Tere kõigile aiasõpradele.
Täna vastame selle kuulaja küsimusele, kes kurdab,
et tema aedhortensia õitses tänavu halvasti.
Õieti on juba paar viimast aastat vana ilus
ja muidu ju rikkalikult õitsema pidav aedhortensia kehvasti õitsenud,
kuigi Aiasõber ütleb, et ta vahetab korralikult igal kevadel
lõikab tagasi kas viienda või koguni neljanda punga peale
ja kõik peaks olema justkui korralikult tehtud. Hakkasin otsima aedhortensiad, kasvatamist
ja hooldamist käsitlevaid artikleid ja leidsin 2009. aasta
maikuu maalehest Aino Mölderi artikli aed-
ja puishortensiad.
Lõigake erinevalt.
Nüüd olemegi helistanud luua metsanduskooli meister
õpetajale Aino Mölderile, no öelge, mis vahe siis on?
Aed ja puishortensia? No kõigepealt, kui nüüd pikemalt rääkida,
et siis segada, kaob juba nimest peale, et aedhortensia on
rohkem truu moodi ja pull sortimise ja pole üldse puu moodi,
aruneb maast, ajab juurevõsusid ja samas aedhortensia on
hoopis rohkem puu moodi.
Ja kui me nüüd lõikamisest räägime, kui nüüd arvata,
et see põhjus üldsegi lõikamises, et raadiokuulajakirja
niimoodi tähelepanelikult jälgides seda küsimust,
et tundub, et ta on nagu justkui kõik õigesti teinud,
et kui nüüd äkki see saladus ikkagi selles lõikamisest peitubki. Kõigepealt, mida hortensia vajab kergelt happelist kasvukohta,
võib-olla on küsimus selles, et ei ole piisavalt happeline,
noh siis peab see koht viiski olema ja siis tuleb ta ka veel
viljakas olema, et kaunis keeruline on kokku saada sellist
head kombinatsiooni, kus on niiskus, viljakus
ja hapureaktsioon ka veel üks põhjus seal olla,
teine põhjus olnud selles olla, et tõepoolest viga võib olla
lõikamisest lõikamise kohta annan mina niisuguse soovituse,
et alati peab seda põõsast või ka puud, seda peab kuulama,
mida ta meile räägib. Üldiselt puhub pealt saab lugeda, mida ta vajab.
Ja kui nüüd vaadata aedhortensiad puishortensia,
et, et siis siis on nõndamoodi, et puishortensia ajab võrsed
maas saati ja õitseb juba sellesama jooksva aasta võrse tipul.
Ja kui me nüüd selle puishortensia maha lõikame no siis ei
juhtu mitte midagi, ta jõuab lõpuks õitsema minna
ja kui me vaatame torteerimise, kuhu tulevad õisikud,
et siis nad tulevad tegelikult vanal puidul kasvavate
külgvõrsete tippudesse. Nii et meil peavad olema jooksval aastal kasvavad võrsed
ja peab olema ka vana puitu ja veel mitmeaastast puitu,
kuhu need võrdlik Nad tulevad, nii et päris kahe,
kolme või nelja punga pääl ei olegi ta õige liigata.
Aga külgeb seda teha kui sorteerimisega.
Seal on vabad käed, vanemad põõsast võib lõigata peaaegu
maani maha.
