kõik toimub.
Et see selline eluga hällist hauani oleks siiski vähemalt
aru saadud, et selline aspekt on seal olemas?
Ma arvan, et see on oluline. Niisugused mõtted ja arvamused siis täna covidi pandeemia
keskkonnamõjude asjus ja mu vestluskaaslaseks oli Anne Kahk. Kui suvel on mõnikord väga kuumad ilmad,
siis mõnel pool läheb sel ajal eriti kuumaks.
Ja need alad, kus eriti kuumaks läheb, võivad olla ka üsna
väikesed nälite näiteks linnades.
Ja neid alasid on nimetatud ka kuumasarteks.
Nende kuumasaarte vastu tunnevad huvi ka teadlased,
seda enam, et suur kuumus võib käia ka inimestel tervise
peale ja võtta ka elusid. Täna ajan juttu maitsepaga, kes on nüüd uurinud just
Tallinnas kuumalainet ajal tekkivaid kuumasaari.
Mait Sepp on Tartu Ülikooli loodusgeograaf
ja seda tööd tegi ta koos.
Ma olen Tiina Sagrisega, kes on geoinformaatika tööd oli
siis Tallinna linnavalitsuse tellimusel.
Nii et asjast huvitab ka avalik võim.
Aga alustaks sellest, et millest üldse see nähtus tekib,
et mõnel pool suhteliselt väikesel alal on temperatuur
märgatavalt kõrgem kui naaberalal. See on selline nähtus nagu linna soojussaare efekt
ja seda, seda uuriti juba 19. sajandi alguses Londonis
või seal pandi tähele, et tegelikult õhutemperatuur linna
sees on oluliselt kõrgem kui linnast väljas kuskil nii-öelda
looduslikul alal.
Selle põhjuseks on inimtegevus, ehk siis Me kütame,
ahjusid, meil on kesküte, meil on automootoreid,
mis soojendavad, meil on asfaltplatsid, mis päikesekiirgust
neelavad ja siis seda soojuskiirgust õhku lasevad. Nii et kõik see inimtegevus plussis tehispinnad,
need kõik tekitavad sellise olukorra, kus linnas on soojem
kui väljaspool linna.
Ja kui on selline suvine päikesepaisteline juba niisama kuum ilm,
kus noh, meie riigi ilmateenistuse meteoroloogiajaamadest öeldakse,
et on juba 25 kraadi õhutemperatuur siis linnas Tallinnas
võib see olla juba 30 kraadi ja ja mõned sellised tumedad täispinnad,
asfaltteed, külvatud katused, seal võib see pinnatemperatuur
olla juba 45 kraadi täiesti vabalt. Ja tuleb välja, et see temperatuuri erinevus võib olla
küllaltki järsk, et et katusel on, on palav
ja siis kuskil kõrval juba, kus on, kus on võib-olla ka park,
et seal on jahedam. Ja kindlasti puude all on ei ole isegi 25 kraadi
ja et see temperatuuri erinevus võib olla linnas.
Linna mikroreljeef is väga suur. Ma saan aru, et siin on nüüd väga tähtis on siis ka see
inimeste heaolu küsimus, et kuuma käes paljudel vanematel,
aga noorematel inimestel võib tekkida halba enesetunnet
ja ka ikka võib juhtuda, et suremus tõuseb kuumalainet alal,
et ma saan aru, et see oli nüüd üks üks põhjusi,
miks oli seda vaja just praegu uurida ja miks seda teadlased
üldse uurivad seda nähtust. See on tõesti nagu selle kuumasaarte uurimise üks peamisi põhjuseid,
et tõesti liik kuum tekitab liig suremust.
Siin 2003.-st aastast on ju Lääne-Euroopa kuumalainest teada
et hukkus, suri 15000 inimest ja ka meie nüüd viimaste
aastate kuumalainetes on statistikas näha.
