Teadust kõigile uus aeg nõuab uusi seadmeid kuid kas need on
alati nii tõhusad ja ohutud kui tootjad ja turundajad ise,
väidavad Toivo varjast.
Tallinna tehnikaülikooli valgustehnika laborist on siin
parajalt skeptiline.
Mida uuemat on selgunud jaanuaris Tonga saarestikus toimunud
hiigelvõimsa vulkaanipurske kohta.
Heidi Soosalu Eesti geoloogiateenistusest
ja Tallinna tehnikaülikoolist on end asjaga kursis hoidnud. Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Sedamööda, kuidas kevad edeneb, tuleb järjest rohkem õue
ultraviolett kiirgust lisaks tavalisele päikesevalgusele,
mille üle me rõõmustame.
Aga ultraviolett kiirgust tänapäeval kohtame üha enam ka
tehislikult toodetuna kõikvõimalikke seadmeid tegelikult on
juba olemas, nagu meile räägib meie tänane saatekülaline
Toivo varjas, kes on Tallinna tehnikaülikooli
valgustehnikaekspert valgustehnika laborist. No tegelikult me võib-olla ei ole neid seadmeid väga tähele pannudki,
sest ega nad nüüd kõigile inimestele igapäevaelus päris
keskses rollis ei ole.
Kuid covidi pandeemia on siis üks tegur,
mis on neid ultraviolettseadmeid natukene nii öelda
laiatarbevalikus tutvustanud.
Ja meie tänase jutu võib-olla sõnum, kui nüüd nii ette ära arvata,
mis ta võiks tulla, on see, et ega need kõik kasulikuna
välja pakutavad seadeldised mitte alati ei ole nii kasulikud
või on koguni kahjulikud, kui nad välja välja kuulutatakse
ja valgustehnika laboris neid seal me siis ka jõudumööda uuritakse. Aga kõigepealt võib-olla tuletaks ikkagi natukene meelde
neid põhiasju, et kui ma rääkisin siin päikesevalgusest,
siis ultraviolett kiirgust tuleb ka päikesepealt,
aga mis, mis ultraviolett kiirgus siis õigupoolest on näha,
teda ei ole? Ultraviolett kiirgus ei ole ultraviolettvalgus kindlasti ta
on elektromagnetiline kiirgus mis looduslikult Maale
ja inimesteni tavaliselt ei jõua hoiust osooniauk ei ole
ja nii edasi.
Mingil määral jõuab seda ka siis maapinnani,
aga jõuab mingil määral, et see avastati juba 1801. aastal
tema desinfitseerivat toimet võti ja märgati alles 1903. aastal.
Aga sellist kasutuselevõtu näeme me tõesti alles viimastel
aastatel seoses erinevate pandeemiatega või Me oleme seda
kindlasti märganud ka juba aastakümneid tagasi
meditsiiniasutustes siis ruumide desinfitseerimiseks,
kus teda on üsna palju rakendatud ja kasutatud,
et ongi leitud, et bakteritele on ta väga tõhus nende
hävitamisel ja enamik baktereid hävitab ja selleks,
et nüüd teada missugustel lainepikkustel,
missuguseid baktereid hävitada, selleks läks ka aastakümneid aega,
et tuvastada seda nii, et selleks on ka erinevad,
siis lahenduslambid on olemas, mis erinevaid laine kusi
kiirgavad ja millega siis vastavalt Ozeerituna ka
saavutatakse nende teiste bakterite võimalikult Sajaprotsendiline lähedane, nii-öelda steriliseerimine puhastamine,
pindade puhastamine, õhu puhastamine viiruse vastu,
kuidas sõita?
Kindlasti ta aitab. Ka viiruste vastu, kui seda õhku puhastatakse,
kui seda keskkonda puhastatakse.
Ja jällegi, et kui kindlad on need või teised lainepikkused,
millele nii et siis toimet avaldavad. Ja mida lühem lainepikkus, seda kõvemat toimet alandab? Et UVA UVB oleme selles kuulnud, et me päevitame sellises
ultraviolettlainepikkuses uued, see ongi see lainepikkus,
kus on steriliseeriv omadus sellel elektromagnetkiirgusel.
On pakutud välja, et teatud lainepikkused seal 200
nanomeetri juures ja nii edasi võiksid olla isegi ohutud.
