Teadust kõigile inimesed saabusid Euroopasse tuhandeid
aastaid tagasi mitme suure rändelainena.
Nüüd näitab geeniuuring, et meis kõigis on eristatav ühes
või teises laines saabunud geenin igaühes natuke ise määral
ja Lõuna-Eestis näiteks natuke teises kombinatsioonis kui Põhja-Eestis.
Suurt geeniuuringut tutvustab üks autoreid,
Tartu Ülikooli evolutsiooni genoomika Mait Metspalu.
Aga Tallinna tehnikaülikooli ettevõtlusprorektori Sven Lillinguga. Teeme juttu eraannetustest ülikoolidele.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. No inimesi on väga mitmesuguseid, nagu me enda ümber näeme.
Kuigi teisalt me oleme kõik juga võrdsed,
vähemalt ideaalis.
Aga kõikvõimalikke bioloogilisi tunnuseid on ikka erinevaid alad,
näiteks juuste ja silmade värvist ja lõpetades näiteks pikkuse,
paksuse või kolesteroolitasemega.
Ja põnev on ju teada, kuidas me oleme kõik need omadused
endale saanud ja millistelt esivanematelt oleme need pärinud. Nüüd ongi sel alal üks suur teadusuuring valmis saanud.
Uuringu on teinud Eesti ja Itaalia geeniteadlased.
See on avaldatud ajakirjas garand Biology
ja laboristuudios on üks autoreid, Tartu ülikooli
evolutsioonilise genoomika, professor Metspalu.
No tundub, et see on üks tõstics väga mastaapne ja,
ja ülevaatlik uuring mis seab siis vastavusse nii mõnedki
tänapäeva eestlasi ja eurooplasi iseloomustavad
bioloogilised tunnused ja teatud esivanemate rühmad siis kes
siin meie maailmajaos ja, ja selle ümber on omal ajal elanud. Sellest küsimusest, et kuidas üldse tekkis mõte,
et just nüüd just niisugune uuring sel teemal teha?
Eesti ja Itaalia teadlastel? No võib-olla kõigepealt viisi soojenduseks ütleks,
et, et tegelikult on meil siin ikkagi peamiselt nii-öelda
Eesti teadlased selles mõttes, et et põhiautoreid Davide
ja Luuka on itaallased ja nüüd ka Itaaliasse tagasi,
aga, aga seal see töö on ikkagi siin tehtud,
meil ongi lihtsalt hästi rahvusvaheline töögrupp.
Aga. Kuidas see mõte siis tekkis nii kaasaja inimeste kui ka siis
vana DNA uuringud, eks ole, näitasid et Euroopa asustamine
on laias laastus toimunud sellise neljalainega,
eks ole, et on, esimene laine on kütid, korilased,
noh, see on muidugi keerulisem tegelikult Nasega mitu lainet sees,
aga ütleme, et kütid, koorilased siis teine laine on,
algab umbes 10000 aastat tagasi, eks ole,
siis Lähis-Idast on põlluharijate laine mis toob uusi
inimesi kõvasti Euroopasse. Ja siis kolmas on, eks ole, varasel pronksiaja ajal toimunud
stepirahvaste väga massiivne ränne siis lääne poole mida
meie teame siis nöörkeraamika või veealandusest nöörkeraamika,
kultuuriaeg ja ja siin Kirde-Euroopas on lisaks sellele veel
siis rauaaegne ränne, mis toob suhteliselt vähesel määral
sellist Siberi-laadset geneetilist komponenti.
Nüüd, kui meil see on, oli nii-öelda teada,
siis tekkis selline küsimus, et, et prooviks nüüd tänapäeva
inimeste genoomide, seda meil on geenivaramu näol tegemist
väga hea ja noh, Super andmestikuga, ET,
mis oleks, kui prooviks nüüd need neli lainet
või neli geneetilist komponenti igasingi tiidis nii-öelda
lahti harutada, et vaata, proovid aru saada,
et kus täpselt, millised DNA jupid on pärit,
millisest siis lainest ja et kui me selle oleme ära teinud,
et siis me saame hakata küsima erinevaid küsimusi nende siis
geneetiliste komponentide kohta kas kuskil on toimunud mingi
spetsiifiline looduslik valik, kas mingisugused tunnused,
mis me täna näeme, inimeste sealt on pärit siis ühest
või teisest siis sellest geneetilisest komponendist. Nüüd selgus, et, et nii nii ambitsioonikat seda teha
vähemalt täna ei saa, ei ole päris kindel,
kas kunagi saab, sest et nagu neid täpseid geneetilisi
või genoomi juppe identifitseerida, mis on millisest lainest
pärit on ülikeeruline.
