Teadust kõigile täna saates bioloog Urmas Kõljalg viiks
maailma liigirikkuse aktsia börsile.
Kosmosetehnoloog Mihkel Pajusalu toob kuu keldripunkrisse.
Olen saatejuht Priit Ennet, kes kuulab, saab teadust. Tõeline innovatsioon toimub tihti seal, kus saavad kokku
kaks ideed või nähtust, mis võib-olla esmapilgul üksteisega
üldse seotud ei ole.
Nii tundub, et on juhtunud ka seekord.
Nimelt täna on meil kavas rääkida niisugusest nähtusest
või ideest nagu liikide aktsiaturg, nii et kokku on saanud
siis aktsiaturu idee ja elurikkuse või Kose idee.
Ja üks nende ideede kokkusegajaid on Urmas Kõljalg,
kes on Tartu Ülikooli loodusmuuseumi ja botaanikaaia
direktor ja sama ülikooli mükoloogia professor
ja kes on siis esimeseks autoriks nüüd ühel äsja ilmunud
artiklil ajakirjas risoughi Diasand Autcams. Ja see artikkel, kui nüüd pealkirja ära tõlkida,
siis kannabki sellist huvitavat nimetust nagu liikide hinnasedel.
Ühesõnaga, ma saan aru, et nüüd on selle finantsmaailm
ja loodus ja liigirikkus siis segatud kokku üheks ideeks aga
millest see idee siis täpsemalt seisneb? Jah jaa, jutt käib tõesti liikide hinnasedelist
või hinna lipikust kui see idee tegelikult on mõnda aega
juba vähemalt minu töörühmas olnud.
Ja kui nüüd öelda otse Spishistockmaakid
või siis liikide aktsiabörs siis esimest korda,
kui ma need kolm sõna kokku panid inglise keeles,
siis ma muidugi kasutasin lugupeetud Google'i teadmisi
ja küsisin ja vastus oli null. Ja, ja see nagu üllatas mind, sest tavaliselt on kõik asjad
või või kombinatsioonid, mis endale tunduvad loomulikuna,
on nad juba selles internetiavarustes olemas,
aga selgus, et seda kombinatsiooni ei olegi.
Ja kuskil siis sügisel, eelmisel aastal ma esimese teksti
kirjutasin ja, ja jagasin lähimate kolleegide seas
tagasiside saamiseks.
Ega see väga hea ei olnud, ei olnud lihtne seletada. Sest et need kaks ütleme siis rahamaailm ja,
ja liikide ka liikide kaitse või liikide teadusega tegelemine,
et ega nad väga hästi tihti ei ole siiani maailmas sobitunud
ja ja mõnes mõttes teadlased nagu hoiavadki ütleme sellisest.
Ma ei tea öelda, et rahamaailmast, aga, aga see on natuke teine,
et nad peavad olema iseseisvad, sõltumatud,
mis omakorda tähendab ka seda, et nad toimivad siis maailmas,
kus on vähem raha. Aga minu jaoks nagu tundus hästi loogiline see liikide aktsiabörs,
sellepärast et et kogu minu karjäär, kes tunneb huvi
ja läheb ja püüab kätte saada näiteks 80.-te aastate keskel
eelmisel sajandil minu kursusetöö, mis oli esimene
akadeemiline töö, kus enamus saalist magas,
kummasta esitasid ja, ja loeb, siis ta saab aru,
et, et seal on juba noh.
Ma selles artiklis koos kolleegidega väidan,
et meil on kolm elementi vaja ja sellest esimesest
elemendist on juba see kursusetöö, millest ma nüüd
tagantjärgi muidugi aru saan, siis ma ei saanud millestki aru. Nii et, et mõnes mõttes oli siis mis Gide kriteeriumid
või tiigi kriteeriumid, no liikide tunnustest
ja ma kasutasin erinevaid filosoofilisi tekste,
mille baasil ma siis puhtteoreetilise töö valmis kirjutasin.
Ja ma pean ütlema, et need teoreetilised tööd,
mida ma siis kasutasin ja ja mida ma hakkasin nagu
kombineerima neid teadmisi nende teadmistega mängima.
Et sealt see kõik ongi tõusnud. Tegelikult aga otsesemalt juba, kui me vaatame 15 aastat,
ligikaudu ma arvan 15 või 14 aastat tagasi,
siis ma kolleegidele pakkusin välja floutting Spišis,
Athos, siis, siis see on siis mingit ujuvad liigi hüpoteesid
ja floutting tegelikult, et tol hetkel ma mingil põhjusel
olin noh, väga sellisel pealiskaudsel turgusid
või aktsiaturgusid uurinud ja, ja järsku välgatas mulle,
et, et, et see, kuidas me liike peaksime käsitlema,
et see peaks olema ujuv ja ajas igal ajahetkel lähtuvalt
uuest infost muutu ja see uus muutuv info on see,
et kui me uut isendit näeme või, või toome laborisse,
teeme kindlaks, ükskõik kas siis mullas või õhus
või vees, eks ole. Et olukord muutub.
Me saame mingi uue infokillu, järelikult need liigi sisu noh,
mitte ainult tunnused, vaid kogu see info peab kiiresti kohe
muutuma ja peab olema mingi süsteem, mis võtab selle sisse
standardsel kujul.
