Samuti. Teadust kõigile, kas füüsik võib tegeleda ökoloogiaga,
võib küll, kui ta teeb näiteks liikumisökoloogia mudelit,
nagu seda oskab teha mu tänane esimene saatekaaslane Els Heinsalu.
Teine saatekaaslane on Priidik, Lage maa.
Tema on mereteadlane, kes töötleb ja analüüsib muuhulgas
Euroopa institutsioonide hallatava seiresüsteemi kopernikus
pakutavaid merevaatlusandmeid.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Räägiks õige täna niisugustel teemadel nagu teoreetiline
ökoloogia ja liikumisökoloogia Need on sellised põnevad teadusterminid,
millest esimene on juba päris auväärse ajalooga.
Aga teine liikumisökoloogia on noh, võib-olla alles
viimastel aastakümnetel populaarsust kogunud.
Räägime neist põhjusel, et tänane saatekülaline Els Heinsalu,
keemilise ja bioloogilise füüsika instituudi füüsik On
teoreetilise ökoloogia ja liikumisökoloogiateemalisi
mudeleid loonud ja neid uurinud ning viimati näiteks
ajakirjas füüsika A statistikal Mcaniks and its applications. Sel teemal ka artikli avaldanud ja maid artikleid on muidugi
olnud ka enne tuleb veel.
Aga mida kujutab endast üks teoreetilise ökoloogia
ja eriti just liikumisökoloogia mudel, kui seda teeb Els Heinsalu?
KBFIs? Ehk kui seda teeb üx füüsikast, ökoloogiast tegelikult
võib-olla liiga palju, ei tea.
Seda ausalt, ausalt iseendale otsa vaadates.
Eks ole, et, et füüsikud tavaliselt kirjeldavad seda,
mis nad siis enda ümber näevad mida nad tahavad uurida,
et siis nad kasutavad võrrandeid võrrandisüsteeme ja,
ja nüüd viimastel aastakümnetel ka kindlasti numbrilisi
simulatsioone mille kohta siis võib ütelda,
et noh, et teeme numbrilisi eksperimente. Selle kohta öeldakse mõnikord arvutimudel. Just just ja siis põhimõtteliselt ongi, et et kindlasti kui
mudelit koostad, siis teed omad lihtsustused mille peale
ökoloogid või, või siis, kui ütleme, et matemaatikud,
füüsikud uurivad taimi, siis bioloogid tavaliselt haaravad
kahe käega peast kinni.
Aga, aga mingeid lihtsustusi on vaja teha,
et, et aru nagu saada üldse, et mis siis on tähtis
või mis ei ole tähtis. Et noh, kui su kui su mudel, mille sa siis oled koostanud
siis reaalset süsteemi ei kirjelda sellega nagu ikka üldse
kokku ei lange, et noh, et siis ilmselt on,
on, on midagi olulist välja jäänud.
Ja liikumisökoloogiast siis eks ole, nagu see sõna
liikuminegi vihjab, et et selle puhul on,
on oluline see, et võetakse arvesse siis kas nende
organismide või või taimede liikumist taimed,
eks ole, siis kas risoomidega võivad edasi liikuda või,
või seemnetega. Ja mina, füüsikuna ökoloogid bioloogid tunnevad huvi just
selle selle vastu, et et kuidas see nagu tegelikkuses toimub
ja mis on need põhjused, et loomade puhul,
eks ole, nagu tihti see, see, need põhjused on väga erinevad,
et me võime siin rääkida liikumisest, kui,
eks ole siis migratsioon linnud lendavad kevadel põhja poole
sügisel tagasi lõuna poole või, või siis väiksemas raadiuses,
et ka siin, eks ole, uuritakse, kuidas meil kohalikud loomad
siin liiguvad, millised on nende need piirkonnad,
kusjuures piirkonnas nad liiguvad ja ja,
ja, ja tõesti ka küsitakse, et miks nad seda üldse teevad,
et, et väga tihti tegelikult ei, ei ole üldse selge,
et eeskätt niisuguste suurte migratsioonide puhul,
et miks need, eks ole, monarhliblikad seal peavad
Lõuna-Ameerikast Kanadasse lendav, mis see on nagu see põhjus. Aga, aga mina füüsikuna lähenen asjale järjekordselt
niisugused hästi lihtsalt ette.