Sellepärast et esiteks need jupid ei ole piisavalt erinevad
omavahel on laias laastus ikkagi üsna sarnased.
Need on raske eristada. Justkui me tahame saada täpset kätt, seda konkreetset DNA tükki,
mis on pärit ühest või teisest lainest ja teistpidi need
siis referents populatsioonides vanadest aegadest on üsna
nende nii-öelda geneetiline ütleme, nende andmete kvaliteet
on sellise töö jaoks, ei ole, ei ole piisav,
sest et noh, ma teen on selline raske materjali
ja teda on pähe ka.
Aga siis ta viide ja luuka mõtlesidki välja sellise nagu trikki. Et me ei identifitseeri mitte konkreetset DNA juppe,
vaid me küsime erinevad genoomiosade kohta.
Et kus on geneetiline sarnasus siis nende erinevate
geneetiliste komponentide suhtes suurem,
et loodi selline noh, geneetilise sarnasuse skoor.
Ja nüüd kui see panna kokku, kui seda vaadata koos siis
nende positsioonidega, genoomis või piirkondade genoomis,
mis on siis ülegi noomsete assotsiatsiooniuuringute
tulemusena selle kohta on näidatud, et need genogenoomi
piirkonnad on seotud mingisuguse fenotüübiga olgu see siis
pikkus või, või kolesterooli tase või keha kehamassiindeks. Et, et kas nendes piirkondades või õigemini kas indiviidist,
kellel on näiteks rohkem, on kõrgem kolesterooli tase kas
temal on nendes piirkondades, mis on näidatud,
et seotud kolesteroolitasemega.
Et kas nendes piirkondades on sellel indiviidil mõne
geneetilise selle komponendi, kas siis kütid,
koerilased, stepikomponent, põlluharijate komponent,
et kas mõni neist komponentidest on nii-öelda üleesindatud? Nii et seda vana DNA vähesust või kehva kvaliteeti said
kompenseerida sellise kavala nipiga. Just et see on tihti niimoodi, et sul on jube hea plaan,
aga siis selgub, et seda ei saa teha, aga,
aga nii-öelda kui on väga hea plaan, siis nagu ütleb.
Nagu ütleb Julia endaga jus filmis helisev muusika.
Kui õigemini seda ütleb vist see apsist seal,
et kui jumala paneb kinni ukse, siis ta teeb lahti akna. Ja nüüd see aken oli siis võimalik nii lahti teha,
et et saimegi teada üht-teist meie teatavate omaduste
ja nende nelja, nelja rühma kohta, et kust need omadused
siis tulevad?
Kui selgeks see pilt siis lõppude lõpuks sai
ja kui usaldusväärselt? No see on selles mõttes sedalaadi töödest esimene maailmas
ennem on vaadatud seda, et kuidasmoodi nendes vanades
populatsioonides on tunnused olnud erinevad Nende nende
populatsioonide vahel ja, ja ka tänaste inimeste vahel.