Ütleme siis ka, et uurijad on mingil määral.
Ma ei taha öelda, et sunnitud, aga nad kindlasti on väga huvitatud,
et see info sinna süsteemi jõuaks ja see süsteem siis
pidevalt arvutab tegelikult neid liike. Ja nüüd oli loogiline etapp, et siis jõuda selle väärtuse
või hinnasedeli juurde, et et kui me suudame neid liig
räägime digitaalsetest, eks ole, liikidest,
infost, mis on, on arvutites ja internetis,
kui me suudame neid kiiresti välja arvutada ja,
ja kogu see info iga liigi kohta miljonite kohta on meil olemas.
Et miks, et siis ka seda hinnalipikut sinna külge arvutada,
jällegi on aktsiabörsid väga hea näide, kus siis jooksvalt,
eks ole, muidugi turud on kinni avatud, aga aga see info
tuleb kogu aeg juurde ja kogu aeg peab arvutama keegi,
mingis arvutuskeskuses mingid programmid siis seda väärtust
mitte ainult liiki ennast, vaid ka sellega seotud siis
ja sealt tekkis see mõte siis, et miks mitte seda kutsuda
aktsia börsiks, kuigi see müümine ja ostmine,
mis tekitas paljudes minu kolleegidest suurt hirmu. Ja, ja ma pean ütlema, et ma ise ka olen siiamaani noh,
natuke kahevahel.
Aga, aga samas see metoodika ka on ju tegelikult see aktsiaturg,
kuidas ta minule kui võhikule, kuidas ma näen,
kuidas pidevalt arvutatakse ja ja, ja süsteem kui
perfektselt töötab tegelikult.
Et miks mitte seda siis looduse hinda arvutamisel kasutada,
aga muidugi see müümine ostmine on täiesti teised protsessid,
et et me oleme kohe algusest peale, selles artiklis
rõhutasime ja kõik, kes on viidanud ka, rõhutavad seda et
keegi ei saa ühtegi liiki reaalselt endale osta
või ära müüa, eks ole, et see müümine, ostmine on hoopis
teine protsess, ükski inimene ega ükski ettevõte ei saa
sellel börsil ühtegi ehkki omada, et, et liik on ikkagi
iseenda oma ja, ja muutub siis vastavalt ajale evolutsioonis. No see oli nüüd suur hulk infot inimesele,
kes seda esimest korda kuulis.
No kõigepealt see idee, et liigid on, kuidagi ujuvad,
see käib tänapäeva selle suure info infohulgaga ka kuidagi kokku,
et me saame eluslooduses pidevalt uut infot,
mis annab meile siis uusi võimalusi siis tõmmata nii-öelda
liigi piire uuesti vastavalt saadud saadud informatsioon.
Eriti käib see just ka selliste mikroorganismide ja,
ja seente maailma kohta näiteks kus tihtipeale ju liik
määrataksegi sellise geeniinfo põhjal. Aga tänapäeval õnneks on siis kogu see info võimalik
kajastada ka andmebaasides väga suurel hulgal.
Ja, ja, ja seda me võime ette kujutada, kuidas,
kuidas seal andmebaasides siis ka kõik need sissekanded
ja ja info siis vastavalt vajadusele dünaamiliselt muutub.
See seda on siis realiseerida, aga võimalike erina erineval moel,
et me oleme sellest ka kunagi rääkinud sellest Eesti
elurikkuse andmebaasist. See on, see on nagu üks võimalus, kuidas realiseerub,
et selline asi on, on tänapäeval võimalik,
aga nüüdse finantspool pseudofinantspool siiski,
kuidas börs sinna sisse tuleb ikkagi? Kui meil on liikide kohta piisavalt palju informatsiooni,
kõik need kõikvõimalikud tunnused, sealhulgas kuivõrd
ohustatud liik, kui on, kuidas tema levikuala näiteks kas
väheneb või suureneb, eks ole, mitte ainult siis liige enda
nii öelda tunnused, sealhulgas DNA, vaid ka see,
kuidas tal läheb siis praegu, eks ole, maailmas see info,
see võimaldab meil siis välja töötada spetsiifilise
algoritmi mis siis arvutab standardsel viisil,
kasutades kõiki neid standardseid tunnuseid,
üle kõigi liikide väärtust, hinda hinnalipikut
ja paneb hinnalipiku ja see siis muutub muidugi ajas
vastavalt sellele, kuidas info sisse tuleb. Ja, ja mõte on selles, et müümine tähendab siin ikkagi seda,
et noh, me müümegi siis liigi kas täielikult
või mõned isendid, noh kui me läheme nüüd rahvakultuuris kuradile,
piltlikult öeldes, et me müümegi müümine tähendab,
siis on sisuliselt negatiivne protsess, kus siis tehakse
midagi mis võtab siis ühe osa sellest tiina lipikust,
eks ole. Hävitab selle piltlikult öeldes.