Et mina olen nagu eeskätt kirjeldan siis nende liikumist,
kas noh, näiteks seal viimases artiklis viimases töös meil
on on siis võetud arvesse seda, et nende nende organismide
liikumine on kirjeldatav Brauni puitliikumisega
ehk üsna niukse tavalise difusiooni ka, et üks vanem töö,
mis mul on, et seal on nagu omavahel võrreldud,
et et kui, kui osad organismid liiguvad,
siis nii, et nende liikumine on kirjeldatav Browni
liikumisega ja teised organismid liiguvad nii,
et nende liikumine, kirjeldatav levi uitliikumisega levi uut
liikumise korral on nüüd ka niisugused hästi pikad hüpped
suunatud hüpped leiavad aset ja, ja kui,
kui naguniisugusest päris süsteemidest näiteid tuua,
et, et ta on näiteks vaadeldud eksperimentaalsete,
et osad osad bakterid võivad olla, et mõned bakterid on
kirjeldatav praamiliikumisega, aga samas teised
ja isegi mõnikord nad on nagu sama liiki bakterid,
et, et mingid teised liiguvad seal vastavalt levi
liikumisele või siis ka seal Amazonase vihmametsas on,
on niuksed väiksed ahvid, kelle, kelle liikumist
eksperimentaalselt on, on vaadeldud, et on,
on kirjeldatav levi liikumisega. Aga vahele selline küsimus, et mis see levi liikumine endast kujutab,
et Browni liikumisest ma arvan, et kõigil kuulajatel on pilt
silme ees, et see on üks väike sigin-sagin. Leviliikumiste puhul ongi, et, et siis on niisugune
lokaliseeritum sigin-sagin ja siis siis vahepeal toimuvad
niisuguseid hästi pikad nagu suunatud ühes suunas hüpped ja,
ja siis siis on jälle seal kuskil ühe koha peal niisugune
väikese ringi sagimine ja siis minnakse jälle kuskile kaugele.
Et kui nagu uitlikumisega kontekstist rääkida,
eks ole. Et siis hüpete sammu pikkus on,
on kirjeldatav astme funktsiooniga. Et seal on väikseid hüppeid ja sul on hästi-hästi suuri õpika.
Et nagu näiteks, eks ole see pareedo baretu loo sissetuleku kohta,
et seal on ka, eks ole, et et meil on vaesed inimesed
ja siis on need, kes hästi palju raha teenivad. See tähendab seda, et 20 protsendi hüpetega hüpatakse 80
protsenti kaugusest.
Umbes nii, umbes nii, aga mitte täpselt muidugi.
Kas sellised liikumis stiilid, kui me vaatame ökoloogiaga
tegeleva füüsiku pilguga, kas need on ongi sellised
universaalsed liikumised, mis iseloomustavad nii baktereid,
Tru kooli priisid, monarhliblikaid? Ütleme nii, et et see Browni liikumine, et see on nagu kõige
kõige niisugusema standardsem, kõige levinum aga,
aga jah, on ka liike, mis, mis siis on kirjeldatav levi uut
liikumisega ja ja tegelikult on ka liiget,
mille liikumist võib kirjeldada ka subdifusiooni ka,
et siis ongi, et see levi liikumine ehk superdifusiooni,
et see on sellest tavalisest illusioonist kiirem
ja subdifusiooni on aeglasem, et noh, et seal,
eks ole, no võib öelda, et näiteks need taimed,
kes kes seemnetega ei levi, et neil oleks mingeid
niisuguseid hästi kerge seemned, mis hästi kaugele tuulega lendavad,
vaid vaid kes ongi seal ühe koha peal paigal
ja võib-olla, kui tal on need seemned, mis,
mis langivadki sinna hästi lähedale et nende liikumine siis võib-olla,
et ongi selle subdifusiooni ka kirjeldatav,
et aga et ühesõnaga, et super on siis see,
mis on kiirem kui tavaline ja supp on see,
mis on aeglasem kui tavaline diffusioon. Nüüd tekkis sinna jälle mõistete küllus.
Et meil oli alguses Browni liikumine, uitpuitliikumine. Jaa, Browni Browni liikumine, uitlikum, need on
põhimõtteliselt sünonüümid, aga noh, see uitliikumine,
ütleme, et see on ka niisugune matemaatiline mudel,
et noh, et, et uitliikumine selles mõttes ta lihtsalt ongi see,
eks ole, et sa teed sammu ja, ja siis suvalises suunas.