Aga seda vanade populatsioonide siis nagu panus tänastesse
ei ole enne vaadatud tuleb ka sellest, et,
et see geenivaramu andmestik on noh, see on,
meie nii-öelda oli meile suureks eeliseks,
et meil on suur hulk genotüübi ja fenotüübi andmeid. Aga kui selgeks sai, ütleme niimoodi, et me vaatasime
kahtekümmend seitset tunnust ja 11 kohta nendest siis me nägime,
et need geneetilised komponendid, geneetilised lained,
mis, mis Euroopasse on tulnud Nende panus erineb siis
indiviidide vahel ja, või on seotud selle tunnusega,
noh näiteks, et et see stepilaine inimesed,
nemad on rohkem kui teised lained siis panustanud tugevasse
keha ehitusse nii-öelda nii pikkusesse kui siis puusa
ja rinnaümbermõõtu. Samas on see keedele komponente üleesindatud ka nende
inimeste hulgas nendes piirkondades, genoomist,
siis mis viivad kõrgemale kolesteroolitasemele
ja vastupidi, siis kütid, korilased, et nende panus
või nende inimesed, kellel on selle päritolu üleesindatus,
siis nendes konkreetsetes piirkondades on siis madalama
kolesterooliga Et kui me räägime, et mis, mis me veel seal leidsime,
siis, siis nad nagu Eesti kontekstis on võib-olla huvitav
või noh, ta kindlasti on huvitav ka see,
et noh, me oleme varasemalt näinud, eks on näidanud,
et Eesti sees on väga tugev või noh, selles mõttes väga tugevad,
väga hästi nähtav ta nii-öelda sõltub kui kaugelt vaata kui
tugev see on, aga et me näeme siis eestisisest,
geneetilist varieeruvust, eks, et me näeme,
et Lõuna-Eesti järeldub, eristub väga selgelt siis ülejäänud
Eestist ja ja tegelikult ka muudes piirkonnas,
näiteks Kirde-Eesti ka eks ole, eristub ülejäänud Eestist
ja me näeme nüüd, et seda, et et need nendes neljas
komponendis on samasugune, siis geograafiline varieeruvus Eestis,
et see, see lõuna-Lõuna-Eesti eristumine ongi peamiselt siis
see küttide korilaste panuseta, et lõunaeestlaste hulgas on
küttide-korilastena panus suurem kui Põhja-Eestis. Samas Siber komponent, mida, mida on suhteliselt vähe küll,
et tema on jällegi üleesindatud just Kirde-Eestis
ja see on käib siis sama jalga ka soomlaste kasarnasusega,
et soomlastel on seda Siberi komponenti rohkem,
et see stepikomponent ja põlluharijate komponent on siis
nagu ühtlasema jaotusega Eestis. Aga see on väga põnev, et meie nii väikesel maal on,
on nii suured rahvastiku põlvnemise erinevused,
mis ulatuvad aastatuhandete taha juba. No, ega nad nüüd selles mõttes noh, teistpidi säilinud väga
eriskummaline ei ole, et tõenäoliselt kui võtta mõni teine
piirkond sama väike ja sama homogeenne piirkond siis,
siis ka sealt leiab selliseid erinevusi,
et tegelikult on populatsioonide geneetilise struktuuriga
selline lugu.
Et kui piisavalt detailselt vaata, siis siis on mingisugune
struktuur igal pool, sest et noh, kui me mõtleme kaheksale
Eesti kontekstis, siis kui keegi eriti kui me viimased
piimast nagu saad aastat ei vaata või mõtle selle peale
võtame kellelegi talupoja, kes sündis 1800 minu käest 36
siis on ju ilmselge, et suurem tõenäosus,
et ta saab järglasi Põlvamaalt, et ta saab järglasi kellegi teisega,
kes on samamoodi kas põllumaalt või vähemalt sealt nii-öelda
lõunaeestlased või tegelikult samast kihelkonnast kui et
näiteks kellelegi ka Hiiumaalt või Harjumaalt. Et lihtsalt selline nii-öelda geneetiline struktuur tekib
paratamatult nii-öelda geograafilisest kaugusest tingituna,
aga muidugi Eesti siin näitel on meil väga selgelt ka siis
nii-öelda erinevad erineva intensiivsusega,
ütleme nende immigratsiooni paistavad olema ka mõjutanud,
erinevalt siis seda piirkonda siin. Aga tundub nii, et saab nüüd võimalikuks igaühel siis oma
genoomianalüüsi põhjal siis määrata, et mitu protsenti tema
esivanematest on pärit siis ühest teisest,
kolmandast või neljandast lainest või päris nii ikka ei saa
või saab? Ja ei seda, seda seda saab, aga noh, mida mida ei saa
ja mis on ka oluline tegelikult kogu aeg silmas pidada on see,
et kindlasti ei tohi neid nagu tunnuseid nüüd siduda selle päritoluga,
näiteks, et kui ma ütlesin, et, et nendel,
kellel on kõrge kolesterool, et seal on siis stepipäritolu
on üleesindatud nendes nendes konkreetsetes lookustes siis
see kindlasti ei tähenda seda.