Ja, ja me tahame, et see hinnalipik oleks selline. Et see, see tuleb siis maksta sellel, kes selle müümise läbi viib,
eks ole. Et kui te lähete hävitate ikkagi kuskil koosluses
näiteks ühe populatsiooni, kas on viimane või,
või, või eelviimane või 10-st üks populatsioon,
mis on meil alles, eks ole, selle liigi väärtus on kõrge,
siis on võimalik selle populatsiooni, selle teo hinda võtta,
siis arvutada sellest üldisest liigihinnast ja,
ja liigi in, mida siis noh, üks võimalus on arvutada nii et
ikkagi liigi hind tõuseb vastavalt sellele kuidas tal läheb,
mida halvemini läheb, seda kõrgem on see hind,
eks ole, seda, seda kallim on siis selle müügihind,
et seda rohkem siis müüa. Hävitaja peab maksma selle eest, eks ole,
et kui me jõuame juba liigi hävingu lähedale,
see kõik, mis ma räägin, see on praegu, eks ole,
selline kontseptsiooni tasandil, et et see ei ole teaduslik tekst,
mis ma praegu räägin, ma räägin kontseptsioonist praegu,
et mis see müügipool on siis nii, et see võib kõik muutuda,
aga see on see väga esialgse kontseptsiooni alused,
et müümine on siis see, kui kui me tõesti võtame selle hinna lippingu,
mis on see koguväärtus liiga antud hetkel
ja siis noh, on võimalik hinnanguliselt öelda,
et kui palju siis sellest nüüd liigist. Me müüsime olematusse, eks ole, ja, ja see,
kes selle müügiläbi viis kas ma panen siis seal ettevõttena
või eraisikuna asfaldi kuskile ja hävita midagi,
eks ole, ja seal on tuhandeid liike ja siis on mingi,
tekib mingi hind.
Ma ei taha siin öelda, et nüüd minnakse ja küsitakse ta
hinda sisse, aga meil on võimalik hakata siis.
Sest raha mulle tundub, et raha enamus inimesi mõistab,
eks ole, et noh, me saame palka ja me kasutame raha ikkagi
kaupade teenuste ostmiseks. Et siis me kõik mõistame, tegelikult see on ka kaup,
mida me tegelikult kogu aeg ostame, müüme,
aga tal ei ole väärt just ja, ja, ja see,
kui siis mingit liiki kuskil tahame kaitsta,
siis kas Amazonases või Eestis siis on suured probleemid,
sest keegi ei oska öelda, mis selle väärtuse hind on,
mida siis noh, ütleme näiteks hävitama hakatakse,
eks ole. Et meil on ligikaudne arvutus võib-olla koosluste ja,
ja pinnaühiku kohta, aga see, et palju üks liik
ja ühe liigi üks indiviid kas maksta seda arvutust meil
paraku ei ole ja, ja kindlasti ei ole seda standardsel kujul
ja globaalse turuna. Teine võimalus on, et luuakse Turka ühe riigi jaoks,
et riik otsustab globaalse turu, tegelen,
ma kujutan ette, et see on nii suur läbirääkimiste
ja see on suurte organisatsioonide küsimus,
see ei ole teadlaste enam, eks ole.
Et meie võime mingi prototüübi välja töötati välja pakkuda lahenduse,
nii et et aga, aga ka riik võib seda teha,
otsustada, arvutama, välja arvutama hakata,
et et igal tegevusel siis inimtegevusel ongi hind,
eks ole. Me oleme ju jõudnud tegelikult mõnes mõttes oma
liigi isendite puhul. Kohtutes, kui minnakse kohtusse ju keegi on ikka kellelegi
liiga teinud kas siis jäseme eemaldanud või,
või üldse teise indiviidi samast liigist looja karja saatnud,
siis põhimõtteliselt kohus ju paneb hinna,
eks ole, et see on väga pikk protsess muidugi.
Et, et ja ma ei taha siin võrdusmärki panna,
aga, aga noh, me näeme, eks ole, et me oma liigi puhul
tegelikult me aktsepteerime seda, et igal meie indiviidil on hind. Kui ma nüüd aru sain ja püüan seda arusaamist ka lihtsalt väljendada,
siis see võiks olla enam-vähem nii, et, et kui inimene teeb
kahju loodusele ja liikidele, kes looduses elavad siis seda
hinda saaks selle börsikursi järgi siis välja arvutada. Just see on üks eesmärke. Ja see kogu aeg kõigub, tegelikult see hind siis päevast päeva,
et nagu börsi graafiki Põhimõtteliselt küll vastavalt sellele, kuidas siis
müümisostmistehinguid on, eks ole.
Ja eelkõige müümistehinguid siis, mis muudavad kindlasti
selle liigi hinna kõrgemaks tõenäoliselt. Aga iseasi on, kas seda hinda võiks hakata ka maksma
pärisrahas või, või on see esialgu lihtsalt selline hoiatussilt,
et näed, et, et selle börsiindeksi järgi oli nüüd kahju nii suur. Jah, ma arvan, et kui teadlased teevad prototüübi ja,
ja see võiks olla selline testkatsed, eks ole,
kes on nõus selles osalema, see, see võiks olla sellisel viisil.