Aga pärist, teaduslikke tõestuseid missugustes doosides
ja kui suurel hulgal siis tehiskiirgusena.
Ka näiteks 200 220 240 Nonomeetri juures võib olla inimesele ohutu. Stabiliseeriv toime ongi siis teisest küljest seotud ka
ohuga inimestele, eks ole.
Kui ta kahjustab bakterit, siis ta kahjustab ka inimest. Ja ja väga suurel määral just on katmata nahapinnad,
nii nagu päikese puhul tegelikult ja kui meil on kohe
katmata naha pinnal satub siis UFC kiirgust siis on mõjud
naha pindmistele, kihtidele, sügavamatele,
kihtidele, olenemata sellest doosist kiirguse
intensiivsusest ja eriti oluline, millele tuleb tähele panna,
on siis nägemine ja silmadele kiirguse olemas. No meie ees laual siin on ka mitte just hüpperpoloid aga ka
mõned valgustehnikanäitajad just nimelt selle ultraviolett
kiirgust kasutavate seadmete kohta.
Raadiokuulaja võib vaadata pilti vikerraadio koduleheküljelt,
aga siin on siis üks on selline väike karbikene,
lihtsalt nagu toidukarp, aga, aga natukene võib-olla teise funktsiooniga.
Selline valge plast karp jah. Hea, lihtne kerge avada justkui.
Ja mis siia sisse võiks panna mobiiltelefon
või ehted või või midagi muud veel, mida siis kiirelt desinfitseerida,
see võiks olla ka näiteks. Ka kaitsemask arvates, et see siis puhastab seda selle
või teise eseme puhtaks.
Paljudel juhtudel on pakenditele kirja pandud,
et 99,9 ja 99,99 protsenti on puhastustoimet
ja steriliseerimist.
Aga kõike seda ei saa alati uskuda.
Rääkimata sellest, et väga paljud nendest seadmetest on
lihtsalt avatavad. Ka see kiirgus, mis nendes on, ei lülitu välja.
Ja, ja ei ole ka kiirgushoiatus.
Markeeringuid ei ole ka teave, et milliseid valgusallikaid
selle kiirguse saavutamiseks kasutatakse. Selle plastkarbi kaas tundub küll päris ütleme otse välja
logu olevat lõksub seal ja, ja võib arvata,
et ka kiirgust võib sealt väga kergesti välja pääseda. Ja meie turule on tulnud väga palju selliseid seadmeid,
millele tegelikult ei ole inimese ohutuse võtmes uuringuid tehtud.
Ei ole uuritud, kuidas elektromagnetkiirgus võib ka neid
materjale lõhkuda.
Ja missugune see toimeaeg on, mille jooksul siis see
või teine puhastustoime tehakse, et selliste põhjalikku
kasutusjuhendit kaasas ei ole.
Teine seade, mis siin laua peal on, on õhupuhastusseade väga levinud,
saame kasutada, kas endal kontoriruumis autos paneme
joogitopsi sahtlisse või hoidjasse. See näeb välja selline silindrikujuline,
umbes nagu foto on kohviveskid või ained,
millega ube väga Johannes oli selle kohviveskile, kus jahvatatakse peeneks
kohvi ja panen Sigraeti süütajasse ja arvan,
et ta puhastab mul selle õhu ära.
Aga kas sellele pööratakse tähelepanu, kui taasta õhu kätte
saab et see õhuvool tekiks ja, ja see õhk tõesti ära puhastatakse.
Et seda tüüpi rakendusi on väga palju jõudnud ka?
Kas siis tervishoiuasutustesse raviasutustesse
ravikabinettides on hambapolikliiniku hambaravikabinetid
või perearstikabinetid. Ja paljudel juhtudel ei ole seletatud seda,
et kui oluline on kõigile nendele seadmetele ligipääs õhuvool. Ühesõnaga, see õhk peaks põhimõtteliselt sealt silindrist
läbi käima, seal on sellised avad külje peal
ja aga küsimus on selles, et kas ta ikka käib
või või toimub see puhastamine lihtsalt seal selles
olemasolevas õhus. Täpselt nii, et ta peab seal õhu kätte saama ja,
ja, ja siis edasi nii-öelda see nendest kiirgavatest,
paljudel juhtudel siis gaaslahenduslampidega,
elavhõbelampe ja nii edasi, mida seal nendes seadmetes kasutatakse,
nendest läbi see õhuvool liikuma ja siis siis puhastunud õhk
ruumi edasi kanduma. No kuidas see käesolev seade sellega hakkama saab? Ta saab kätte õhu juhul, kui ta on õigesti paigaldatud,
õigesti asetatud ja selle auto, kubatuuri
või õhuteinekord võid ta ju ära puhastada.