Suremus tõuseb väga järsult, kui meid tabab selline kuumalaine,
kus õhutemperatuurid tõusevad siin üle 27 kraadi
või 30 kraadi. Et et see on niisugune kurb külg kogu sellel kliima
soojenemise ajal ja, ja linnastumisel ja ma ka rahvastiku vananemisele,
et see on selline põhjus, miks, miks neid kuumalaineid
ja kuumasaari uuritakse. No eelmisel aastal oli ka Eestis päris suur kuumalaine suvel
ja see väidetavalt kajastus ka suremuse statistikas.
Ja ilmselt sellepärast ka nüüd praeguse uuringu teema nii
teravalt üles tõusis. Jah, 2021. aasta suvi oli absoluutselt erakordne selles mõttes,
et nii kuuma ja nii pikaajaliselt kuuma suve meil ei olegi
teadaolevas ajaloos olnud ja ka siin on tegelikult noh,
kui seal enne jaanipäeva tuli esimene kuumalaine,
siis juba ajakirjandusest käis läbi, et liig suremuse kasv
toimus ja suri tõenäoliselt 83 inimest selle kuuma tõttu.
Aga kuna see neid kuumalaine tuli ka edaspidi ja,
ja kui vaadata nüüd sellest ülemaailmsest statistikat
sarnaseid uuringuid, siis noh, mina arvan Nende ohvrite
hulgaks kogu Eestis oli lõpuks umbes 200. Aga noh, see ei ole nüüd, see on nüüd minu niisugune hinnang,
et see ja see ei ole niukene teaduslik kuulutus
või sa ei põhine arva andmetel. Aga räägiks nüüd lähemalt siis sellest uuringust,
millel on siis ka sellised konkreetsed tulemid lisaks
hinnangutele sellises Tallinna linnavalitsuse tellimusel,
aga mida see uuring endast täpsemalt kujutas? No kõigepealt oli meie ülesandeks kaardistada siis kuuma
saarestik Tallinnasse, mis tekkis 2021. aastal,
ehk ehk siis piiritleda need alad, mis on Tallinnas siukseid,
potentsiaalset probleemi alad, kus siis see pinnatemperatuur,
mida satelliidid näevad või pildistavad,
et kus pinnatemperatuur tõuseb eriti kõrgele,
nii et me kasutasime oma uuringusse satelliitide pilte
soojuskanalist tehtud pilte, Landsad kaheksa fotosid. Ja siis järgmiseks me pidime võrdlema kolme kuumalainet,
mis meil siin lähiajaloos on olnud 2014 2018
ja siis 2021.
Ja siis kuna meil on olnud juba 2014. aastal üks analüüs
juba Tallinna kohta tehtud, kus me hindasime siis Tallinna
haavatavust ehk siis seda, kuidas need ehk siis eelistada
need piirkonnad, kus need kuumalainet tekitavat probleeme
riskirühmadesse kuuluvatele inimestele. Et siis see oli meil nii-öelda ütleme, kolmas eesmärk,
et teha siis haavatavuse analüüs. Kui täpselt satelliidi pealt, siis nüüd sellel Ants saab
kaheksa pealt.
Me temperatuuri näeme ja, ja kui terav see pilt on,
kui väikesi erinevusi me saame näha. Lance kaheksa satelliidifoto eristusvõime on mina nii-öelda
seal piksli suurus või ruudu suurus, mida ta noh,
pildi peale fikseerib, on 30 korda 30 meetrit
ja see on tegelikult päris täpne, see on,
see on väga hea lahutusvõime.
Nii et me võime juba eristada mingite kaubanduskeskuse
katuste peal erinevaid piirkondi, mis on kuumemad
ja mis on vähem kuumemad. Et see alusmaterjal on päris hea.
Lanced kaheksa probleemiks on muidugi see,
et satelliit lendab üle Eesti või sama koha iga 16 päeva tagant.
Et no me päris täpselt ka oma analüüsist,
et neid kuumalaine, piike või kõige kuumemaid hetki ei tabanud,
aga suhteliselt lähedale kaks-kaks-kolm päeva enne nii-öelda
seda kuumalaineharja, et selle kohta on meil fotod olemas.