Aga kui nüüd minna reaalse raha juurde, see peab ikkagi
olema globaalse suure osa, siis riikide või,
või nende ühenduste otsus, kas ja kuidas selline asi sisse viia,
tegelikult noh, paljud keskkonnateenused on viidud juba
hinnani ja, ja ökosüsteemide teenused on väga hästi arenenud maailmas,
aga mingil põhjusel seal sees ei ole siis otseselt liikide
väär Dust arvutatud ja, ja seal ongi nagu palju keerukam see,
kuna seal on andmestik on oluliselt suurem detailirohkem
ja juba see tõestamine, et antud liik antud see ajahetkel
antud ruumipunktis on, on hoopis keerulisem,
et eriti kui need liigid ujuvad, eks ole,
aga see on võimalik, et noh, me näeme seda,
et viimased 20 aastat digiarengus on viinud meid sinna,
et see on võimalik põhimõtteliselt, kui selline otsus teha. Ja ma usun, et sellise esimese prototüübi ülesehitamine,
kus saaks juba reaalselt hindu arvestada,
see oleks selline kahe-kolme aasta lugu. No mõnes mõttes on see ju ka selle ökosüsteemi teenuste
mõiste edasiarendus täiendus mõnes mõttes meenutab ka
niisugust instrumenti, nagu nagu süsiniku jalajälg,
mida saab ka arvutada väga keerukate arvutustega täpselt välja.
Aga liike on ju maailmas palju. Teadlased on kirjeldanud jämedalt me oleme nõus,
et natuke üle kahe miljoni liigi, mis on nagu teadlaste
poolt kirjeldatud, aga kindlasti on kirjeldamata ligi 10 miljonit,
mis on ka peetakse konservatiivseks, nii et tõenäoliselt rohkemgi. Et see on ikkagi üsna mahukas tegevus, et seda arvet pidada,
kõikide liikide üle leida kõnet kriteeriumid,
täpselt, et mille järgi see hind kujuneb.
Ma arvan, et siin võiks tehismõistusest abi alla. Ja kindlasti ma ise ei ole selle peale mõelnud,
aga aga kõige keerukam on ikkagi see, et kuidas korrektselt
teaduslikult see info hankida, see noh, kui me paneme ta
juba digimaailma standardsel kujul, siis kindlasti
tehisintellekt saab sellega tõenäoliselt kõige paremini hakkama,
see on tõsi.
Aga väga keerukas on just see andmete keerukus,
eks ole, et ja kuidas standardiseeritud siis sinna
tehisintellekti-ini viia. Et muidugi siin tulevad kaotama tiseeritud meetodid üha
rohkem kasutusele just kasutamiskasutavat DNAd
ja proovi võtta siis automaatselt.
Aga see on minu meelest kõige keerulisem noh,
selles mõttes, et CO2 lugu on lihtne, eks ole,
teda on lihtne mõõta siin nagu neid ei ole,
miljon eri tüüpi CO kahte ongi CO2, eks ole.
Et selles mõttes liikide nüüd tunnuste mõõtmine on märksa keerulisem,
et et see on nagu see pudelikael. Ja aga. Põhimõtteliselt on idee nüüd esitatud ja tegelikult,
nagu me aru saame, see nõuab ikkagi teatavat sisseelamist,
et aru saada, mida see müümine ja ostmine
ja mida see hind siin täpselt tähendab.
Liikide puhul. Viimastel päevadel on päris palju vahtu üles löödud
ja ja kui ma loen, siin oli Washington Post tegi siis lühiülevaate,
mis oli üldiselt positiivne, aga neid kommentaare,
mis oli väga tõsiseid ja põhjalikke ja oli päris põnev
lugeda ja siin-seal on sellist toredat vahtu üles keerutatud
ja ja on soovitatud mul igasuguseid erinevaid asju hoopis
ülikooli uuesti õppima minna ja ja, ja selline noh selles
mõttes see tekitab natuke kõhedust küll,
et et aga ma leidsin, et me peame sellega välja tulema,
kuna üks olulisi elemente sellisest aktsia börsi toimimisest
liikide on meil olemas ja ja väga pikaaegse
ja väga paljud haritud ja andekate kolleegidega välja arendatud,
see on digitaalse liigi siis kontseptsioon
ja paradigmat, see on meil olemas, me suudame isegi
kirjeldamata teadusele kirjeldamata liike tuua selle,
nagu te ütlesite, tehisintellekti, kes võiks siis arvutada
neid väärtusi, mida ei ole praegu, on ikkagi
standardiseeritud väärtuse või hinnalipiku arvutamine
ja noh, siis võiks sinna taha tulla juba majandusteadlaste
poolt välja töötatud, eks ole. Kauplemissüsteem või Trading System nagu nagu
rahandusmaailmas öeldakse, nii et need on need,
mis, mida tuleb veel arendada ja, ja kus siis mina
ja minul ka kolleegid, kus me tahaks nagu teadustöös kaasa lüüa.