Aga kui me tahame puishortensia nüüd natuke tugevama varrega oleks,
siis võid talle jätta ka kaks, kolm pungapaari,
aga aju tartentsi, aga nii et peab vana puitu ka olema. Kas on mingi nipp, et kui ma olen, siis ikkagi õigesti lõiganud,
aga ikkagi tundub, et mõned aastad tagasi hortensia õitses rikkalikumalt,
et kas on mingi nipp, millega teda rohkem õitsema ajada? No kui nüüd küsimus on aedhortensia, et siis ikkagi,
kui väetise foon on korras, siis õidumist üldsegi soodustab,
on ikkagi fosfor, et et kui väetise foon on korras
ja muld väga liivane ei ole, praegu ei selgunud,
et millise mullapealse hortensia nüüd kasvab,
et sai öeldud küll, et viljakas ja niiskepoolne,
et kui need tingimused on täidetud, siis ta peaks õitsema,
kui me talle jätame need kohad, kuhu õied tulla saavad
ja see on nüüd vana puit ja sellele jooksval aastal
kasvavate külgharude peale, et sinna peaksid õied tulema,
et muud nippi ei oskagi ma soovitada. Kui suure valguse ja päikesevajadusega hortensia on? Siin me võiksime vast vahet teha nüüd aedhortensia
ja puishortensia vahel, et puishortensia kasvab isegi
poolvarjus suurepäraselt ja talle isegi meeldib seal olla,
sest see tagab nüüd selle maapinna sellise normaalse
niiskuse võib-olla kopika eest, valgus nõudlikum on ikkagi aedhortensia,
et ta tahaks natukene rohkem valgust ja no sellise liiva
Sossi pealt muidugi kasva kumbki, et me nüüd ei tea jah,
et milline see muld nüüd on aiapidajal, kes küsimuse esitas? Jah, kahjuks mina seda ei tea, aga ma saan aru,
et ta eelistab niisket kasvukohta ja kui seda ei ole,
kas siis kastmisega saab kompenseerida? Jah, kui kastmisvesi ei tule nüüd veevärgist,
et veemärgist võetud vesi sisaldab ju soolasid
ja võib-olla sageli veel isegi sellise aluselise reaktsiooniga.
Alati on hea kasutada looduslikust veekogust võetud vett kui
seda Ta on või kogutud vihmavett, et see on nüüd üks asi ka,
et hortensia seda väga ei armasta, aga küll võib öelda.
Nii hullud kapriisne ei ole, et, et hädapärast aitab ka see
aga muidugi, et kui on raske suvi Ta on vähe, siis tegelikult on hortensia võra maht päris
suur ja lehed on ka päris suured, sealt aurub omajagu vett välja,
et see veevajadus, mis talle noh, suvel võib siis tekkida,
kui on kuu ased ilmad, et, et see on päris suur
ja muuseas, päris huvitav on see ka veel,
et hortensia ladinakeelne nimi on juhi transa,
mis tähendab veeanumate hüdra, hüdrovesi
ja baas, et veeanum tegelikult ta vajab niisket kohta
ja viljakat ja happelist nõrgalt. Seda on päris keeruline, kui panna kõiki neid asju,
et tavaliselt on hapud ikkagi liivased kasvupinnased ja,
ja paepealsed on avuselised ja siis võib tekkida konflikte
hortensia soovide vahel ja selle vahel, mida meie pakkuda suudame. Mul on endal aias puishortensia jätta, tunneb ennast seal
nii hästi, et hakkab juba heki mõõtmeid võtma.
Aga õitsemise juures on küll see asi, et meed võrsed,
millel ei tuleõit, kasvavad kõrgemaks kui neid,
kus see niisugune taldriku moodi lame lapik õis peale tuleb
ja ma olen lihtsalt, kui aega on püüdnud asja niimoodi lahendada,
et ma neid mitte õitsvaid võrseid lõikan,
nii palju tagasi, et õied välja paistavad. Kas see on normaalne? Jah, seda võib teha, et see üldse vale ei ole,
sest et puishortensia võimaldab endaga teha mida iganes. Ta läheb suureks ja tihtipeale on siis niimoodi,
et kui tal on head kasvutingimused, system õisik,
läheb nii suureks, et vihmaste suvedega väga tugevate
vihmadega nad isegi täitsa lamanduvad.
Ja, ja kui me nüüd võtame neid ilma õitsemata neid
üheaastaseid tugevaid võrseid ette sageli saavad need siis
talvel ka külmakahjustustest, nad on nii lopsakad
ja nad ei puitu ära, et kui puishortensiad nii väga suureks
ei taha, siis võibki teda majandada nagu püsilille
ja vot veel nii palju ka selle lamandumise kohta nüüd ette. Et kui ma tahaks seda vähem vabanduks ikkagi kellel on probleem,
et siis võib toetada ka selle traadist rõngaga
ja kui ei taha, et nii väga suured õisikud tulevad
ja et nüüd puit tugevam oleks, väldiks seda lavandumist,
et siis võib lõigata tegelikult tagasi mitte maani,
vaid ütleme kolme-nelja pungapaari peale
ja puishortensia lodja see sõlmevahe päris pikk,
et iseenesest jääb see päris kõrgeks põõsas,
aga vanad võrsed on alati tugevamad, hoiavad maandumas,
aga nüüd, kui jäi sinna sisse neid, et noh,
varsi nii-öelda või võrsed etlemise ei õitsenud,
siis need kipuvad olema tegelikult siuksed väga lopsakad
ja kevadeks selgub, kas neist midagi üldse järel on
või on nad kevadel võimalik pulbriks hõõruda,
sealt ära lõigata. Nii et üldiselt tulebki puishortensiad päris tugevalt harvendada.