Mis Eesti puhul muidugi tuska teeb, on muidugi meie ilm. Et päris paljud fotod on kasutamatut seetõttu,
et meil on pillad taevas.
Pilved on meil taevas ka, isegi siis, kui me vaatame rõõmsalt,
oh, et päike paistab, täna aga satelliidi pealt paistavad,
on, on pilvi ikkagi ohtralt.
Aga meil õnnestus fenoff Pedas selles mõttes,
et kõigi nende kolme kuumalaine kohta on meil suhteliselt
hea kvaliteediga fotod olemas. Ja saab võrrelda siis aastaid ka omavahel.
Aga kui hästi satelliit temperatuuri mõõdab,
et kui me paneme termomeetri vastu katust,
et kas me saame sama tulemuse? See on hea küsimus. Millele on raske vastata, no põhimõtteliselt fikseerib
satelliit siis nii-öelda sellest pinnast emiteeruvat soojuskiirgust.
No 30 korda 30 meetrit on suhteliselt täpne,
nagu ma kiitsin, aga, aga seal ikkagi on selliseid küsitavusi,
et et mida see, mida piksli temperatuuri väärtus siis
tegelikult ka näitab, et kas näitab siis noh täpselt selle
konkreetse pinna mingit temperatuuri või on seal äkki
mingeid selliseid moonutusi, nii et see on niisugune küsimus,
mida tuleks tulevikus kindlasti lähemalt uurida,
aga aga kõik need katused ja pargid, need on väga ilusasti
temperatuuri osas eristatavad. Ahah, aga millised piirkonnad siis lähevad Tallinnas eriti kuumaks,
kus need kuumasaared tekivad nii linnaosade kaupa kui ka kui
ka nii-öelda maastikuelementide järgi. Satelliidi pealt näeb väga selgelt ära lamekatused,
mis on musta värvi ja need on Tallinnas ohtralt
ja neid on Tallinnas ohtralt juurde ehitatud.
Laohoonet, tootmishoonet, supermarketite katused on
sihukeste tõsiselt helendavate täppidena linna peal näha.
Nii et siin selle 19. juuni 2021 satelliidipildi pealt
lugesin ma kokku 83 sellist katust või sellist asfaltplatsi,
mille temperatuur, pinnatemperatuur oli siis keskpäeval üle
45 kraadi. Ja need omakorda siis sulanduvad kokku,
sest Tallinnas on päris sellised com paktsed piirkonnad,
kus on siis tootmishooned ja laohooned koos ja,
ja need moodustavad siis sellise noh, ütleme arhipelaagist. Need tööstuse tootmispiirkonnad on väga selgelt
satelliidipildi pealt näha. Nii et tööstus, tootmispiirkonnad, laohooned,
kaubanduskeskused, need on siis sellised kuumasaared,
need on nüüd õnneks ei ole siis elurajoonides neid väga
palju või on paneelmajad siiski ka ohus? No Tallinnas on ju need kurikuulsad mäed Lasnamäe,
Õismäe, Mustamäe millel on ka tornelamud,
millel on siis lamedad, et ja tavaliselt tõrvatud katused
ja need lähevad kailka kuumaks eriti kuumaks lähevad siis
nende majade vahel olevat garaaziboksid mida ka
satelliidipildi pealt, et väga hästi näo.
Samas ei ole see nagu väga üks-ühene.
Sest noh, eriti nagu Mustamäe näitel, kus on juba noh,
mis on tegelikult juba vana piirkond seal majade vahel
kõrghaljastus ehk siis täiskasvanud puud
ja need, et on kuumalainete ajal suurepärased sellised varjud,
mis ei lase nagu päris pinnasel üles kuumeneda,
annavad varju ja hoiavad siis temperatuure pinna
temperatuure madalamad. Nii et kõrghaljastus on, on kuumalainete ajal ikkagi täiesti
asendamatu väärtus.