Kõik oleneb jälle, kuidas õhu nii-öelda seadmeid kasutatakse
autos endas sees.
Et kuidas inimesed seda on endale reguleerinud
ja kas selle kohta on ka jällegi informatsioon olemas,
kuidas õhku peaks kasutama nende seadmetega? Juuresolevalt info on tihtipeale tarbijale puudulik,
info on tarbijale tihtilugu puudulik. Kas midagi head ka meil samad on kaubandusvõrgus. Kaubandusvõrku on tulnud seadmeid, millel on olemas selge markeering,
selge tähistus, nii kiirguse Ma ohu suhtes nii kasutuse aja suhtes.
Need võivad olla ka küünetehnikutele kasutatavat kunstküünte liimimist,
seadmed. Aga väga palju on selliseid seadmeid jõudnud turule,
kus ei ole mitte mingisugust markeeringut
ja meie laboris on ka katsetatud, et nad võivad olla kaks
või kaks pool korda kõrgema intensiivsusega.
See tähendab seda et nad võivad olla sellise kiirgusdoosi anda,
mis oluliselt kahjustab seda nahapinda. Ja võivad tekkida pöördumatud kahjustused. No küünetehnika on üks valdkond, mis minust on läinud
mõnevõrra kaugelt mööda, aga tuleb välja,
et, et seal on siis ka ultraviolett kiirguse seadmed kasutusel,
kuidas, mis põhimõttel see käib? Jah, enamasti kasutatakse ja noored inimesed kasutavad
kunstküünte paigaldamisel siis nendes seadmetes kasutatakse
spetsiaalseid liime ja need liime liimid kõvenevad
ja kinnitavad siis kunstküüned, siis inimese oma küttekülge. Aga siis sõrmed võivad siis ka saada seda. Täpselt nii, et sõrmed ja nahapind saab ka seda sellesama kiirgusdoosi,
aga kas seda on kontrollitud, teinekord on nad justkui ilusa
sinise valgusega, et näitavad, et justkui toime toimub,
aga see kui suur see efektiivsus on, kui suur see aeg on,
kas nendel seadmetel on jällegi kasutusjuhend,
kas neid tehnikuid endaid on ka endid on ka juhendatud nende
kasutamise juures ja millised on ka nende siis
või teiste liimide kõvenemis ajad ja nii edasi
ja nii edasi. Et kõik see on oluline tuua ja teadvustada. Aga mis tundub veel eriti ohtlik potentsiaalselt ohtlik seade,
on selline lahtine ultraviolettvalguse levitaja näiteks
riiete puhastamiseks. Väga õige, et selliseid lahtiseid seadmeid,
mis tunduvad, et on nagu käsilamp väga palju tänapäeval
kasutame otsmikulampe ja väikseid käsilamp
ja ka nendes on siis kasutad steriliseerimiseks lahtikäiva
niisuguse pidemega või ka juba siis lahtiseid UV-c
kiirgusega lampe ja kasutatakse siis pindade puhastamiseks,
riiete puhastamiseks ja, ja nii edasi, aga missugust ohtu
võivad nad tekitada lastele, kui need lapsed saavad need kätte,
et nad võivad need olla lastele väga huvi pakkunud,
kuvad kammikujuline või nii edasi väike taskulamp,
mille saab põlema panna rääkimata, et ka lastele on mitmeid seadmeid,
millega siis, kas nukkude värvi saab juustes muuta Ta
ja nii edasi, kus ka kasutatakse väga niisuguse
kiirgusohtlike lamp päevavalgusallikaid,
mis võivad olla laste silmadele ohtlikud. Aga no ega päris lae lambiks vist ultraviolett kiirgurit ei panda.
Või pannakse ka? Jah paraku pean tunnistama, et, et meie turule on tulnud ka
maaletoojaid või jutumärkides maaletoojaid,
kes ei teadvusta endale mida nad oma kodulehekülje peale
panevad näidates ära ka oma kodulehekülje peale.