Tagi ära kõik need võrsed, mis on siuksed,
peenikesed ja kõverad ja, ja pole õitsenud,
et üldjuhul on nad kevadel kõik sellised pulbriks võimalik hõõruda.
Nad on pehkinud, sellised. Kui ma vaatan veel aedhortensia pilti, millel on siis
niisugused nagu koonuse moodi või karikamoodi õiekobarad
kuivõrd aedhortensia meenutab rohkem puud,
hektar on nagu tüve moodi see asi üles ehitatud,
siis kas aedhortensia pärtlipäeva tormidega augustis siis
kui ta õitseb, ei lamandu. Vaat aedhortensia palju jäigem ja just sellepärast,
et, et temal ongi seda vanemad puitu reeglina,
mida tal tulebki nagu kruvida ei tohigi teda võib-olla nii
tugevalt tagasi lõigata, et siis ta Lomanduse vana puit on
ju jäik ja see hoiab teda püsti.
Aga põhimõtteliselt on ju aekutensiast võimalik kujundada
isegi täitsa selline hortensia puu.
Kui me võrdleme veel aed ja põõsad pensiad,
siis puishortensia tuleb mitukümmend sellist paralleelset
püssist võrdsas alt üles. Aga kui me aedhortensiad vaatame siis praktiliselt nagu üks juurekael,
kuigi juurekaela tal ei ole, sest üldjuhul on ta pistoksast paljundatud,
juure asemel on see sepa juurekael aga ikkagi,
et nagu selline üks varss tuleb üles natuke kõrgemal haruneb
ja ja kui me siis tahame, et teeme nüüd hortensia puuselise
natuke jäigema, et siis me soodustame nagu selle ühe tüve
kujunemist ja, ja võtame siis kõrvaloksi järk-järgult ära
ja saame isegi hortensia puu. Aga pärtlipäeva norm ei tohiks talle midagi teha.
Aga mis teeb, on, on see, et kui me jätame talveks õisikud
külge ja kui tuleb raske märg lumi või, või ka jälde,
et siis hortensiad oksad on üldjuhul rabedad,
et pärtlipäeva torm, aedhortensiad, pelutabki aga võib võtta
talvine lumi ja sisulised kahjustused palju suuremad,
kui me nagu tahaksime.
Et õisikud tuleks sügisel küljest ära lõigata,
aga lõpliku lõikamisega kevadeks jätta. Niisiis jätame tänasest aiasaatest meelde,
et puishortensia talub mis tahes lõikust,
aga aedhortensia, kui me tahame, et ta sügisel ikka ilusti õitseks,
siis tema õitseb. Vana puidu peale kasvavad noored võrsed õitseb ikkagi
viimase aasta võrse tipul aga vot see viimase aasta võrsed
peab tulema siis neid tuleb nii mitu pungapaari con alles jäetud,
et nii mitmepunga pealt, aga selle külgvõrse ajab,
mul on kolm pungapaari jäetud.
Siis ma saan kolm uut võrset ja need kõikuma tippudel õitsevad,
aga tingimus on see, et, et nad ei tule mitte maas,
vaid et nad tulevad vana puidu pealt, neil peab olema mitme puitu,
kust külgvõrsed hakkavad üles kasvama. Ja vot siis, kui ma lõikan tagasi, et, et miimika pungapaari,
kui ma sellele tänavu kasvanud võrdele jätan.
Nii mitu õisiku paari mul tuleval aastal kasvab. Hortensiate hurmavast maailmast rääkis täna luua
metsanduskooli meisterõpetaja Aino Mölder.