Et musta Mäelased, hoidke oma puid. No see, kui ma ütlesin, et, et õnneks on tööstuspiirkonnad
ja laohooned just need ohtlikumad kui või ütleme niimoodi,
et elurajoonid on vähem ohtlikud, kui kui laohooned,
tööstuspiirkonnad siis seal töötavad ju ka päeval inimesed,
aga aga nagu ma aru saan, siis just vanemaealised ja,
ja ka nooremaealised, kes ei ole veel või,
või enam töö eas, et et nemad ongi kõige haavatavamad
kuumade ilmade puhul. Ilmselt saab siis elanike registriandmeid ja,
ja neid sooja andmeid kõrvutades siis koostada sellise
haavatavuse kaardi Tallinna kohta, et millised on ikkagi
need piirkonnad, kus inimeste tervis kõige enam ohustatud on? Ja me tegime haavatavuse analüüsi, ehk siis vaatasime tõesti,
et kus siis need kuumasaared ja ja riskirühma kuuluvad
inimesed piltlikult kokku saavad.
Paraku on siin pilt, et selles mõttes kehva,
et kui me võrdlesime 14 10.-te aastatega nüüd 20 esimest aastat,
siis kindlasti on Tallinna haavatavus suurenenud.
Ühelt poolt on see muidugi seetõttu, et 21. aasta kuumalaine
oli oluliselt võimsam kui 14. aasta oma,
ehk siis temperatuurid olid kõrgemad ja muud sellised
näitajad olid kõrgemad. Aga teiselt poolt oli ka, on ka põhjus selles,
et et Tallinna rahvaarv on nende aastate jooksul oluliselt
tõusnud ja paraku on inimesed kolinud just nendesse piirkondadesse,
kus on siis ka nõnda eksponeeritusse ehk siis selle
kuumalaine mõju, temperatuurid kõrgemad.
Et siin on ka noh, tulevad kohe välja, aga need Tallinna
mäed kuna eelkõige on see seetõttu, et seal elab lihtsalt
inimesi hästi palju väikesel suhteliselt väiksel territooriumil. Aga mõnes mõnes mõttes üllatav oli siis Tallinna kesklinna
selline punane täpp haavatavuse suhtes, et Tallinna
linnaosadest ongi just Kesklinna linnaosas rahvaarv kõige
rohkem tõusnud.
Ja seal on ka tegelikult noh, uusarendusi kõige rohkem
ja ka ütleme sellist tehispinda kõige rohkem.
Et see Tallinna kesklinn on, on selline mure küsimus.
Lisaks on mõned päris uusasumid Haaberstis näiteks pikaliiva,
kus noh, kus on ehitatud päris uus selline asum
ja kus kõik see uuselamud ja kõik on hästi kenad,
aga, aga seal pole ka absoluutselt veel puid. Ehk need puud, mida sinna on ohtralt.
Et istutatud, need on väikesed ja mingid mikroklimaatilised
mõju neil ei ole.
Niiet. Punaseid täppe piirkond on Tallinnas päris palju,
kus siis kuumalaine või kuuma ja mõjutab ka inimesi,
kes on ohustatud sellest kuumast ka meie meie näitel me võitsime,
oli riskirühmaks nooremad kui viieaastased lapsed,
kes ei oska ennast kaitsta ja siis vanemad kui 65 aastased inimesed,
kes, kellel tihtilugu on ka mingi krooniline haigus juba. Nii et puude istutamine ja, ja ootamine,
kuni nad suureks kasvavad, et see on üks võimalus,
kuidas nähtusega toime tulla ja ma saan aru,
et tegelikult see kuumasaarte pindala ka on aastate pikku
natukene kasvanud. Selle kohta on tegelikult väga raske midagi öelda,
sest need kolm kolm kuumalainet, mida me tegelikult uurisime,
võrdlesime, Moaelanud natukene erinevad seal on väiksed siukesed,
meteoroloogilised nüansid, siis lisaks on see Tallinna
ehitamise ja nende ruumiandmete kvaliteet selline,
mis vajaks veel tulevikus eraldi analüüsi.
