Ei käes on neljapäev ning selle nädala viimane nova alustab kohe. Täna saates saame teada, kuidas õpitakse rühmaklaverit. Uurime, miks peab prügi sorteerima. Eesti inimesed ühes aastas toodavad 400 kilo prügi  ja nostalgitseme vanade lastelaulude saatel. Kui tavaliselt õpitakse klaverit individuaaltunnis,  siis nüüd saab seda teha ka teistega koos. Kohe vaatame, kuidas see välja näeb. Tere, tere. Klaverit õpitakse tavaliselt eratundides,  aga teie õpite siin mitmekesi, et kuidas need tunnid välja näevad? No tegelikult me kõik individuaaltunni omadused kanname  ka üle rühmatundidesse. Lihtsalt meid on siin mitu inimest koos,  nagu näha on ja, ja. Me lihtsalt võtame giloo, hakkame seda õppima,  jah, tõsi, läheb natukene rohkem aega kui individuaaltunnis  ühe õpilasega tegeledes. Aga lastel endal, ma arvan, on lihtsalt nii palju toredam,  nad saavad esiteks sõpru, siin on tõesti mitmed sõprused  välja kujunenud ja nad saavad esinemiskogemuse,  sest me igas tunnis kogu aeg esineme üksteisele. Et mängime üksi ette, nagu täna ka näha oli,  on ju. Ja siis hakkame lugu õppima niimoodi,  et õpetaja mängib ette, õpilased hakkavad kõigepealt me  räägime rütmid läbi. Siis me hakkame noote õppima, noodid on meil muidugi juba  ammu selged, et kus täpselt, mis joone peale,  mis noot käib. Ja siis hakkame lugu õppima, et tegelikult nagu  individuaaltund lihtsalt meid on mitu tükki korraga koos. Siis see sirgu. Kui kaua sa oled klaverit õppinud? Kaks aastat umbes. Ja mis sulle selle juures meeldib? Ma ei tea lõbu, lihtsalt see tore aja nii edasi,  kuidas sa üldse hakkasid klaverit mängima  või mis pakkus sulle huvi. Ma väiksena tahtsin juba nagu viiulit mängida,  aga siis viiulit ma ei saanud. Ja siis mu ema pakkus välja, et kas ma tahan äkki klaverit  minna õppima ja siis ma läksin eratundidesse,  aga siis te aga siis see, kes eratundides  või nagu eratundi andis, siis tema nagu jäi pikalt haigeks,  siis ma pidin siia tulema. Aga mis vahe on siis eratundides ja siin õppimisel eratunnis  nagu oli, natukene raskem, seal oli natuke igav  ka siin on natuke lõbusam ka. Siis ma olen saanud sõpra ka. Kas te õpite samas tempos nagu individuaaltundides  või on teil veidi erinev? Tempo. Läheb natuke rahulikumalt õppimine, kuna tunnis on mitu õpilast,  siis ma pean keskenduma mitmele õpilasele korraga,  et ei ole üks ühele õpe, et samamoodi kui võrrelda koolitunniga,  et matemaatika tunnis võib-olla mõni laps saab kiiresti aru,  mõni laps ei saa nii kiiresti aru, aga kui ta õpiks üks  ühele matemaatikaõpetajaga siis ma arvan,  et ei oleks ühelgi lapsel probleemi õppimisega,  et kaks pluss kaks on alati neli, eks ole. Et siin ka ma vahepeal pean minema tunnis individuaalselt  õpilase juurde, temaga natuke tegelema, selle jaoks on meil  süntesaatoritele kõrvaklapid, et teised lapsed saavad  vaikselt harjutada, mina viis minutit tegelen ühe lapsega,  jõuab järgi ilusti. Et, et on ka võimalik rühmatunnis tegeleda individuaalselt  õpilasega aga jah, selles mõttes, et tõesti vahepeal peab  järgi aitama mõned õpilased, mõned õpilased peavad ootama  teiste järel, aga selles mõttes, sest et jällegi Kõik see ansamblimänguõpe ja, ja kõik see korvab selle,  et vahepeal võib-olla peab natuke ootama teiste järel. Aga mis lugusid te siin õpite, kas repertuaar on erinev? Repertuaar ei ole oluliselt erinev, et saab täpselt samu  lugusid mängida, mida individuaaltunnis. Lihtsalt üks hetk. Rühma enam ei võimalda keerukamaid palasid koos õppida,  et see tavaliselt on see, kui oled neli aastat õppinud koos,  et siis Lähme individuaalõppele üle, et kui lood lähevad keerulisemaks,  siis on juba keerulisem ka koos õppida, sest et lapsed on vanemad,  raskem on, siis on juba raskem hoida seda ühist taset. Aga muidu algõppesse täpselt sama nagu individuaalõpe. Kas sa pead kodus ka juurde õppima mõne pala jaoks ja? Palju sa kodus siis harjutad? Ma ei tea, ma vähemalt mingi 15 või ma ei tea,  15 äkki või