Me tuleme, paigaldame teile selle või teise puhastusseadme
lausa teie kontori lakke.
Ja ma olen näinud ka pilte, kus paigaldatakse tervishoiuasutuse. Ravikabineti lakke, kus inimesed on all töötavad ja,
ja ka need lambid, seadmed töötavad, see võib olla väga
tõsiselt ohtlik.
Pildi peal olete näinud, aga, aga päriselus ei ole sattunud
päriselus sattunud sellisesse perearsti.
Konsultatsiooniruumi ei ole, aga kui ma nende piltide pealt näen,
et need ei ole kuskil piiri taga, vaid Eestis tehtud pildid ja,
ja, ja firmad ise reklaamivad, et tuleme
ja paigaldame teile, siis need on vist ikka tõestisündinud
lood veel Eestis. Ma ei tea, kas seal peaks siis mõõtmisi tegema,
et vaadata sellepärast, et mine tea, äkki on tegelikult ohutud,
aga lihtsalt pildi peal paistab. Kui nende piltide järgi on tuvastatav, et seal kasutatakse
neid kiirgureid, mis on just UFC lampides lappidena
ja siis nendes valgustite valgusallikates kasutusel siis
need on väga ohtlikud. Aga tundub, et see teema on on Eestis või isegi Euroopa
liidus siis suhteliselt reguleerimat, kui olukord on niisugune. Tõsi, et et võib-olla selle pandeemia ja ajal ei pööratud
väga palju nendele teemadele tõsist tähelepanu,
et pakuti, et seadmed on olemas, kasutame neid.
Aga kuidas neid markeerida, kuidas neid tähistada,
missugused need ohud on?
Kõigest sellest, nagu räägiti, vähe, aga tavatarbija tegema,
millele peaks tavatarbija tähelepanu pöörama.
Kui ta soovib kasutada neid seadmeid eesmärgipäraselt,
siis on oluline panna tähele, missuguseid juhendmaterjalid
kaasas on. Kas on kontrollitud ohutusmeetmete osas Neitud seadmeid. Kas On asutused, kes neid nende tõusust on kontrollinud
ja kas need markeeringut on ka seadmetel peal,
et ja kui suure nii-öelda aja Välba jooksul sa võid kasutada
seda või teist seadet? No niisugune on siis praegu olukord riigis ultraviolett,
kiirgust emiteerivad seadmete turul ja tuleb välja,
et ettevaatus ei ole siin liiast.
Päris kindlasti minu vestluskaaslaseks oli Taivo,
varjas. Maailmas toimub väga palju väga kiireid arenguid,
aga paljud võib-olla veel mäletavad jaanuarikuust ühte päris
võimsat sündmust.
See oli siis jaanuari keskel Tonga saarestikus toimunud väga
suur vulkaanipurse.
Nüüd on sellest mõni kuu möödas.
Teadlased on saanud ka natuke rahulikumalt uurida,
mis seal pangal täpselt toimus ja avaldanud nendest ka teadustöid. Ja olukord on jälginud ka Heidi Soosalu seisma loog Eesti
geoloogiateenistusest ja Tallinna tehnikaülikooli õppejõud
täna laborisaates.
No enne kui me päris detailidesse läheme,
siis ikkagi tuletaks meelde mis sündmus,
mis Tonga saarestikus, vaikses ookeanis jaanuari keskel siis
õigupoolest täpsemalt toimus. Tonga saarestikus toimus väga ekstreemset laadi
plahvatusliku vulkaanipurse sellises piirkonnas,
kus on küll ära harjutud isegi selle antud punga Tonga Hunga
haabay vulkaani väga niimoodi vägivaldsele tegevusele,
aga siin oli nagu mitme asja kokkulangevus,
et see, mis oleks eeldatavasti olnud võimas,
juhtus olema ülivõimas, isegi nii, et terve maailma sai
sellest mõjutatud läbi atmosfääri. No see vulkaanituhapilv avaldas tõesti muljet see,
mis oli orbiidilt satelliidi pealt pildi peale püütud. Ja et see tuhapilv iseenesest oli selles mõttes ekstreemne,
et ta jõudis isegi atmosfääri selle osa nimelt nimega
mesosfäärini kõrgusega 58 kilomeetrit.
Meso Far tinglikud algab kuskilt viiest 10-st kilomeetrist.