Et linnavalitsus oli meile väga lahkelt,
Ta on ma absoluutselt kõiki andmeid, mida me vähegi oskasime nõuda. Aga kuna kogu aeg toimub mingi ruumiandmed parandamine ja,
ja ka siis ja siis ka tegelikult midagi ka nii-öelda
looduses muutub maastikus muutub, et nende muutuste
nii-öelda tegelikult muutuste digitaalsete muutuste vahekord
jäi meil natukene segaseks.
Et aga noh, põhimõtteliselt loomulikult,
et nende tehispindade pindala pidevalt suureneb,
ehk siis Tallinnat ehitatakse pidevalt tihedamaks
ja neid rohelisi alasid, noh ma mõtlesin,
need park ja konkreetselt vaid vaid just selliseid lihtsalt
tavalise mullaga halasid. Neid jääb vähemaks pidevalt ja sinna pannakse asfaldit peale,
tehakse majade vahele uusi parkimisplatse
ja nii edasi, nii edasi, et see, see pindala tegelikult noh,
see lohe pindala sisuliselt pidevalt väheneb,
kuigi ütleme niimoodi, et Tallinna on endiselt parkide rikas ja,
ja puuderikas, aga, aga noh, see tehispindade pindala
pidevalt suureneb. Millist nõu nüüd saab selle uuringu põhjal anda
linnaplaneerimisel ja, ja elukorralduselt.
Park paistab, et noh, on teised teised ühiskondlikud
majanduslikud jõud, mis, mis seda roheala pindala kipuvad piirama,
et mis siis ette võtta. See oleneb nagu eesmärgist, mis, mida me siis tahame
saavutada lõpuks et kui me tahame saavutada seda,
et Tallinn paistaks satelliidipildilt, et ilus välja,
siis pole midagi paremat teha, kui võõbata need suured
laopinnad või laokatused valgeks ja satelliidipildilt kohe
ütleme niimoodi.
Osa kuuma saari kaob ära, see oleks kõige lihtsam sihukene.
Tehniline lahendus. Teeb pildi paremaks kohe, aga, aga sisuliselt. Pildi paremaks ja vot sisuliselt see, kas see sisuliselt
midagi muudab, see on nagu siukene diskussioonide küsimus,
arutas seda tuleks uurida. Kui, kui meie eesmärgiks on vähendada haavatavust
ehk siis seda, et kuidas et inimestel oleks linnas parem elada,
ohutum elada, siis siin on tegelikult neid vahendeid
ja viise päris palju, et suures osas on see haavatavus
ikkagi sotsiaalne probleem.
Siin tuleks vaadata selliseid pehmemaid meetmeid,
et noh, mida siis 2003. aasta Prantsusmaa suur kuumalaine õpetas,
on see, et et selliseid inimesi, kes on haavatavad,
vanainimesed, krooniliselt haiget väikelapsed. Et nendele tuleb teha selline sotsiaalne toetusvõrgustik,
ehk siis lihtsamalt öeldes neid ei tohi üksi jätta,
neid peab kogu aeg toetama.
Kindlasti on siin planeerimise linnaplaneerimise küsimus,
et kui me hakkame nagu uusasumeid tegema,
et kuhu me siis teeme mingi p silmavesi aitab väga hästi
kuma vastu.
Kuhu me teeme pargi, kus on meil sellised puud? No kasvõi see, et kus on see ala, kuhu saab inimene minna
kas või istuda puu all.
Planeerimisküsimused kindlasti suuri asfaltplats ei tekiks.
Siis ma ei tea, praegu on kohutavalt moodsad need
lamekatused ja tumedat värvimajad, must tumepruun on selline
moevärv uusehitustel.
Võib-olla tuleks sellest loobuda. Heakene küll, nüüd me saime siis ikkagi jälle natukene
targemaks Tallinna osas võib-olla isegi palju selle kohta,
kus need kuumasaared meil täpsemalt tekivad
ja kuidas nad võivad siis inimestele ka mõjuda.
Ja rääkisime nüüd sellest uuringust maitseb aga Tartu ülikoolist. Tänases saates oli juttu pandeemilisest mano prügist
ja Tallinna kuuma saartest.
Juttu ajasid Anne Kahro, Mait Sepp ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
