Ma olen nüüd külla tulnud Silvia lei arule,
kes on Tartu Maarja kiriku sihtasutuse juhataja,
tervist, tere päevast.
Lugesin teadet, et Tartu Maarja kiriku kellad pühitseti
möödunud pühapäeval igal juhul õnnitlused.
Nende asjade edenemise puhul aitab.
Kuidas on praegu Tartu Maarja kiriku taastamistööd üldse kulgenud,
et mis on tehtud ja kuhu on jõutud ja mis on veel teha? No praegu on see tempo tõesti väga märgatav olnud,
et ka linnapildis vist ei ole enam kedagi,
kes ei ole näinud, et Maarja kiriku taastamine tublisti
viimaselajal edeneb.
Et torn on viimase kahe aasta jooksul või pooleteise aasta
jooksul tegelikult ennast et päris jõudsalt kergitanud
ja nüüd siis jõudnud sellel kevadel ka lõppkõrguseni
ja kukk on kenasti paika saanud ja et noh,
nagu te ka ütlesite, et kellad on paika saanud
ja juba ka pühitsetud möödunud pühapäeval. Nii et ütleme nii, et Maarja kiriku taastamine on edenenud
54 ja pool meetrit kõrgustesse.
Veel enne seda, kui me torni ehitasime, siis mõned aastad
enne seda 2019 me tegime ka sees kandvate konstruktsioonide töid.
Aga kui nüüd vaadata tulevikku, siis noh,
minna on ikka veel väga, väga palju, et kunagi,
kui me arvutasime, siis kiriku taastamise eelarve oli umbes
viis miljonit, tänases turusituatsioonis on see mõned
miljonid rohkem kindlasti aga ehitanud. Me oleme tänaseks pisut üle ühe miljoni,
nii et me oleme ikka veel üsna alguses.
Et kui kiriku sees ringi vaadata, siis ei ole meil seal veel põrandaid.
Meie vana nõukogude aegne katus sajab kõvasti läbi
ja tegelikult on seal veel nõukogude ajal võimlaks
ehitamisel lammutatud ka Tiigi tänava poolt neid otsa kandev konstruktsioone.
Et, et me järgmisena plaanimegi teha selliseid töö
ja olmeruumide kandev konstruktsioone ja katusetöid,
noh me hindame, et selle etapi maksumus on umbes miljon eurot. Ja siis jääb veel teha kogu kogu välisviimistlus,
kõik sisetööd, kommunikatsioonid, kõik kõik,
et me tegelikult oleme ikka veel väga-väga alguses. Nüüd viimase kahe aastaga on siis torn tulnud tagasi Maarja kirikule.
Kui kaua see on olnud kirik ilma kellata,
vabandust, kirik, innovatornid. No Maria kirik hävines tegelikult 1941. aasta 12. juulil.
Torni müürid jäid toona püsti, need lammutati 1956. aastal.
Esimesel septembril algasid need lammutustööd,
et meie meil on veel koguduse liikmeid, kes seda mäletavad ja,
ja ütlevad, et see nii suur šokk kogu linnarahvale see torni
müüride lammutamine.
Nii et noh, hävimisest on sellel aastal möödas 81 aastat ja,
ja tegelikult sellest on möödas 81 aastat,
kui Maarja kirikutornis viimati kellad helisesid,
et täpselt täpselt sellel aastapäeval me esimest korda seal
tornis neid kellasid ka helistasime, et kuulata,
kuidas nad löövad ja, ja kuidas kellatool
ja selle alune konstruktsioon sellele kellade kõikumisele reageerib. Et, et Toomas Mäeväli tollel päeval siis oma isikliku muskli
Rammuga lükkas need kellad helisema.
Et siis ei olnud veel küljes helistamismasinaid nii nagu täna.
Ja kui oli ootuspärane ja just nendes raamides,
nagu ta pidi olema paigaldaja sõnul nii,
et nii et ja on olnud 81 aastat vaikust. Ja meil on ka tegelikult võimalus varsti kuulata mõnd
ajaloolist salvestust, mis te olete teinud oma
mobiiltelefoniga sellest kellade tagasitulekust.
Maarja kiriku torni. Ja just, et, et me seisime seal all ja kuulasime seda,
kuidas meie meie kellad meie uues tornis löövad
ja no vist ei olnud küll kedagi, kellel ei oleks silmad
märjad olnud. Kui mõelda? GaasiMaarja kiriku ajaloole siis Maarja kirik on ju laulupeo kirik.