Ja ma praegu räägin mõningate globaalsete organisatsioonidega,
kes võiksid olla huvitatud seda vedama, sest noh,
seda ei saa üks või ka viis teadusrühma vedada siin et see
kuhugi jõuaks, need on ikkagi rahvusvahelised organisatsioonid,
kes selles vallas tegutsevad ükskõik, kas siis kui see või,
või ka majanduse vallas. Et ja, ja teadlased ikka jäävad oma liistude juurde,
nüüd ma hea meelega töötanud selle teaduspoole peal
ja teooria ja praktika poole peal edasi aga aga ma kindlasti
ei hakka endale võõrast tööd tegema. Vaat niisugused on siis lood liikide aktsia persiga ideega,
mille on välja töötanud Urmas Kõljalg, minu tänane
vestluskaaslane koos mõnede lähemate kolleegidega,
kellega siis ka ajakirjas režedjesanud Autcams artikkel
selle kohta ilmunud. Nüüd me oleme sattunud kuumal suvepäeval salvestama seda
jutuajamist reedel, esimesel juulil ühte mõnusasse jahedasse
ruumi olles rännanud Tõra verre kus asub Tartu Ülikooli
Tartu observatoorium.
Ja siin kõige suurema teleskoobi lähedal no üks suhteliselt
kuuri või angaari välimusega maja pakub meile oma keldris
sellist jahutust.
Aga mitte ainult see jahutus ei ole siin,
meeldib, vaid tegelikult on siin päris huvitav interjöör,
võib öelda, et ega siin valgust eriti ei ole,
praegu mõned lambid põlevad, aga põrandal on. Võib öelda, et kuumaastik noh, mõnes mõttes tavaline maine liiv,
ma eeldan, et see ei ole seal kuum päritolu otseselt.
Aga justkui ma siia sisse astusin, siis anti veel sellele
maastikule siin kuu ilmet, nii et tegemist ei ole päris
tavalise sellise keldriruumiga.
Õnneks on mul vestluskaaslane siinsamas kõrval,
sabas jahedas ruumis Mihkel Pajusalu, kes on Tartu
observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja
ja Tartu ülikooli kosmosetehnoloogia kaasprofessor. No mis vahvas ruumis me oleme, kuhu me oleme sattunud? Me oleme praegust siis Tartu Ülikooli, Tartu observatooriumi
kosmose missioondisimuleerimise keskuses,
ehk me jah, siin tegime sellise ruumi, kus me saame
katsetada erinevaid kosmoseemissiooni siinsamas maa peal.
Näiteks meil on hiljuti tulnud vajadus katsetada asju kuu
peale minekuks, samuti siis komeetrist möödalennuks
ja selle jaoks, mis tegime sellise suurema ruumi,
kus me saame neid kõiki asju korra katseta,
et luua õigeid valgustustingimusi, õigeid maastikke,
et siis arendada tõesti siis roboteid, kaameraid,
valgusallikaid kuu jaoks ja siis samuti kaameraid siis komeetriks,
komeetmisest, möödalennuks. No praegu on siin kujundatud kuumaastik kui lähedane see
tegelikele kuu tingimustele on, mis siin õnnestub saavutada,
nagu ma arvan, see on päris tavaline Liiveks,
ajasin. No see on natukene valitud, Liivetan veidikene spetsiaalne liiva,
aga ta pole midagi väga erilist.
Et siin jah, et siin rohkem just et miks see peab olema
selline spetsiaalne ruum on just see, et siin on kuu puhul põhiline,
mis teda maast eristab, on tegelikult mittepinnas vaid valgustus,
ehk siis et kuu peal on väga teravad, varjud on valgusallikaks,
on seal siis päike, aga pole atmosfääri vahepeal mis hajutaks,
seega varjud on väga teravad ja mis tekitab sellise väga
omapärase maastikku, et et kui kuu peal on vari,
siis on täiesti must, sa ei näe seal varjus mitte midagi,
siis nagu praegu meil tuleb siit kõrvalt vaadates sama pilttasin,
et kui sinna vähegi mingisugune hunnik on,
siis selle taga on täiesti must vari, et nii-öelda maa peal
õues sellist olukorda ei teki, sellepärast et,
et atmosfäär alati hajutab veidikene. Ja sellepärast lõimegi, et just põhjustatud
valgustustingimusi matkida. Tõepoolest, ma teen sellest liivahunnikust
ja selle teravast varjust kindlasti pilti ka,
et panen siis vikerraadiolehele välja, et kõik saaksid seda näha.
Kuidas see on saavutatud, see on tõepoolest,
kui ma nüüd vaatama hakkan, et selline küllaltki terav valgusallikas,
mis ruumi eriti valgeks ei tee, aga aga oskab selliseid
teravaid varje teha. Nojah, tonis tungime, valisime lihtsalt suhteliselt kitsa
kirje vihuga suhteliselt tugeva valgusallika
ja panime ühte kohta samuti ülejäänud ruumides seinad,
värvisin mustaks.
Ja siis Kaline, muidu olen optimeerida igal moel,
et ja siis lõpuks tuligi suhteliselt hästi välja pärast vahendeid,
et muidugi me proovime edasi arendada, veel filiad veel
mustemaks teha, aga nüüd on praegust, on juba praktikas
piisav enamus meie asjade jaoks. No tõepoolest, kui siin õiges suunas vaadata
ja kõrvalpilku mitte väga tähele panna, siis,
siis võib tõepoolest jääda hetkeks mulje,
et olemegi kuu peal.