Et, et see inimene, kellel on kõrgem kolesterool
ja see piirkond on genoomis, on pärit suurema tõenäosusega
sealt stepilainest. See ei tähenda absoluutselt seda, et ta üle genoomselt võiks olla.
Või peaks olema rohkem pärinud geneetilist materjali siis
vähema genoomi siis sellest stepilainest,
et noh, kindlasti mitte ühesõnaga see tunnus siis antud
näiteks kolesterool ei ennusta inimese geneetilist päritolu
üldse mitte, et räägime ainult seda sellest,
et selle konkreetse tunnuse osas on tema päritolu pigem
sealt stepi vööndist. Aga see tegelikult ei välista jällegi, et see on mõnest
muust mõnest muust ajast, sest me räägime sellest,
et see on üle, see on üleesindatud selles.
See ei tähenda, et, et põlluharijate hulgas ei olnud neid inimesi,
kellel olid need geenivariandid, mis põhjustasid kõrgemat kolesterooli. Kas see tuleb nüüd sellest, et et tegelikult on kõikidel
gruppidel kõiki omadusi geenide hulgas sees? Täpselt just täpselt jah, et ja siis on,
kui kellelgi on midagi rohkem midagi vähem.
Ja me saame nagu gruppe eristada.
Aga siis selle tunnuse põhjal nüüd indiviidi määrata ühte
või teise päritolu gruppi ei saa. Aga kui nüüd minna korraks ikkagi sellesse gruppi mõtlemisse
ja vaadata neid väga suuri seoseid, et siis millised
sellised huvitavamad huvitama seosed siin tunnuste ja,
ja nende lainete vahel välja tulid. Noh, selle, selle kõige suurema ma juba juba rääkisin,
eks ole, et pikkus ja ütleme sihuke tugevam kehaehitus
paistab olema jah, seotud siis selle step'i agendaga.
Ja siis kütid, korealased on olnud väiksema,
on vastupidise väiksema lühemad ja siis väiksema,
nii puusa kui kui rinnaümbermõõduga.
Ma ütleksin, et sa, sa nagu tunnustuses kõige suurem selline. Aga selline silmade värv ja juuste värv ja need. Ja need on ka, need on ka nendes on ka sellised,
et noh, me teame, eks ole, et sinine silmavärv on,
on pigem siis küttide-korilastena hulgas olnud üleesindatud. Üks huvitav tunnus, mida ma sealt uuringust vaadates välja lugesin,
puudutas kofeiini.
Et see on väga huvitav, et aastatuhandeid tagasi ju
eurooplased sellist ainet või vähemalt seda jooki nimega
kohvi ei tarvitanud. Ja no eks see on tegelikult väga tihti juhtub seda vaata et
eks ole, et et meil on, eks ole, geneetiline varieeruvus
ja nüüd, kui nii-öelda keskkond muutub, et siis ta hakkab interogeeruma,
siis selle keskkonnaga ja see, see varieeruvus,
eks ole, tekib osaliselt läbi nii-öelda loodusliku
valikuprotsesside ja osaliselt tekib see nii-öelda
juhuslikult ja loomulikult kofeiini tarbimist sellises
koguses kindlasti ju varasemalt ei olnud,
nii et see on nii-öelda, mitte põhjuslik nagu ütleme,
erinevus. Aga millest see erinevus seisnes ja mis laine seal teistest eristub? Jah, et siin paistab tõesti sised küttidel,
tegelastel on olnud siis rohkem neid geenivariante,
mis lubavad siis kofeiini paremini tarbida
ja Siberi komponente, et neil on vähem.