Et see Ta on niisugune matemaatiline mudel,
et, et siis sõltuvalt sellest, et et mis,
mis jaotusega, sa kirjeldad oma neid samu pikkusi,
siis kas sa kirjeldad siis seda superdifusiooni tavaliselt
fusiooni või subdifusiooni? Browni liikumine on tavaline diffusioon ja super diffusioon
on siis näiteks levi, levi liikumine.
Aga, aga noh, see, noh ta, ta on niikuinii uitliikumine.
See tähendab seda, et on ju juhuslik.
Vaata, uitleb seal ringi, eks ole, kuskil ruumis vaatab ringi,
lähen paremale vasakule lähen selle nurga all tolle nurga
antenn nii pikka sammu või, või, või lühema sammu.
Et noh, selles mõttes on see see uitlemine,
eks ole. Kui teoreetiline selline teadustöö on ja kui palju on seal
empiirikat mängus, et vaadata, et kas, kas nad ikka
tegelikult ka niimoodi uitlevad? No see oleneb konkreetsetest teadlastest,
konkreetsetest uurimustöödest, aga noh, see näiteks,
kas nagu ma mainisin siin neid isegi eesti keeles,
ma täpselt ei tea, kas need ongi ämblik ahvid
või inglise keeles on Biden märkis et neid Ühed,
vaesed doktorandid seal Amazonase metsades,
nad ikkagi jälgisidki neid ja, ja, ja siis kuidas nende
liikumine on, et, et, et see selles mõttes oli nagu ikkagi
niisugune täiesti empiiriline töö ja siis sinna ka üks
füüsik tekitas juurde siis selle matemaatilise kirjelduse et
ja on ja samamoodi seal Instituudis, Mallorcal,
kus ma seda uurimisteema töö töö esimest korda kokku puutusin. Seal ka on tehtud mudeleid, mis kirjeldavidki koondunud
konkreetselt seal Mallorca saare ääres kasvavaid niisugusi
veetaimi nad jälgivad neid, mõõdistavad neid siis loovad mudelid,
mis, mis täpselt neid seda ühte tüüpi v toimises kirjeldavad.
Ja näiteks on, on tehtud ka üks, üks töö,
mida ma tean hästi, kus siis nagu rannakarpe
ja sisust, eks ole, seal seal mudelis ei ole demograafilisi
protsesse ehk siis sündimust ja suremust arvesse võetud,
aga, aga on võetud arvesse just seda liikumise poolt. Ja ökoloogid on nagu pannud tähele, et, et kui,
kui neil seal lähiraadiuses nendel rannakarpidel on palju,
siis neid teisi rannakarpe, et, et siis nad ei liigu,
jäävad paigale, et nad tunnevad, et see,
nagu nad 11 kaitsevad.
Aga kui neil seal niisuguses suuremas raadiuses on liiga palju,
siis seda seltskonda vot siis nad siis nad on õnnelikud
ja siis nad toovad sealt ära minna. Et ja siis tekivad need niisugused rannaga pidemustrid,
et kuidas nad siis seal, kas nad on ütleme,
siis täpiline muster või siis on niisugused nagu väiksed
siis vihmaussi moodi muster, et selles mõttes,
et, et tehakse nii puhtalt teoreetilisi mudeleid,
kui tehakse siis ka mudeleid, mis on tegelikult ka mingeid
reaalseid süsteeme, on päris päris täpseid liike,
kasvõi siis kirjeldavad. Mida siis ökoloogid ütlevad, kas nendest mudelitest on neile
kasu ka? Ja selles mõttes, et ma olen ise ka ühel niisugusel
teoreetilise ökoloogia konverentsil, kus kus oligi hästi
palju matemaatikuid ja ökoloogia koos käinud,
et et ma arvan, et kui tehakse niisuguseid konverentse,
kus, kus siis erinevate distsipliinide esindajad saavad
kokku ja nad omavahel suudavad rääkida ja need selga
tutvustavad siis teadustöid, mis on ka niisuguse koostööna valminud,
et et ju siis ju siis see suhtlus ja ühine teadustöö on võimalik,
et et aga, aga jah, et see, see mõnikord võib raske olla,
et, et nagu ma siin alguses ka ütlesin, et et mõnikord need
ökoloogid või botaanikud bioloogid tahavad,
et sa, sa võtaksid nendes mudelites absoluutselt kõik arvesse,
sest kõik tegelikult on tähtis, aga, aga see tähtsus on ka,
eks ole siis erineva tasemega, et mõni tähtis asi on
võib-olla siis vähem tähtis, mille võib mudelist tegelikult
välja jätta, et et et mõnikord on, on, ütleme siis
matemaatikute füüsikutel natuke raske nende bioloogidega suhelda,
aga saab hakkama. No füüsikute mõnes mõttes ideaal on ju nii-öelda kõige
teooria või Theory of Everything, eks ole. Ja, ja kui ma olin Taanis, järeldoktorantuuris seal labori
juhataja oli niisugune, et kui tema, tema põhimõte oli see,
et kui, kui mudelis on rohkem kui kaks parameetrit siis see
mudel ei ole enam hea mudel.