Milline see Maarja kiriku positsioon on olnud Tartu
koguduste hulka seltse või Tartu kirikute hulgas? Jah, et lisaks sellele, et esimene laulupidu sai korraldatud
Tartu Maarja kirikus meie papa Janseni poolt siis tegelikult
on Maarja kirik ja kogudus ka nii-öelda emakogudus,
eks ju, Tartu Peetri kogudusele, Tartu Pauluse kogudusele.
Et need kogudused on kõike Maarja kihelkonna kogudusest
välja kasvanud linnarahva koguduseks.
Aga, aga laulupeokirikuna tõesti, et kogu toonane selline
vaimuelu ja vaimueliit ja eestlaste selline väga tuntud
põlvkond oli ju kogunenud meie kogudusse
ja ja toonase selline kultuurielu ikka läbi läbi koguduste
ja kirikute juures käis. Papa Jansen oli tegelikult ka meie koguduse liige samuti
nagu Miina Härma ja Lydia Koidula ja nii edasi,
et nad kõik kuulusid meie kogudusse, aga aga,
aga veel lisaks nendele siis toonase laulupeo
peakorralduskomisjoni esimees oli meie koguduse pastor Willi kiroode.
Et, et papa Jansen niimodi targasti teda valis,
siis selleks komisjoni esimeheks vili Grodeli nimelt väga saksameelne.
Aga, aga noh, kuna tal oli selline auväärne amet,
siis siis nõnda see laulupidu peetud sai
ja ja noh, tegelikult oli ju üdini vaimulik,
see laulupidu. Ja selliseid huvitavaid ja võib-olla hästi emotsionaalseid
seiku sellest laulupeo korraldamisest.
Papa Jansen on ise sellel peaproovipäeva eel ütelnud Postimehes,
et et ta teab üht väikest meest, kes oma viiekümnendat,
et eluaastate sees veel nii rusutud ja rõhutud ei ole
kirikusse läinud, kui sel päeval.
Et see õnnestumise hirm või läbikukkumise hirm oli ikkagi
niivõrd suur, et kuidas see ühislaulmine välja kukub
ja ja tegelikult see hirm lahtustel, noot noodi järel,
kui mehed väga võimsalt Maarja kirikus koos laulsid. Et kui, kui me seda lugu seal müüride vahel räägin
ja mõtlen, et see kõik on seal toimunud,
siis see on niivõrd võimas ja niivõrd eriline võimalus.
Et, et just mina saan olla see, kes aitab sellist pühakoda
üles ehitada, et, et lisaks jumala teenimisele toimub on
toimunud selles kirikus ka väga palju eestlasi rahvale
selliseid juuri andvaid sündmusi. Aga nüüd võiks võtta neid tutvuda nende kelladega lähemalt,
neil on väga kaunid nimed.
Ja võiks siis kuulata neid ülesvõtteid natukene?
Jah. Et meie kirikule nüüd sai valatud neli uut kella
ja said nad valatud 29. aprillil Saksamaal keisrilinnas ja,
ja võib-olla veel selline huvitav fakt, mida nende kellade
kohta öelda on see, et need kellad valas naisterahvas Ellen
hüsker ja me ikka ütleme, et meil siin Maarjas kõik tähtsad
asjad on naiste tehtud, et tegelikult ka kukeautor on naisterahvas,
nurg, metallikunstnike Karim Kivisild kes siis oma ühe
sellise esimese tööna meie kuke tegi, nii et jällegi selline
väga märgiline tähelepanek, aga aga vanasti oli Maria
kirikutornis kaks kella, nemad olid siis hõika ja,
ja koguja. Ja suurim surem nendest hõikaja lööb täna Paistu
Maarja kirikutornis, et tema, päästjate perekond Salumäed
teenisid toona seal Paistu Maarja kirikus
ja sinna tema viidud sai. Olgu Nad õnnistatud selle eest, et nad seda tegid.
Väiksem kell jäi kadunuks, et temast me ei tea,
mis on saanud, et võib-olla siin ka üleskutse raadiokuulajatele,
et kui kui teab või kellelegi perekonnas on olnud lugusid,
et mis siis nendest Maria kirikukelladest
ja väiksemast kellast just tollel ajal sai,
siis, siis palun mulle sellest julgesti teada anda.
Aga kui nüüd tulla tänaste kellade juurde,
siis tõesti uued kellad on, on usk, lootus,
armastus ja rõõm ja loomulikult suurim neist on armastus. Ja kõige pisem, väiksem on rõõm.
Igalühel neist on oma lugu kida ja on ka sellised
ajaloolised sidemed, mida me oleme just nende nimedega
ja iga kellaga koos tahtnud rõhutada.