Aga noh, veel kord, et see kindlasti ei tähenda seda,
et, et kütid, kangelased oleks ütleme, et oleks salaja käin
kohvi joomas kuskil. Nojah, aga, aga see võib tähendada ka seda,
et lõunaeestlaste seas siis on see kohvijoomine vähemalt
sellel põhjusel võiks olla populaarsem kui põhjaeestlaste seas,
aga eks neid tegureid ole ka teisi. No ma ja siin ikkagi kultuuriline kontekst on selles osas
kindlasti ülioluline, et me vist ei tea midagi,
ütleme Lõuna-Eesti sellisest kohvikultuurist küll aga on meil,
eks ole ju Hiiumaa kohta väga selget sellised teadmised. Aga see on tore, et sellise uue uudse uuringusuuna jaoks
siis oli palju abi just nimelt meie Eesti geenivaramust.
Et nüüd on siis selline seos esivanemate rühmadega,
on tuvastatud just eestlaste jaoks. Ja, ja ja võib-olla siinkohal on paslik ka öelda,
et, et me oleme tugevalt üle aasta rohkem tegelenud siis
geenidoonor kätele mõeldud portaali ettevalmistamisega,
kus me siis saaksime anda inimestele kee Donoritele siis
sellist isikupõhist tagasisidet mitte mitte otse meditsiinilistest,
seda ülikool ei saa teha vaid muu hulgas just näiteks seda
päritolu tagasisidet mitte nüüd esimese soos küll nii
põhjalikult nagu see artist, kel meile jutustab aga just seda,
et näiteks millise Eesti piirkonnaga on siis antud
konkreetne inimene, kes, kes enda kohta seda teavet saab,
et millise piirkonnaga anda geneetiliselt rohkem sarnane kui
mõne teise piirkonnaga, et noh, näiteks mõni Lõuna-Eestist
pärit inimene, kes näiteks elab hoopis nüüd Põhja-Eestis,
siis võib näha, kuidas tema geneetiline pärand on endiselt lõunaeesti. Moodi nii et selline uuring on siis valmis saanud
ja avaldatud, mis näitab täpselt ära, kuidas meie mõnedki
tunnused on, on seotud sellega millistelt esivanematelt
menot pärinud oleme.
Ja seda juttu ajasin Mait Metspaluga. Sellega on meie saate kuulajad ilmselt kursis,
et Eesti riiklik teadusrahastus riigieelarveline
teadusrahastus on, on pärast mitmeaastaseid ponnistusi nüüd
lõpuks jõudnud ühe protsendi tasemele sisemajanduse
koguproduktist kuid teadusel ja kõrgharidusel on peale
riigieelarvelise rahastuse heal juhul ka muid
rahastusallikaid noh, nagu näiteks eraannetused ettevõtetelt ja,
ja võib-olla ka eraisikutelt Eestis seni ei ole neid
eraannetusi vähemalt võrreldes Ameerika Ühendriikidega,
kus see traditsioon on päris pikaajaline
ja ja võimas, väga olnud ja sellest ei ole ka palju räägitud,
aga täna on sellest ehk põhjust rääkida. Stuudios on Tallinna tehnikaülikooli ettevõtlusprorektor
Sven tilling kellelt just ka homme ilmub Eesti
rahvusringhäälingu arvamusportaalis sel teemal ka arvamusavaldus.
No see see teema teid kõnetab ja, ja ärgitab arvamust avaldama,
viitab ilmselt sellele, et, et olukord võiks ka parem olla
või kuidas te olete praegu sellega rahul,
mis Eestis teaduse ja kõrghariduse nii-öelda eraannetusliku
rahastamise vallas toimub? Ja et Eestis on annetamiskultuur minu arvates sellise hüppe
lävel ja ja seda ka siis ülikoolide toetamise osas ma usun,
et, et me järgnevatel aastatel näeme tegelikult suurt muutust.
Kui me vaatame viimast kümmet aastat kingituste
või ütleme sellist annetuste osas laiemalt,
siis siis see tase on sealt 15 miljoni kandist kasvanud.