Aga mis neid kuutingimusi katsetama hakkab,
mis seadeldis täpsemalt on? Me siis arendame koostöös Milrem Robotics,
siga, nüüd siis kuukulgurid, õigemini me teeme jah,
rangelt võttes eeluuringut kuukulguri arendamiseks,
mis hakkas pihta juba eelmisel aastal ja praeguses esimene
projekt hakkab lõppema, et kus esimese väga eluring.
Aga selle raames on põhimõtteliselt arendamise autonoomia
tarkvara kulgurite jaoks ja selle autonoomia tarkvara
katsetamiseks ongi minust vajasid tingimusi,
kui me saaksime ringi sõita ja kus roboti kaamerat kogus
selliseid pilte, mis veidikene sarnanevad kuule
ja selle jaoks me tegime selle ala põhimõtteliselt siinjuures,
et son reast roboti katsetamiseks meil siin ka täna veidike
hiljem hakkab sõitma üks robot siin platsi peal. Ja see ongi selline põhilist robootika nii-öelda
eksperimentide jaoks siinjuures olev Ahaa, no see ruum ei ole tegelikult eriti suur võrreldes
nii-öelda vähemalt päris kuuga.
Ma ütleks, et kümmekond korda, võib-olla vähem kui kümmekond
meetrit on see liiva liiva, alasin kas robotile sellest piisab? No ringi sõitmiseks veidikene piisab, et muidugi me me veel vaatame,
et mis, et kuidas see käib, ma oleks ka nii-öelda pead õppima,
kuidas seda teha ja kuidas, mis siin oluline on reaalsus
robootika jaoks.
Et praegu lihtsalt meil oli saada selline selline ruum siin
praeguste selle nii-öelda võimalustele vastavalt,
et jah, et väga tore oleks Huremale, aga enamasti need
kuusimosoni keskselt ka mujal maailmas on umbes sarnase suurusega,
et nad pole midagi väga hiiglaslikku, tüüpilised. No ja kuukulgur siis et siin see õige valgus peab olema,
siis kuukulgur kindlasti oma kaameraga jälgib ümbrust,
jah. Kuulge, meil on veel kaamerad ja siis kaamerate pildi järgi
oleks ideaalis, ideaalis võiks roboti ringi siis autonoomselt,
et me saame mingisuguseid mingeid ülesandeid robotile selle
ala peal sõidaks ühest kohast teise ja siis täidab
ja näiteks muid asju oletama vari sattumise vältimist
ja kõiki selliseid aspekte, mis on väga oluliselt kuu peal
varjudega mitmeid teemasid, üks teema varju ka see,
et, et seal on muidugi pime, aga teine on see,
et sa ei tea, mis seal on seal varju sees. Et seal võib olla mingi auk, sellesse mustrisse,
ükski kaamera ei näe, Peak trikid afekti
või arvestama, et jah, tõesti maa peal kusagil metsas
või kusagil põllu peal sellist olukorda ei teki,
et sul on vari on täiesti must.
Jah, ja siin teine aspekt on veel, et, et meil on näiteks
Karendame kosmose jaoks kaameraid, et eelmise aasta alguses
siis kohtadest lihtsalt Spessiga parandasime välja kaamerad,
mis nad kuu peale ja selle katsetamiseks kasulik olnud. Selline ruum, et kus ma läksin taaskasutada pilte teha selle kaameraga,
et ole valmis ei olnud, aga on oodata, et tuleb sellised
projekti veel nende koos ja siis neid saaks juba siin katsuda.
Ja, ja samas väga siis teeme ka siin, katsetame siis mööda
nende komeetidest veidikene kõrval, et sellesse kuulsite
koridori kõrval, kus me siis saab nööri mööda panna,
aga siis kaamera või komeedi liikuma.
Sälk jälgida, liikumas. Siin on tõesti tõmmatud ühest seinast teiseks üks valge nöör. Jah, see on päris pikk, tegelikult see sinosest siin läheb,
tunnel läheb, et see niipidi on noh, kuidas võtta
suhteliselt pikk, see tundub pikem kui seerum.
Ja siis me saame siin tegelikult olukorra,
kus kus objekt objekt on väiksem kui üks pildipiksel ühest
tunneli otsas ja kui kohale jõudes teeb kogu pildi kogu
ekraani ära kuhu selle pildi pikslite lähevad ära. Mis siin siis täpsemalt toimuma hakkab, siit mööda mööda
nööri hakkab midagi sõitma. Jah, mööda nööri hakkab sõitma meil kaamera
ja siis Need on lihtsalt siin-seal nööri peal olemas hoidja
sinna külge kaamerat pandud veel seda varsti tuleb.
Aga jah, et me paneme kaamera nööri mööda sõitma
ja siis me saame panna, oletame mingi posti otsa siis
simuleeritud komeedi.
Ja siis sellest möödasõidupilt saab koguda näiteks sellega,
et me saame suhteliselt realistlike valgustus,
olu, korrasid võistinaatorit Hiiumaal ja siis paneme komeedi
siis hoopis liikuma ja vaatamise kaameratega,
et me peame kasutama. Kui ma parem efekt tegelikult ja see on vajalik,
siis selle jaoks meil praegust siis just jah,
paar nädalat tagasi, siis ESA siis ametlikult siis kinnitas
lõpikut selle komeedi püüduri ehk ometi intersektori kosmosemissiooni.