Et tema tahtis kuidagi jõuda selleni, et selleni,
et see mudel oleks nagu hästi lihtne. No vot siin see selline pingeväli tekibki nii-öelda suurt
andmehulka või suurt hulka parameetreid hindavate ökoloogide
vahel ja siis sellist lihtsust taga ajavat füüsikute vahel. Just no võib-olla seal viimases artiklis,
eks ole, meil meil see teema on just just niisugune,
et uurida seda hetero ogeensust, et need mudelid,
mis nagu siiamaani on olnud, et, et seal enamasti võetakse
arvesse seda, et, et kõik need organismid nad liiguvad,
et ühtemoodi ühtemoodi ja ühesuguse Sis füüsikud ütlevad
selle kohta difusiooni koefitsiendiga, nad liiguvad sama kiirusega.
Aga meie siin mõtlesime just, et, et kui,
kui need organismid, et on, on sellised,
et nad, igaüks on kirjeldatav erineva difusiooni koefitsiendiga,
mõned aeglasemad, kiiremad tegelikult elus on,
eks ole, et need inimesed ka ei ole kõik ühepikkused,
Mei mõnigi kõnnib aeglasemalt, mõni kõnnib kiiremini. Et et päris esimene töö, mis ma tegin kusse,
heterogeensed juba natuke sisse tuli, oli,
et seal seal nagu põrdlasingi, et kus oli,
et, et siis pooled olid kirjeldatud Browni liikumisega,
aga noh, nad olid kõik ühesuguse prooni liikumisega kirjeldatavad.
Ja, ja teine pool siis organisme süsteemis olid kirjeldatav
levi liikumisega ja, ja, ja siis eesmärk oli näha,
et, et kumb siis võidab, et kumb, kumb liikumisviis on parem,
kumb jääb ellu. Ja tegelikult siis sõltuvad sellest, et mis,
mis need liigumis difusiooni koefitsiendid on,
et siis võibki olla, et kas, kas võidab üks liikumisviis
teine või tegelikult me nägime ka, et teatud tingimustel on võimalus,
et nad mõlemad jäävad ellu.
Ja nüüd need viimase aja tööd, mis me oleme teinud kus on
siis heterogeensest siis arvesse võetud ehk see,
et, et meil on erineva liikumisega isendid. Et, et siin me oleme võtnud arvesse, et nad kõik on
kirjeldatav pruuni liikumisega, aga, aga tsis erineva
difusiooni koefitsiendiga ja hästi huvitav on,
et et noh, siiamaani kui, kui on vaadeldud,
et, et on näiteks kiired ja aeglased liikujad et siis on see
kokkuvõte olnud ikkagi, et, et, et kas siis võidavad siis sõltuvalt,
et teatud sellest konkreetse mudelitingimustest
või välistingimustes, et kas siis need aeglased kiired,
et üldine tendents on see, et kui fruktoatsioonid on,
on suured näiteks suremus on suur, eks ole. Et, et siis on kasulikum olla kiire segastel aegadel,
eks ole, näikest sahkerdavad reaalsest elust tuues näidet,
et, et need üldiselt jäävad ellu.