Näiteks kõige suurem armastuse Kell, ta kaalub pisut
allapooleteist tonni, temale on valatud koos tema kehaga,
piibli kirjakoht vanas tartu murdes nii,
ta on jumal maailma armastanud. See on meie vanalt altarilt piibli kirjakoht ja,
ja temal tema kannab ka sellist oma nimele tavat kaunistust
Neitsi Maarja Jeesuslapsega, et mis on veel suurim armastus
kui ema armastus oma lapse vastu.
Aga see neitsi Maarja Jeesuslapsega ei ole ka lihtsalt üks,
üks pilt või üks üks üks joonistus, vaid see on meie
koguduse 1885. aasta leeritunnistuse pealt siis selline
kaunis kaunis kujutis. Elisa armastuse kiriku kellahääl jumalale kiitus
ning kutsugu juba varsti kogudust jumalateenistustele
ja palvele. Ja yhel kellal on tegelikult kaunistuseks ka Tartu-Maarja
kihelkonna rahvariide vöö muster.
Igal kellal erinev ei ole nad ühesugused,
et neid mustreid on tegelikult on ju rohkem kui üks
ja ja selleks, et need välja valida, need mustrid.
Me käisime kolleegidega ka Eesti Rahva Muuseumis.
Ja seal etnoloog Reet Piiri aitas meil siis need mustrid
kõik välja valida. Ja kui sealt nüüd edasi minna, siis siis tõesti kõigil
kelladel need mustrid on.
Aga usu Kell veel siis kannab oma pinnal näiteks Lutter,
Roosi sümbolit, mis on ka ühtlasi ELK vapp
ja selline selline tugev, siis usu sümbol.
Ja, ja viitab siis sellele ka, et jumal ja usk on,
on elu alus ja ja see on kõige tähtsam.
Armastuse kõrval. Lootuse Kell räägib meile sellest, et nii meil,
Tartu Maarja koguduse-na kui ka tegelikult kogu Eesti rahval
on olnud väga rasked ajad aga lootus on see,
mis on meid nendest läbi toonud.
Tartu vapp on lootuse kellal ja miks just sellepärast,
et Tartu linn esimesena andist Tartu Maarja kogudusele
lootuse oma pühakoda täielikult taastada.
Et pärast iseseisvumist on siis ja kirikutagasisaamist,
on Tartu linn olnud meie suurim toetaja,
nii et ühtlasi ka selline side seal. Peatselt Lootuse kiriku kellahääl jumalale kiitus. Jumalateenistusele ja palvele aamen. Ja kõige pisem rõõmu kell on tänu Kell kõikidele Maarja
kirik taastamise toetajatele ja on ka see esimese laulupeo
siis sellise sideme Kell rõõmu kell kannab enda pinnal Alo
Põldmäe käsitsi kirjutatud Eesti vabariigi hümni noodikirja
koos kolmanda salmi sõnadega.
Ja Alo käsikiri sai siis digitaliseeritud
ja tema käekirjaga sinna kella pinnale kant.
Et kes ei tea, siis tegelikult esimesel laulupeol kanti
esimest korda tänast Eesti vabariigi hümni Mu isamaa,
mu õnn ja rõõm ette. Jaa, toona ta muidugi ei olnud veel Eesti hümn,
eks ju. Aga aga oli selline siis ülistuslaul kodumaale,
et sealt ka see laulupeoside ja rõõmu kell siis oma helinaga
ütlebki tänu kõikidele toetajatele, nii et tulevikus hakkab
rõõmu kell lööma ka tundi, et et täname veel neid
tunnikellasid tüübleid pannud, kohalikud saaksid pisut
nendega harjuda, aga mõne aja möödudes siis rõõmu Kell igal
täistunnil hakkab ütlema aitäh. Nii et et jällegi selline tore viide. Sellised on nende lood.