Rohkem kui juba 10 aastat tagasi, kui ütleme,
et kahekordselt on kasvanud siin paarikümne 30 miljoni pealt,
on kasvanud nüüd tänaseks 50 miljonini ja seal on siis nii
eraisikute kui ettevõtete annetused kui ka kui ka välismaalt annetused. Et tegelikult see maht SKP-st on, on natukene üle 0,1 ütleme
natukene alla 0,2 protsendi SKP-st.
Aga samas, kui me vaatame USAd, siis USA-s on annetuste maht
14 korda kõrgem just siis, kui me vaatame protsenti SKP-st,
mis seal on 2,3 protsenti.
Et see, see nagu võiks viidata sellele, et tegelikult meil
on veel kasvuruumi, et loomulikult ühiskondade rikkused on
erinevad ja ja Ameerika on ka teada, kui,
kui ka väga jõukate inimeste ka riik, aga,
aga sellegipoolest ma usun, et tegelikult Eestis võiks ka
tulla päris päris suur muutus järgnevatel aastatel. Et ma, ma arvan, et see kasv saab olema järgmise 10 aasta
jooksul suurusjärgus isegi 10 korda. Tõuseb 50 miljoni pealt mitmesaja miljonini
ja võib-olla isegi 500 miljoni. Mis annab teile alust seda arvata, et lausa kümnekordne kasv
ja et see võib olla lihtsalt soovunelm? Jah, see see hetkel ongi selline soov, aga ma arvan,
et ka riik peab olema siin aktiivne ja suunama seda,
aga ma arvan, et et noh, esimene punkt on see,
et et ühiskond saab ka rikkamaks, et meil tekivad,
tekib selline jõukas keskklass ja juba praegu on tegelikult
Eestis üle 5000 miljonäri.
Ma arvan, et 10 aasta pärast on neid üle 10000
ja seda võimaldavad nii osalused siin ettevõtetes,
töötajatel on osalused, asutajatel on loomulikult osalused ja,
ja ka siis meie aktiivne kinnisvaraturg ja,
ja börsil osalemine tavainimeste poolt, et see,
ma usun, et see jõukus Eestis kasvab üsna märkimisväärselt ja,
ja tekib juurde tõesti võimalusi annetamiseks,
aga juba tegelikult ju praegu on, on, on need võimalused olemas,
aga küsimus on ikkagi selles sellises suhtumises,
et kui me vaatame USA ülikoolide vilistlasi,
siis hästi tavapärane on juba hakata annetama juba juba kohe
pärast ülikooli lõpetamist mingi kindla protsendi
ja ometi võib olla ju sissetulek mitte kõige suurem. Aga see on selline tava, et, et annetamine käib,
käib elu juurde.
Aga ma hakkasin ütlema seda, et, et ka riigil on palju ära teha,
et mitmetes riikides on tehtud ikkagi märkimisväärseid
maksusoodustusi ja, ja ikkagi see ikkagi ka oluline,
et kas, kas sa saad nüüd suunata selle raha oma ülikoolile
või siis või siis maksta ära maksudeks. No eesti rahval on selline ütlus või vanasõna,
et kes maksab, see tellib ka muusika.
Kas siin ei ole sellist ohtu, et kõrgkoolide tegevus saab
sellest annetajate valikust kuidagi kallutatud
või teisest küljest mitte kõikidel huvigruppidel ei ole
võimalust nii palju annetada kui mõnedel teistel. Ja väga-väga huvitav nagu küsimus, et ma arvan,
et ülikoolil on ka võimalik loobuda annetusest ja,
ja ikkagi ütleme, et ülikoolid on olnud aastasadu väga
iseseisvad ja ma arvan, et ülikoolid lihtsalt ei
aktsepteeriks sellist sellist annetust, mis läheb vastuollu
kuidagi nende väärtustega ja sellise iseseisva otsustusõigusega.