Aga et kui on niisugused rahulikud ajad,
et suremus on väga madal ja, ja nagu noh,
midagi väga hullu ei juhtu, et siis tegelikult on,
on eelis neil, kes on aeglasemad, konservatiivid,
jäävad ellu traditsioonid aga, aga nüüd süsteemis,
kus, kus me võtsimegi, et meil oli algselt hästi palju neid organisme,
kõik olid erineva difusiooni koefitsiendiga et siis
tegelikult me vaatlesime, et kui nüüd need funktsioonid on
nagu niisugused ikkagi väiksemapoolsed, siis,
siis tegelikult eksisteerib niisugune optimaalne diffusioon
mis siis annab niisuguse eelise konkurentsis,
et tegelikult ei ole need kõige aeglasemalt jäävad ellu
või kõige kiiremad vaid, vaid on niisugune vahepealne. Tegelikult ei olegi nii halb keskmik olla.
Et, aga, aga muidugi, et kui jällegi seda frontatsiooni
kasvavad sure, suremus näiteks kasvab, eks ole.
Et, et siis siis see nihutab seda optimaalset difusiooni ka
sinna suurema difusiooni poole.
Ja nüüd päris viimane töö oli ka, et kui,
kui, kui need teised tööd olid, et kus, kus oligi noh,
simulatsioonis, eks ole, me siis võtame,
et meil on mingisugune kast ja, ja see on ühtlaselt täidetud
siis nende organismidega ja siis näeme ja noh,
mis on nende mudelite puhul huvitav ka see,
et mis on tüüpiline asi, komplekssüsteemidele,
on, on see isu organiseerumine. Et, et kui meil algselt, et on, on need organisatsioonid
ruumist jaotatud niimoodi, et ta nagu ühtlase jaotusega,
et igal pool kõik, keegi kuskil on.
Et siis tekib niisugune ise organiseerumine
ja tekib niisugune muster, exaconaalne muster,
et kus siis on niisugused täpid ütleme siis,
eks ole ja, ja need pildid on ka hästi sarnased sellega,
mida tegelikult reaalses elus on, on näha näiteks taimede
sugused nende öeldakse vegetatsioonimustrid. See exaconaalne tähendab siis kuusnurkne,
et see on umbes nagu mesitaru pilt tekib. Just just, ja siis seal iga tibunurgas on siis üks niisugune klaster,
kus need organismid on ja keskel ka veel noh,
võib-olla siis isegi mõnes mõttes on täpsemalt kolmnurkne,
aga öeldakse eksakunane.
Ja nüüd viimases töös me võtsime tegelikult arvestada seda,
et kus ei ole, ta on algselt on kõik niimoodi homogeenselt
ruumis jaotatud ära need organismid vaid Me võtsimegi,
et et kui nad algselt on kontsentreeritud ühte ruumipunkti ja,
ja, ja on seal nii kiired kui aeglased liikuvaid
ja kuidas nad siis hakkavad seda tühja ruumi siis vallutama
ja kuidas nad seal omavahel siis suhtlevad. Ja see, kui on niisugune, ütleme siis tühja alatäitmine
selle vallutamine siis muidugi need, eks ole,
kes on kiiremad, nendel on, on siis see algne eelis.
Aga et kui need kodatsioonid ei, ei tapa neid aeglasemaid ära,
siis tegelikult lõpus need aeglasemad võidavad ikkagi.
Et, et päris päris huvitavaid asju asju näeb.
Ja ma lugesin ka oma siis selle teoreetilise mudeli ka
niisugust tagapõhja taustinformatsiooni otsides lugesin ka
niisugusi natukene empiirilise maid töid
ja ja, ja isegi on nagu just eks ole neid luustiku
ja uurides avastatud, et, et loomade puhul. Et need, kes siis on need, kes seda invasiooni teostavad
selle tühja ala invasiooni et neil on ka niisugune see,
see nende roll siis, et see, see muudab neid nende,
sest seda kehakuju ja nende nagu noh, et et,
et need on nagu omavahel ka seotud, et et kes on kiiremad,
need, siis teostavad seda invasiooni, aga samas invasioon
mõjutab neid, et nad oleksid veel kiiremad.
Minu meelest nagu päris päris põnev minu kui füüsiku jaoks
vähemasti niisuguseid asju ka teada saada,
et aga muidu no kui ei tea oma erialast Vaat nii põnev ala on tegelikult teoreetiline ökoloogia koos
liikumisökoloogiaga sealhulgas.