Tavaliselt isegi, kui on väga võimas vulkaanipurse mis
tekitab tuhapilve 20 kilomeetri kõrguseni.
See on juba väga-väga palju hakanuse 58 kilomeetrit on ikka ekstreemne. Kui suur rekord see maailma vulkaanipurset ajaloos oli? Tegelikult see noh, praegu meil on kvantitatiivsed mõõtmised,
et see vist ongi see kõige suurem nagu on niimoodi kinnitatud,
et nende ajaloolised oli nagu Uus-Meremaal purse mis on hinnatud,
et või nagu kunagi enne seda teaduslikku perioodi hinnatud
50 kilomeetrit, aga no praegu on meil fikseeritud,
et väga võimsa plahvatusega oli tegu väga palju energiat,
vabanes väga lühikeses ajahetkes. Nüüd on siis teadlased muuhulgas jõudnud jälile ka sellele,
et et üks päev enne seda päris suurt purset eelnes ka väike eellugu,
mis selle suure pursk üldse ette valmistas. Ja et noh, teatud mõttes, ega kellelgi ei tulnud üllatusena,
et antud kohas see vulkaan on aktiivne, aga mis seal varem
oli juhtunud, tegelikult ta on selline suur merealune
kaldera vulkaan, Calderon, selline katlaorg,
mis on tekkinud sellise plahvatusega publikupurske
tagajärjel ja sellest vulkaanist, mis meile nagu merepinnas
välja paistis, oli hakatuseks ainult kaks saart Hunga Tonga
ja Unga haabay. Aga nende vahele tekkis selline pudedast vulkaanilist
materjalist maasäär, mis need ühendas nii-öelda,
et tal oli nagu kaksiksaar.
Ja päev enne seal juhtus selline asi, et oli selline juba
võrreldes nagu tundub, mõõdukas, aga ikkagi võimas plahvatus
mingi siis vist tõusest tuhapilv 20 kilomeetri kõrguseni
ja see hävitas ära selle vahepealse maasääre.
Ja siis see oli selline nagu samm, mis tegelikult tekitas
selles olukorras võimaluse ülivõimsaks sündmuseks. Et kui see purse 15, jaanuar, mis nüüd selle suure
plahvatuse tekitas, kuid oleks maa peal toimunud,
siis oleks see plahvatuslikus.
Spurs, kes, no tegelikult see materjal, see magma iseenesest.
On plahvatuslikku laadi, seal on hästi palju veeauru sees
ja kui see materjal tõuseb ülespoole, on nii,
nagu avame shampusepudeli, et seal mullid hakkavad kasvama
ja siis tekib see suur nagu plahvatuse efekt. Et see iseenesest oli juba ohtlik.
Aga kui see vulkaaniline tegevus läks mere alla,
siis taliotseses kontaktis, kui mõtleme tuhatkond kraadi,
kuum kivimi sula ja siis paarkümmend kraadi jahe
või soe merevesi kontaktis, siis tekibki sellise šokiefekt korraga.
No igaüks, kes saunas käib, teab, mis juhtub,
kui vetele nagu kerisele viskan. Jaa, väga kuuma ja, ja suhteliselt suhteliselt jaheda
materjali kokkupõrkel siis selline võimas plahvatus tekkiski. Ja et seal oli nagu hästi suur hulk energiat,
nagu niimoodi korraga vabanes, eks muidugi,
seal olid need näiteks seismilistest andmetest on saadud jälile,
et mitu episoodi olid, nad hindasid seal alguses tulin nagu
neli erinevat sellist nagu pauku aga sisuliselt,
et, et no sellise hetkega igas nendes sündmuses korraga
vabaneb väga palju.
No tekibki selline nagu plahvatuskoldest õhulöök,
mis nii-öelda ei mahugi õhu sisse. Et siis, ja siis ta hakkab nagu väga kõvasti suruma
ja energiat oli nii palju, et see õhulööklaine hakkas
rändama ümber terve maakera ja siis samas no seal meil on
see ookean, see õhulöök muidugi puudutas seda ookeanipinda
ka ja pani siis ookeanilainete manu need teadlased,
mis on hiljutise uuringu avaldanud Nad ütlevad,
et tinglikult meri loksus viis päeva peale seda suurt
plahvatust ja siis nende koosmõjul tekkis selline huvitav nähtus,
nagu kõik teavad, mis asi on tsunami. Meil on maavärinate puhul sulamitest palju juttu olnud
ja väga karme kogemusi, samuti võib-olla merealuse maa lihke osas,
aga on ka selline nähtus nagu meteo tsunami.