Aga, aga teisalt jälle see on väga loomulik,
et see, kes, kes annetab, saab läbi rääkida mingeid mingeid kriteeriumi,
et mille, mille jaoks ikkagi ja kuidas seda raha kasutatakse
ja kui tõesti ülikool ei soovi seda niimoodi kasutada,
seda siis ta ei pea seda annetust vastu võtma. Noh, ennustada, et, et annetuste hulk 10 aasta jooksul
suureneb 10 korda, see on päris optimistlik väga optimistlik ennustus,
sellele peab võib-olla ikkagi ka omalt poolt kaasa aitama.
Ma saan aru, et teil selline mõte on, et,
et mida selleks teha, et inimesi veenda,
et et nende noh, kas raskelt teenitud raha
või siis ka lihtsalt olemasolev raha just ülikoolile
annetuseks suunat. Ja ma korraks tuleksin tagasi siia, et see,
see 10 korda on mõeldud nagu kogu kogu ühiskonnas,
et mitte ainult ülikoolide annetused ja seal ma arvan,
et on olulised kaks aspekti, et üks on, et et räägime
sellest ka rohkem ühiskonnas, et tegelikult meie,
meie hulgas on väiksemaid-suuremaid annetajaid ja,
ja ka vabatahtliku töö tegijaid, et seda väärtustada.
Ja kunagi kunagi olin ühel konverentsil San Franciscos,
kus, kus Ling tünni esindaja rääkis. Et nad panid Linctinni sellise eraldi rea.
Et would või noh, vabatahtlik töö ja, ja see andis ka nagu
väärtustas inimeste jaoks, et oot, et see on ka oluline
ja ka tööandjad hakkasid seda vaatama.
Et selliseid noh, nagu väärtustamised on,
ma usun nagu vaja ka meie ühiskonnas üles leida,
et ma isegi selle seda artiklit kirjutades avastasin,
et, et tegelikult mitmed inimesed on teinud annetusi,
nii et et noh, sellest ei ole nagu väga isegi ajakirjanduses
kirjutatud ja, ja noh, ilmselt nad nad ei võib-olla ka ei,
väga ei soovis, et on ka selliseid inimesi,
kes tõesti tahavad joone anonüümseks jääda. Aga aga noh, ma arvan, et ajakirjanikud kuna see on avalik info,
et ka mina leidsin neid guugeldades, siis ma arvan,
et ajakirjanikud võiksid selliseid teemasid rohkem käsitleda,
ehk siis see väärtustame neid, kes kes annetavad
ja ja, ja annetavad ka 10 euro kaupa kuskil hooandjas.
Aga teiseks ikkagi ma tuleks tagasi siis selle
maksusoodustuste juurde, et, et praegu on võimalik maha
arvata oma tuludest eraisikul 1200 eurot,
koolituskulusid, laenuintressid ja, ja siis ka annetused. Aga siin 2020 aasta andmed on meil olemas.
Tervelt 15000 inimest Eestis, kes annetas,
ei saanud seda annetust oma tuludest maha arvata.
Sellepärast et juba olid need muud kulud selle 1200 eurot
täis teinud.
Järelikult riik nagu eraldi ei anna sõnumit,
et annetused on ka riigi jaoks olulised ja et riik on valmis
seal mahaarvamised tegema ja siin vabaühendused on pakkunud,
et see summa võiks olla lausa 10 protsenti inimese sissetulekust,
mis, mis võiks maha arvata. Ja, ja väga rikaste inimeste puhul või väga kõrgepalgaliste
puhul see teeb väga suure erinevuse, et kas see on 1200
või või hoopis rohkem.
Et, et ma, ma loodan, et siin riik leiab need võimalused,
et noh, loomulikult on, on arusaadav et riik peab vaatama
oma maksutulusid, aga, aga ma arvan, et see tuleb
mitmekordselt ühiskonnast tagasi. Kui nüüd peaks juhtuma, et homme kas nüüd meie saadet
kuulanuna või ka või ka omal algatusel peaks juhtuma,
et mõni ettevõtja või, või eraisik otsustab
ja pöördub teie poole, et soovib annetada näiteks
tehnikaülikoolile ütleme miljon või 10 miljonit
ja jätta käed vabaks, kuidas seda kasutada,
siis kas on teil juba meeles hulkumas ja kindlalt teada,
et kuhu see annetus võiks minna? Ja see oleks lihtsalt suurepärane ja, ja meil on olemas
vajadused väga suured vajadused siis teadusaparatuuri kaasajastamise,
selleks, et me saaksime, saaksime kas kasvõi kui siin oli
Covidi pandeemia või noh, ka praegu on, et siis siis olid
väga aktuaalsed need uurimisteemad ja nende teadlaste
toetamine ja ja ka vastavate võib-olla laborite sisustamine.