Ja me saime sellest, et väga väikese, kuid ma arvan,
et huviäratava ülevaate selle põhjal, millega tegeleb minu
tänane vestluskaaslane Els Heinsalu Tallinnas keemilise
ja bioloogilise füüsika instituut Nii no Eesti rannal loksub Läänemeri ja merd vaatavad
ülevalt satelliidid.
See on meie tänase järgmise jutuajamise lähtekoht.
Minu vestluskaaslane on Priidik, Lage maa,
Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide instituudi vanemteadur.
Meresüsteemide instituut tegeleb juba mitmeid aastaid ka
satelliidiandmete analüüsi ja töötlemisega.
Ja täpsemalt tahaks täna juttu teha ühest niisugusest satelliidisüsteemist,
nagu seda on Euroopa Komisjoni ja Euroopa kosmoseagentuuri
ühine programm nimega kopernikus, millel on ka mereteenused. Ja see on, see on selline satelliidisüsteem,
mida mõnikord tuntakse ka Sentinel-satelliitide nime all.
On vist nii? Nojah, seal on Sentinel, on nagu üks satelliidiprogramm
või tüüpega.
Berlikus onlain Bernikkuse on laiem, laiem programm selles
mõttes et seal on neid satelliite rohkem hõlmatud. Ahaa ja paljud neist siis merd seilavad. No neid seal ikka on, et erinevad satelliidid mõõdavad mina
nüüd ei ole otseselt satelliidiinimene, et et selles suhtes Andmed on põhilised, mis, Mina töötlen neid andmeid ja, ja pane neid andmeid nagu
mudelisse rohkem.
Aga hea, et ühesõnaga kopernikus on siis selline Euroopa
Liidu satelliidiprogramm, mis on iseenesest suur programm,
kus on siis erinevad teenused sees ja, ja üks nendest teenustest,
et on siis mereteenus ja mereteenuses on,
on siis kõiksugu andmed Euroopa merede kohta just siis
füüsikalised ja biogeokeemilised, noh, nii nii vaatlusandmed
kui ka mudeli on mudeldatud andmed, siis üks,
üks suur osa vaatlusandmetest on siis satelliidikomponent,
aga noh, seal on ka in situ vaatlused ja. In situ on siis mere mine pealt tehtud. Lased koha koha peal koht, vaatlused nii-öelda,
et meresiis seest mõõdetud otse. Nii et asi on veel laiem kui satelliidid aga saan siis aru,
et tegemist on tegelikult suure andmekogumise
ja liigutamise ja analüüsisüsteemiga just mis vähegi merega
seotud on. Kuidas nüüd Tallinna tehnikaülikooli
meresüsteemide instituut sellesse suurde andmevoogu seatud on,
mis jookseb sisse, mis välja? Meil on erinevaid funktsioone, on meil ülesandeid seal no kaks,
ütleme suuremat ülesannet on siis andmete kvaliteedikontroll
vaatame prognoosi andmed ja reanalüüsimudeli andmeid,
siis kontrollime üle, mis, kas need on üldse mõistlikud,
mis sealt mudelist välja tulevad.
Ja, ja mis, mis täpsus võiks olla, proovime sellele pihta saada.
Ja teine pool on siis mereseireindikaatorite tootmine nagu. Mereseireindikaatorite tootmine ja see kõlab see natuke juba bürokraatlikult,
hakkab kõlama siin.
Nojah, tegemist on umbes nagu ökosüsteemi teenus. Et Euroopa Liit on ikka poliitiline organisatsioon,
et bürokraatlikud mõisted on kasutusel Aga kui läheme nüüd selles mõttes konkreetsemaks,
et et ma saan aru, et, et neid need andmed käivad,
võib öelda, et iga asja kohta, mis merega merega seotud on
põhimõtteliselt aga, aga ikkagi täpsemalt mõningate näidete baasil,
siis. No kui nüüd võtta konkreetselt need mereseireindikaatorid et
siis meie, meie teeme nagu Läänemere kohta indikaatoreid et
meid on praegu, on, on suitsutüki, seal on soolsuse
temperatuuri jäägat siis tursa levikuala ja,
ja mis seal veel oli suured need või sissevooluindeksid.