Et see jõud, mis surub selle ookeani vee lainetama,
ei tulegi maa seest, vaid tuleb õhust. Nii et õhus levib siis samamoodi üks selline võimas laine,
mis paneb, paneb ka vee lainetama jah.
Ja see meteo tsunami levis siis lausa õhu kaudu siis üle üle
Ameerika mandri. Jaa, Kariibi meres täheldati lainetust, mis oligi,
selle tekitajaks oli see õhulööklaine kus meil siin avaneb probleem,
et nii nagu kõik kuulajad kindlasti on teadlikud,
et mis asi on tsunami, et kuna me oleme väga nukralt pidanud
selle ära õppima, tsunami hoiatusi on vaja,
selleks toimub suur maavärin ja hakkab siis võib-olla
merepind niimoodi kõrge kõrge laine tekkima.
Aga väga ei ole osatud arvust arvestada. Seda, et ekstreemjuhul ka noh, atmosfääri nähtused tekitavad
neid meteo, tsunami ja kus on probleem, on,
et nende seaduspärasused on teised, et see aeg,
mida on vaja hoiatamiseks, ongi lühikesem. Aga räägikski sellest nähtusest siis nagu me ette jäävad,
sõna me siis lähemalt, kuna see on tegelikult paljudele uus
mõiste küllaltki kummaline. Ja et see onu huvid huvitav kombinatsioon,
et meil on nagu meteoroloogia ja geoloogia niimoodi kokku
pandud või meteoroloogia, ookeanograafia
ja geoloogia kokku pandud, et me oleme ära harjunud tsunami
sõna seostama maavärinat ega, aga tõepoolest on ka võimalik,
et nii nagu selle Tonga sündmuse puhul võimas plahvatus
tekitab õhulöögi, mis omakorda merelainetust tõstab,
aga meteo tsunami on tegelikult vähem eksootiline nähtus ka
selles mõttes, et seda, seda võib täheldada. Kui on mingi noh, torm või mingi madalrõhkkonna rinne,
et isegi meie tagasihoidlikus Läänemerekeskkonnas on meteo
tsunamit ka võimalikud. Kui tihti ja mis põhjusel? No need tulenevad sellest kombinatsioonist,
et meil on mingi paraja, paraja suuruse ja paraja kujuga
paraja sügavusega merelaht.
Ja siis on meil mingi näiteks torm või selline madalrõhkkond,
mis mis õhku parajasti surub.
See on nii nagu nende maavärinatekkeliste tsunamide puhul ka.
Et igal pool ei pruugi seda ohtlikus mahus tsunamit tekkida,
see natuke nagu sõltub sellest, et milline ju millises suunas,
millise laiusega, millise sügavusega jah,
et kas veesammas parajasti tõuseb. Aga näiteks Soome lõunarannikul täheldati kümmekond aastat
tagasi meteo tsunamit, et mida kõrguses hinnati isegi kuni
üks meeter, mis tundub, et meie loodetega harjunud Läänemere
piirkonnas näiteks, et kui vesi tõuseb üks meeter,
et see on juba nagu päris märkimisväärne.
Ja isegi ma võiks mainida siin sellist ajaloolist meteo,
tsunami kahtlust meie Eesti piirkonnas.
Et ma minu üks tööülesanne on uurida ajalooliste maavärinate
nimekirju Eestis ja püüda leida kinnitust,
et kas täheldatud sündmused tõepoolest olid päris maavärin
või oli see midagi muud. Ja meil on seal nimekirjas Hiiumaalt vaatlused aastast 1858
Mil täheldati, tormisel ajal täheldati veepinna tõusu ühes
kraavis Kärdla juures, see kraav nagu suundus Läänemerre
ja seal vesi tõusis, läks alla ja tõusis nagu paar korda,
siis oli ka kõrgessaares ja mitte kuskil mujal mitte midagi
muud ei täheldatud.