Kui siis ka esimest korda siis Eesti ajaloos on ka siis
eesti instrument peal Euroopa kosmeeturid missioonil aga
seal on tõesti tegemist siis komeedi tuumast möödalennuga,
mis meil on täiesti automaatne ja me saame seda siin
simuleerises ruumis, me lihtsalt paneme selle nii-öelda
mingil paneme skaala suhtes kiirused paika
ja siis me saame suhteliselt realistlikkus ajaskaalas pilte,
kudesid. Nojah, komeedi katseteks ei ole, ei ole see liiv siin nii tähtis,
aga aga kuidas siia simuleerida näiteks marssi
või teisi taevakehasid on segaplaanis? Marsiga Johan marsigalist Erinevus Oleski Marsil on rohkem
atmosfääri tunduvalt seega öelda marsisimuleerimised paneks
ka muid lampe tööle, et võtame laenu, lihtsalt hajub
valgustatud rohkem, et Marsi peale on varjud tunduvalt heledamad,
sest et seal on, tuleb nii-öelda selle pilvede muu kaudu
ja tolmukaudu tuleb hajutada selles valguses päris paljudega
Marsi tingimused maalased sarnased.
Muidugi sellega samuti selline, et ilma taimestikult selline
kivisem pind, mida singa võimsimuleerit saab,
aga hetkel ta pigem siis kuu jaoks, sest et lähed marsi
Marsi tingimusi on nii-öelda maa peal välikeskusega lihtsam,
simuleerib tegelikult kui ka omasid just selle valgustuse pärast. No kuul ju tegelikult atmosfääri ei ole,
eriti et õnneks õnneks meil siin keldris atmosfäär on meie,
meie õnneks aga aga, aga kas see viib natuke neid tingimusi
ideaalsest kaugemale, kui siin? Jah, ega atmosfäär pole hea, et siin natuke näha kaid,
Vedikaliste tolm, mis õhus on veidike siin ka tekitab
hajutust siin veidike optimeerimise lampi,
praegust aga et, et jah, et ega atmosfäärile asja halvemaks jah,
aga lihtsalt maa peal nii-öelda päris idas tingimuste
loomine on väga-väga kallis, oleks väga keeruline.
Samas liivaga, et me siin liiva oleme valinud ka vastavalt niimoodi,
et et seal ohutu, sest need on päris kuusimulandid on
selline põhimõtteliselt nagu väga teravate äärtega selline klient,
tolm, mis on inimesele ohtlik tegelikult. Aga samas see sobib ka Marsi liivaks. No marsiga on ka suht suur suur suur ala,
et seal on väga erinevaid kohti, geoloogilisest seganojah
seda raua oksiivse pula punasest on vähem,
aga nii-öelda see tegelikult iseenesest nii-öelda
navigatsiooni muu poolest väga ei mõjuta,
nii et põhimõtteliselt sobiska marsi jaoks
ja et ja meil on ka võimalikesse kuukulgurid.
Projekt kasvab ka marsikulguri projektiks. Et seda me juba oleme Euroopa kasutajate hulga rääkinud,
aga nii-öelda 100 protsenti kindlalt veel ei ole,
et aga kas on võimalik põhimõtteliselt praegust? Ma võtan ühe peotäie seda liiva, vaatan,
milline ta täpsemalt on. Nii ta tegelikult lähedalt vaadates ta tõesti päris tavaline
liiv ei olegi kuidagi tumedam jah, kuigi ta näeb pealt
vaadates hele, sest teda valgustatakse vist jah.
Ja ta on, ta on isegi võiks öelda, et hall. Jah, ta on veelgi tumedam liiv, et on valitud ma hetkel sellepärast,
et ei mäletagi, kust, kust ta, kust see konkreetselt
baritoni hetkel, aga lihtsalt teatud selline tumeliivade
veidikene niiske.
Et tegelikult Kuu pinnase tegelikult, kuigi ta nii-öelda
pilti pealt tundub Kuustuselt hele, see on sellepärast,
et ta on musta taeva taustal tegelikult kuu on päris tume.
Metan kuu on tegelikult selline suhteliselt jah,
üsnagi tumehall. Tegelikult, aga kuna taevas on musta musta taeva taustal,
tundub hele.
Et sama asi ka siin, et kui tegelikult sisuliselt hall.
Aga kui panna mingi valge asi, näiteks meil on Eesti lipp
püsti pandud, kui see pole sama valguse kätte,
siis Eesti lipp on kõvasti heledam kui see liiv. No Eesti lipp on siin väga realistlik, see näeb välja
samamoodi nagu see ameerika lipp, mis, mis mitte sugugi ei
lehmi seal kuu peal. Jah, esimene samuti panime püsti ja seal samamoodi nagu see
Apollo missioonid alles pulgaga niimoodi püsti hoida.