viis minutit harjutan. Või ma ei tea, vahest oleneb kas klaveri mängimine on sinu  jaoks raske. Pigem kerge. Aga mis sulle selle juures kõige rohkem meeldib? Ma isegi ei tea, võib-olla see, et need lood on ilusad,  lihtsalt mis on su lemmiklugu siis see, mis me just mängisime. Mis selle nimi on, bluus keels. Kui vanalt hakatakse üldse rühmatundides käima? Meie koolis meeromuusikus hakkavad viieaastasest käima,  võib ka tulla nelja aastaselt, kui sa umbes oktoobrist saad viieseks,  eks ole. Aga olen õpetanud ka alates kolme aastasest. Ja tavaliselt see läheb kuskil sellise  kümne-üheteist-kaheteist aastani. Kas igaüks võib siia tulla või peavad ka olema mingid eelteadmised? Kõik võivad tulla, võib ka elevant kõrva peale olla astunud,  kõik saavad klaveriga mängimisega hakkama. Sandra seletab nüüd meile, miks on oluline prügi sorteerida. Tere, Sandra. Tere, Jakob. Miks on oluline prügi sorteerida? Oled sa mõelnud selle peale, et kui me näiteks kodus ei vii  prügi välja, mis meie kodudest saaks? Prügimäeväike ja, ja meie planeediga juhtub tegelikult  täpselt seesama. Prügi on nii tohutult palju, et ühel hetkel lihtsalt meil ei  ole enam seda kuhugi panna ja on leitud,  et Eesti inimesed ühes aastas toodavad 400 kilo prügi. Sa kujutad ette, palju on 400 kilo. Umbes küll kuivata, see on ikka päris palju,  onju ja mõtle, meil ei ole võib-olla seda kuskile panna,  meil Eestis tegelikult on üsna hea olukord,  meil on tänavad puhtad, meil on palju loodust,  aga maailmas on piirkondi, kus prügi on lihtsalt  nii palju, et tänaval ei saagi rahulikult kõndida,  vaid pead astuma tihtipeale üle prügimäe. Põhimõtteliselt prügi mõjutab tegelikult kõiki elusolendeid. Näiteks Eesti teadlased on uurinud seda,  kuidas prügi kalu mõjutab sest üha rohkem prügi jõuab  ka vette jõgedesse, järvedesse, merevette  ja kalad tihtipeale söövad selle endale sisse. Ja Eesti teadlased tegid ühe sellise uuringu,  kus nad vaatasid selliseid hästi-hästi tillukesi vähikesi,  kes merevees elavad ja nad söötsid nendele vähikestele plasti. Ehk siis põhimõtteliselt kujuta ette, kui sina sööksid  endale ühe kilekoti näiteks sisse. Ma arvan, et ei ole väga hea tunne ja nendel vähikestel  ka ei olnud ja selgus, et nende ainevahetuse aeglustus nad. Neil ei olnud enam nii hea olla, nad ei suutnud enam ujuda  nii kiiresti, kui nad varem ujusid ja seetõttu kalad,  kes neid vähikesi sõid, said just kätte. Need vähikesed olid seda plasti endale sisse söönud,  ehk siis kui kala selle vähi ära sõi, siis jõudis see plast  tegelikult ka kala organismi ja meie inimesed nüüd sööme  omakorda selle kalakese ära, ehk siis see plast jõuab  kaudselt ka meie organismi. Noh, tehniliselt me küll ei söö seda osa sellest kalasta ilmselt,  kus tal see väike koos plastika kõhus on. Aga me ei tea täpselt, kuidas see võib ikkagi seda kala  mõjutada ja kuidas see võib siis inimest mõjutada,  kui me selle plasti ära sööme. Ehk siis prügi peaks käima ikkagi sellesse ette nähtud kohta  väga palju prügi saab ümber jube töödelda,  näiteks klaasid saabki viia vastavasse konteinerisse,  kus need siis ümber töödeldakse ja nendega edasi tegeletakse. Ehk siis meie eesmärk peaks olema see, et me võimalikult  vähe esiteks tarbime, et ei tekiks seda üleliigset prügi. Aga samas, et kui juba tekib seda prügi,  et siis me viiksime selle õigesse kohta ka,  et see ei läheks niiviisi ringlema, et vähikesed,  selle saaksid kätte ja siis kalad ja siis teised linnud,  loomad ja inimesed. Lõpuks aitäh, Sandra. Laupäeval on rahvusvaheline muusikapäev,  mille puhul näidatakse ETV kahest Entel Tenteli vanu laule  kell 18 50. Need on saanud uue kuue ja laulud on sisse laulnud Eesti raadio,  laste laulustuudio. Rõõmsast kevade lauludest. Laulab linnuke otsal ja letiku. Metsas ärgates. Asal heliseb. Ja kuna laupäeval on muusikapäev, siis otsige oma  kodukandist üles kontserdid ja nautige head muusikat. Aitäh vaatamast. Kohtumiseni esmaspäeval. Tšau.