Et põhilised praegu on enamjaolt niuksed füüsikalised
parameetrid nagu vaatluse all, mis iseloomustavad seda
Läänemere nagu seisundit ja selle muutumist nende indikaatorite,
nagu see roll ongi nagu poliitikutele anda mingisugune
lihtne graafik kätte, kus on lihtne aru saada,
kas mingi asi läheb paremaks või halvemaks,
et et noh, kõige niukene, lihtsam indikaatori näide on
näiteks maailmamere merevedu taseme tõus
või või, ja suur vähenemine. Et samasuguseid asju me teame siin Läänemerest saab samamoodi,
et noh, nad ei ole nagu globaalses mastaabis nii tuntud aga,
aga siiski siin lokaalselt olulised. Mis on Läänemeres lokaalselt olulised indikaatorid,
kas merevee tõus ka juba või või see meid ikka ei puuduta? No meil on ta, jälgime ikka meil on ta siin siis Läänemere
piirkonnas on teatavasti ma maapinna tõusuga nagu tasakaalustatud,
et see ei ole nüüd nii nii aktuaalne kui mujal maailmas.
Et aga siin ütleme Läänemere hapnikutingimused on need,
mis on siin niuksed vaatluse all olnud juba pikka aega
ja et et siis aru saada, kas või noh, suur hirm on,
et et mingil hetkel muutub niukseks suureks surnud lombiks Läänemeri,
et et siis seda, selle jälgimiseks on vaja soolsust
temperatuuri vaadata just Alokleini tingimusi. Kas ma saan aru, et hapnikku päris otseselt pidevalt ei mõõdeta,
sealt meresügavustest seda järeldatakse kuskilt? Mõõdetakse otseselt otseselt ka aga neid,
neid mõõtmisi on nagu vähe, selles mõttes need ei ole nii
pikaajaliselt tehtud.
Ja nüüd noh, on laeva pealt tehtud mõõtmised,
et neid nagu kaugsarjaga ei saa nagu siis mõõtma minna.
Et selles suhtes temperatuur soolsus on nagu mõnevõrra
lihtsamini mõõdetavad. Kas tursk on ainus kala, kelle levikut Kopernikuse
programmiga vaadatakse? Siin Läänemeres küll tursk on selles suhtes niukene kala,
millel on nagu suhteliselt hästi määratletud need
füüsikalised tingimused, kus, kus ta saab nagu paljuneda.
Et, et seetõttu on nagu need nii-öelda tursa tursale soodsad tingimused,
kudemistingimused.
Et seda nagu suhteliselt lihtne on nagu arvutada sellist
mereala välja. Selge, nii et k tursa tursavaatlused käivad nii-öelda
kaudsete arvutuste põhjal, kus on Tingimused jah, just, et no me nagu konkreetselt seal kala
Kalavale ei jõua kokku lugeda neid, et et siis lihtsalt vaatama,
et eks kala läheb sinna, kus, kus tal on hea olla,
et kas tal on süüa ja kus ta saab hingata
ja kus ta saab paljuneda, et et, et kui see,
kui sellist selliste tingimustega vett on rohkem,
siis on ka kalu rohkem. Kas Hiiumaa rannareostus ka juba andmetest on läbi käinud? Ja kusjuures käis siin paar päeva tagasi.
Oli jah, siin me instituudi inimesed tegelesid sellega küll.
Et see on, nüüd anti küll andmed konkreetselt Eesti nagu
meremudeli prognoosi pealt, aga see ka see mudel mis täna,
nagu on keskkonnaagentuuris opereerimisel,
et see mudel tegelikult saab ka oma sisendandmed avamerelt,
võtab sealtsamast Kopernikuse mära teenusest.
Kaudselt on nagu on, nagu mõjutatud sellest suurest Euroopa
Liidu programmist. Mereteenus nagu on, iseenesest on don tuumteenused on nagu infrastruktuur.
Et seal me ei saa nagu otseselt nihukseid otseseid kasutajad
on tal nii-öelda inimestele tänaval kõndivad inimeste seas
nagu vähe. Et ta loob nagu eeldused, et,
et luua sinna mingit niukseid alamteenuseid.
Nagu siin oli see näide, et meil on see reostus Hiiumaal.
Siis on vaja prognoosi, kus kohas või noh,
seal on palju küsimusi, et kus kohas õli tuli kuskohast,
kuhu ta läheb. Et milline see levik on ja mida siis teha,
et seda tõrjuda.