Meil on kahte sorti helisalvestusi, üks on nagu ma sain meie
varasemast jutust aru tehtud sel hetkel,
kui need Kelly tõsteti torni Ja et kraana tõstis siis kellamaast lahti
ja meie kellade paigaldaja Toomas Mäeväli siis lõi käsitsi
tila veel ei olnud kella küljes lei käsitsi selle kellatila
kella pinnale ja, ja me kuulasime siis iga kella heli,
et seal on ka oma, et nüansid ja, ja asjad,
mida kuulatakse, et üks kvaliteedinäit on näiteks see,
et kui pikalt Kell järgi kumiseb ja meie kellad tõesti väga
pikalt kumisevad, seda me saime juba seal kellavalukojas kuulda,
kui, kui esimesed kaks kella meie silme all oma vormidest
välja võeti ja siis esimesed löögid tehti nii et,
et nad on tõesti väga head kellad. Seal salvestusel tegelikult ei olnudki lõpuni ära oodatud,
et millal see helin lõpeb, aga kui pikalt siis heliseb,
kui ükskord lüüa? Lihtsalt no meie seal seda kuulasime lootuse kella puhul
ja no see oli üks pea kaks minutit, kui seda kuminat oli kuulda,
noh ilmselt ta veel tegi pisut häältega seal juba kella töökojamehed,
nad läksid rahutuks, nad ei jõudnud enam rääkida
ja siis hakkas juba see jutuga võim pihta,
aga tõesti see see taust, kumin on hästi pikk,
seal. Ja siis need teised salvestused on tehtud nüüd juba tornis. Ja need on siis tehtud 12. juulil Maarja kiriku hävimise aastapäeval,
kui me esimest korda neid kelli seal üleval tornis kuulda
saime ja kui paigaldaja Toomas Mäeväli siis oma musklirammu
kannad kõikuma lükkas, et meie kellad on tegelikult sellised,
vabalt helisevad kellad, nad kõiguvad, on kahele kellale
küll suurimale ja väiksemale paigaldatud ka haamer,
et hingekella näiteks lüüakse haamriga.
Aga üldjuhul nad siiski helisevad vabalt,
kõikudes. Milline see kellade kõlamise kord nüüd hakkab olema,
siis kui, kui neid tõesti nüüd kasutada ja vist osaliselt
juba kasutatakse ka. Ja et kuigi noh, ütleme siuksel jahedamal ajal meie
teenistused ikkagi toimuvad meie koguduse majas õpetaja viis
siis kellad hakkavad ikkagi kirikuhoones kõlama ja,
ja ka täna nad juba löövad.
Põhiline, mida võib-olla praegu kulda saab,
ongi laupäeva õhtul kell kuus lööb Parmastuse kell
ja see tähistab siis selliste kärarikaste tööde lõpp puu ja,
ja õhtuooteaega ja ühtlasi ka juba jumalateenistuse ooteaega,
mis pühapäeval siis siis algab. Ja pühapäeval enne jumalateenistust löövad kellad kolm korda
pooletunniste vahedega kell 11 kell pool 12
ja siis vastavalt kuus minutit enne kahteteist mis siis
kutsub jumalateenistusele ja, ja kutsub ka neid kaasa
nii-öelda tama, kes ei saa näiteks sellel päeval
jumalateenistusele tulla, aga nad kuulevad,
et kellad löövad ja ja siis nad teavad, et on aeg minna
ja mõelda palves jumalale ja, ja oma oma eestpalvetele ja,
ja nii edasi. Tartu Maarja kiriku pühapäevased jumalateenistused algavad
kell 12, nii et see kellahelin kostab siis enne seda natukene. Ja et nagu ma ütlesin, siis nad kolm korda tõesti löövad
pooletunniste vahedega, et tegelikult see lähtub EELK
konsistooriumi kellade helistamise korrast
ja sellest lähtuvalt siis on ka meie kellad lööma pandud. Seal kellade proovimises oli imeline, kui,
kui nad helisesid koos kas nad, kas nad mõnel puhul
helisevad võlgu. Ja kindlasti, et eriti pidulikel puhkudel helisevad korraga
kõik neli kella.
Et on noh, mitmed korrad, kui nad kolmekesi koos löövad,
aga, aga kõik neli kella löövad siis, kui on tõesti mõni
eriti pidulik sündmus Nii et jääme siis kuuldele kogu Tartu linnas,
vaatame, kui kaugele need kõlavad.
Kas, kas on olnud mingeid märkusi, et kui kaugele neid
kuulda oli, kui neid mängitud?
Jah, seda tagasi. Sidet meieni veel ei ole jõudnud, aga no küllap jõuab,
et et eks me, eks me kuuleme ja noh, tegelikult on seal see
inimene peab natukene harjuma, et meil on ju seal läheduses
Pauluse kirik ja tegelikult ega need Jaani
ja Peetri nii kaugele ei ole, et eks nendele,
kes on harjunud kellahelinat kuulma, on väga selge,
et see ei ole see tavapärane Kell võib-olla,
mis, mida on kuuldud. Aga teised peavad alles harjuma ja saame aru,
et millisest kirikust need kellahelid tulevad,
nii et et jääme põnevusega seda ootama. Aitäh selle intervjuu eest.
Silvia leieru Maarja kiriku sihtasutuse juhataja
ja jääme siis kuulama Maarja kirikukelli. Aitäh teile.