Et ka siinsamas on samuti, et ega siseruumis on sama teema,
tuult ei ole, mis lipp püsti hoiaks, peab seda nii Bulagi
püsti hoidma, sedasama teema, et et see aspekt. Risti ja jaja aga tuleb siis välja, et Eestis on
kosmosetehnikat katsetada küll mille jaoks on lausa vaja
sellist spetsiaalset katseruumi. Jah, et meil juba on olnud juba jah, mitmeid olukord tõesti,
kus oleks olnud vaja seda, aga lihtsalt ei olnud valmis
ja seega me tõesti hakkasime umbes aasta aega tagasi,
hakkasime siis seda siin planeerima ja siis umbes aasta aega läks,
et see kõik siis nii-öelda läbi mõelda ja siis ära viimistleda,
siin jah, isegi oli vaja teha remonti, isegi alguses oli,
tegelikult see ruum ei olnud.
Sinine on tegelikult lubatud inimeste sees viibida,
kuna see nii-öelda ehitusinspektsiooni tehtud pikk aeg. Aga nüüd on kõik korras, nüüd on kõik korras,
kõik on korrektne. Tehtud lisaohud siin olid varisemisoht. Põhimõtteliselt oli ta oli põhimõtteliselt see ruum oli maha
jäetud põhjust mitukümmend aastat ja, ja siin oli jah,
tõesti olid mingit võis mingisugust krohvi,
mingisugust tükke, mis tahes pääseda, ka sellist põhiline oht,
aga nii-öelda tööinspektsioon ja kõik see tehtud vahepeal sellega,
seega võttis omajagu aega.
Et just, et olla kindel Ruhnu jahutus alguses Toots sisendas
ainult kiivriga. Ametlikult, aga siis need on kõik sellised nii-öelda
remonditud ja sai korda tehtud ja seinad värvitud ja. Jah, põrandas ebatasane siis siin jah, pan. Võib komistada kergesti.
Aga, aga see on siis hea, et sellele aastakümneid kasutuna
seisnud ruumile on ka rakendus leitud. Jah, jah, et see oli väga sobiv, et on selline suhteliselt suurusega,
et just, et on selline hallatav nii-öelda et tegelikult ka
selle praeguse jah, tõesti ligi aasta aega läks selle
kurjasaamise peale juba see oleks päris palju vaeva sisse,
et tegelikult see on kõik põranda parandamine,
kõik see ja täiesti liivase saamine, see on päris keeruline
töö tegelikult siia aga nii-öelda jah, praegust lõpptulemus
paistab päris hea. Põnev oleks teada, milleks see ruum algselt mõeldud oli. Algselt see ruum oli põhimõtteliselt jahutusseadmete jaoks,
mis olid suure teleskoobi torni Tõravere suure teleskoobi
torni arvutite jaoks teadaolevalt ja muud seadmed tehakse
siin põhimõtteliselt olid suures jahutusseadmed,
tegi siis ilmselt siis jahedat vett ja võib-olla õhku ka,
mis sinna siis torni pumbati sitalt?
Ruumist aga teadaolevat nüüd jahutusseadmesse kuidagi ei jõudnud,
sest et et seadmed läksid efektiivsemaks
ja ei olnud vaja nisu, jahutusseadmeid. Seisab see ruum, masin, jah, suhteliselt trass kasutatud,
seisnud päris pikka aega. Selge oleks need ruumi, ehitajad teavad,
milleks seda ruumi veel vaja läheb.
Jah, aga kuhu need Eesti kosmoseaparaadid siis
või vähemalt kosmosetehnika, mis kosmoseaparaatide peale pannakse,
mis Eestis valmib või Eestisse vähemalt kavandatakse,
kuhu need missioonid siis siirduvad, kuust oli juttu Marsile
sai ka vihje tehtud, sellise enam-vähem õige komeedid. Jah jah, marsist marsiga ametlikult väga midagi veel ei ole,
aga põhimõtteliselt nii-öelda autonoomia rändamine Kuu
ja Marsi jaoks enamasti samas seltskonnas
ja seega me nii-öelda me suhtleme siis selle projekti raames,
mis meil on praegu, kus Milrem robotiks siga suhtlema samuti
siis seltskondades arendavad siis Marsikulgurid
juhtimistarkvara ja siis võimalik on ka,
et siis praegustes selle Euroopa esimese oma marsikulguri
start lükkus edasi sõja tõttu praegust. Aga kui see tuleb, siis võib-olla seda tõesti hakkab juhtima
ka meie tarkvara. Nii et niisugune ruum on siis kuhu, kuhu on mõnus tulla
kuumal suvepäeval?
Natukene jahutava ennast.
Aga veel tähtsam on siin see, et siin hakatakse tegema
kosmosetehnika katsetusi ja ajasin seda juttu.
Mihkel Pajusalu. Tänases saates oli jutt liikide börsist ja kuumaastikuga kosmosepunkrist.
Juttu ajasid Urmas Kõljalg, Mihkel Pajusalu
ja saatejuht Priit Ennet.
Uus saade on kavas nädala pärast, aga järgnevatel nädalatel
kuulata kordusena põnevaid laboreid lõppevast hooajast.
Veel uuem saade on kavas juba augustis.
Kuulmiseni taas.