Ja, ja ei noh, ikkagi iga igal annetajal võibki olla oma
selline eelistus, et millist valdkonda toetada,
aga ma kindlasti üks üks valdkond, kuhu,
kuhu seda suunaks oleks siis teadusaparatuuri kaasajastamine. Ja, ja kui siin nüüd käis läbi nii suur summa nagu lausa 10 miljonit,
siis tehnikaülikool soovib ehitada uut IT hoonet,
et tehnikaülikool on kõige suurem IT-hariduse andja Eestis,
et sellel ehk meie meie vilistlased viivad ellu ka ka Eesti
edulugu idees.
Ja, ja meie IT-hoone on väga-väga kehvas seisus,
ta ei ole, ta on isegi ei olegi mõeldud õppehooneks,
on büroohoone, on kasutusel õppehoonena praegu ja,
ja me soovime ehitada uue IT-hoone ja selle maksumus oleks
umbes 30 miljonit ja ja ma arvan, et see oleks väga väärikas koht,
kus panna ja, ja pidada meeles ka seda, seda annetajat
võib-olla isegi iide hoone nimes. Annetamiskultuur Eestis on tegelikult ju olemas küll,
et me teame, et näiteks see hooandja keskkond on on
küllaltki populaarne ja sealt üht-teist annetatakse seal summad,
sellised väiksemad mõnest eurost mõne 100-ni võib olla.
Kui kellelgi on huvi meie kõrgharidust, meie ülikoole
toetada siis väiksemate summadega, millised võimalused
selleks on olemas. Ja on olemas, et ma julgustaksin pöörduma tehnikaülikooli poole,
meil on olemas ka tegelikult selline sihtasutus Tallinna
tehnikaülikooli arengufond ja annetades arengufondile on
need annetused tulumaksuvabad ka ettevõtete jaoks,
see, see sihtasutus on siis selles tulumaksuvabastusega
ühingute nimekirjas ja paljud ettevõtted
ja eraisikud annetavad tudengitele stipendiumite jaoks.
Eelmisel aastal oli see summa 240000 eurot lausa. Ja on võimalik siis panna välja igal ettevõttel eraisikul
mõne eriala tudengite toetamiseks, olgu see 1000 2000 3000
eurone stipendium või veelgi suurem.
Ja see on väga oluline sellepärast et, et meie,
meie tudengid töötavad palju ja kõigil ei ole neid rahalisi võimalusi,
et õppida nii, et nad ei käi tööl.
Ja ma arvan, et, et, et kasvõi.
Meie plaan on, et me suurendame seda stipendiumite mahtu
lähiaastatel miljonini. Me usume, et Eesti ettevõtetel on soovi toetada tulevikutalente.
Jaa, jaa, ei ole võib-olla veel teadlikud,
et kuivõrd-kuivõrd lihtne see on, et pöörduda meie
tehnikaülikooli arengufondi poole ja juba sel kevadel
või sügisel anda mõnele tublile tudengile välja stipendium
ja see, see ei lähe üldse üldse niikuinii nii palju maksma.
Ja lisaks me plaanime selle aasta lõpus valmis saada
selliseid digitaalse annetuse platvormi ülikooli jaoks,
kus on võimalik siis erinevate projektide jaoks ka väikseid
summasid annetada. No niisugused mõtted on siis Tallinna tehnikaülikooli
ettevõtlusprorektoril Sven Illingul täna kõrghariduse
ja ülikoolide rahastamisest eraannetuste kaudu. Tänases saates oli juttu rännulainete geenikajast
ja annetuskultuuri arengust.
Juttu ajasid Mait Metspalu, Sven elling ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