Ja ta on nagu tinglikult maavärinate nimekirja mõeldud
selline pisi tsunami, et kuskil seal Soome lahes maa värises. Aga selle soome uuringu valgusest ma olen kippunud pigem arvama,
et tegu oligi sellise meteo tsunamiga, eriti kui seal on
teada vaatlused, et ilm oli kehva. Nii et Eestis on võib-olla ka nähtud tsunamit küll meteo aga
selle Tonga meteo, tsunami siia Euroopa kant
ja rääkimata siis Läänemerre vist ei jõudnud.
Siia jõudsid küll teised seismiliselt lained. Seesmised lained muidugi läbivad terve, terve maapõue,
et eks nad, kui, kui nad piisavalt suured on,
need, neid mõõdetakse igal pool.
Aga no eks see, see on ju küsimus, et kui meil ütleme kuskil
seal Vaikse ookeani piirkonnas mingi võimas purse on teine,
hea näide, on ju Indoneesiast Krakat au 1883,
mis ka nagu avaldas mõju globaalset, et võib-olla mingi asi
on juba, et isegi kui see viimane sabas ja meie juurde jõuab,
et kas ta on enam nii suur, et me suudame seda mõõta. Aga et näiteks Kariibi saartel on see kindlaks tehtud,
et et mõju avaldus sealt kaugelt kaugelt.
Et praegused mõõtmistäpsused ja mõõtmisviisid
ja see on nagu selles mõttes väga head ja üks,
mis meil selle tänase vestluse ajendiks.
Värskelt ilmunud teadusuuring, see rõhutabki,
seda, et need asjad on kõige paremini sellist ekstreemsust
ja kompleksset nähtsust nagu see Tonga purse
ja plahvatus, et neid tulebki uurida multidistsiplinaarset,
et mida rohkem on kaasatud erinevaid teadlasi. Et kui meil oleks ainult näiteks seismo loogid,
kes salvestasid selle plahvatuslaine, et sealt saadakse nagu
üks infokild, aga praegusel juhul hädasti läks vaja ka
meteoroloogia siis on seal vaja geokeemikuid,
kes hindavad, milline koostis, sellele materjali,
mis sead purskab, et milleks ta nagu iseeneslikud on
võimalik ja seal nagu teisigi, uuri uuringusuundasid juurde,
et mis oli hästi tore, antud uuringus, et nad juba
hakatuseks kaasasid väga mitme autori mitme teadusharu
uuringu ja nad veel praegu kasutasid niimoodi meelega
ja ütlevad seda, uuri, uuri omad sellest töös,
et nad võtsid kiirkorras kõik materjal, mis anda võttis,
et avalikud, kellelegi postitatud videot
ja uudised ja isegi mingid säutsud ja kõik kõikvõimalike
asjade Vanna pusle kokku, et nad tahtsid teha raamistikku,
et nüüd meil on olemas selline üldpilt, et mida selles
sündmuses toimus ja mida seal tuli üllatusena
ja mida, mida siis nüüd nüüd hakkame vokk fokusseeruma,
et kui hakkavad laekuma ametlikud andmed väga tihti
ametlikel andmetel on see oma tarneaeg nii-öelda,
et et kui mingi institutsioon netis avab oma andmekogu
või seda tuleb võib-olla töödelda enne seda
või nendel on mingi mingi kava, mille järgi neid tehtakse. Et nüüd hakkame nagu lappima seda üldpilti detailset mate
teadmistega ja see on, ongi tõepoolest, et praegu no igaüks
oma mätta otsast oskab teha väga head tööd,
aga kui siis tehakse seda koos ja pannakse see pusle kokku,
et see lõppväärtus on rohkem kui iga selle teadusharu oma
tegemine eraldi. Aga nimetaks need teadlased ka ära, kelle uurimistööst
menüüd juttu oleme teinud vähemalt juht,
autor ja, ja, ja mis ajakirjas oli? Ajakiri on Öösquey Christ Church Advanssis juht,
autoriks on David Joen Columbia ülikoolist New Yorgist
ja Hiina oosseon University, sest et kas see nüüd on
ookeaniülikool kõlab väga mõnusalt. Ja ja nüüd on siis Tonga vulkaanipurske kohta ka nii-öelda
laiemalt tagapõhju teada ja ajasin seda juttu,
Heidi Soosalu. Tänases saates oli juttu ultraviolettseadmetest
ja Tonga vulkaani purskest.
Juttu ajasid Toivo varjas Heidi Soosalu ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast, veel uuem,
kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