Et selleks, et sellistele küsimustele vastata,
siis ongi vaja, et mingisugune oleks mudeli andmed,
hoovuste prognoos nagu olemas seda nii-öelda Eesti nagu
kõrge resolutsiooniga mudelit opereerib siin meil keskkonnaagentuur.
Selleks, et ta saaks nagu seda seda opereerida,
endal vaja rajatingimusi ei võta nagu suuremast mudelist,
noh, see on siis nagu Euroopa Liidu tasemel. Et selles mõttes on nagu üsna kaugel nagu tavatarbijast on
see see teenus aga samas noh, kui seda ei oleks,
siis nagu ta nagu niuke vundament Ja tema vaatab nii-öelda üldisemalt ja vähem detailselt.
Just. No arvata võib, et, et seda teenust ei ole olnud mitte alati.
Jah. Eks, eks need andmeid hakkas siin rohkem nagu tekkima
kaheksakümnendatel üheksakümnendatel, siis kui hakkasid
mudelid hakkasid tekkima ja siis satelliidid hakkasid
arenema rohkem.
Ja siis hakkas andmete küllus tekkima tänaseks olema
niisuguses olukorras, kus andmeid tuleb uksest aknast.
Noh, suur küsimus on, kuidas need ära töödelda,
et sealt midagi kasulikku üles leida. No karta on, et tegelikult andmeid tuleb järjest rohkem
ja rohkem juurde need tulevikusuund, see on. Ja no selle Kopernikuse programmi üks nagu eesmärke on ka,
et need andmed erinevad mereandmed kokku korjata
ja panna need ühtsesse formaat, et neid oleks nagu lihtsam
hallata ja üldse aru saada, mis andmeid meil on olemas mida
ei ole, et siis, et midagi sealt üles leida,
siis on hea, kui on ühes formaadis ütleme ennem seda sellist
või noh, seda ennem Kopernikuse programmi olid ka iseenesest
olid noh, riikidevahelised koostööd ja, ja nad liikusid,
olin lihtsalt väga palju aega läks selleks,
et nüüd ühest formaadist teise, igal igal teadlasel oli oma
oma formaat, kuidas ta hoidis, ma ei tea,
siis noh, oli rohkem nihukest, personaalset suhtlemist,
et küsisin teadet seal sellel rootslasel,
seal on mingid andmed kirjutanud Talle tuleb mingi aeg,
et selles mõttes oli põnevam siis hea ja,
ja selles mõttes oli Niukest personaalset suhtlust oli rohkem,
et oli nagu mõnusam on täna tänapäeval rohkem niukseks,
võtavad matka internetti distesse. Niuke inimlik puude on nagu puudusel. Tuletab meelde seda viimaste päevade uudist sealtsamast tehnikaülikoolist,
kus avati ilma müüjat ta kauplus, umbes sama.
Ja võime siis ehk tõdeda seda, et niikaua kui,
kui Läänemeri loksub, et ja niikaua kui satelliidid lendavad,
et et siis ka seda andmete uurimist ja mudeldamist jätma. No seda sõda jätkub lõputult, et alati saab täpsemaks minna
ja noh, tegelikult ega ega siin noh asi nii hull ei ole,
et vähemalt meie need indikaatorid on näidanud,
et siin nüüd ikkagi suureks laisaks lombiks Läänemeri praegu
veel ei muutu, et et saame, saame rahulikult mererannas
jalutada ja käkk kalad ka olemas. Ja kuna on räägitud, et läänemeremaade meri on maailma kõige saastrummeri,
siis see näitab ka maailmamerede üldise olukorra kohta
suhteliselt optimistlikku pilti. No ja see on võib-olla natuke liiga niukene,
üldistatud järeldus siit, et eks igal merele on omad omad
probleemid ja, ja spetsiifikat, et, et et seda päris nii
üldiselt vähemalt selle selle põhjal ei saa ütelda. Selge sellised on siis lood satelliidiseireandmete
töötlemise analüüsi ja mudeldamisega, millega tegeldakse
muuhulgas ka Tallinna tehnikaülikooli meresüsteemide
instituudis ja mu vestluskaaslaseks oli Priidik langema. Tänases saates oli juttu liikumise ökoloogiast
ja mereandmetest.
Juttu ajasid Els Heinsalu, Priidik Lage maa
ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast.
Veel uuem, kahe nädala pärast kuulmiseni taas.
