Näitleja Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele kurva tõdemuseni võib öelda,
et meie aiasaadete uueks püsitegelaseks on saanud hispaania
teetigu põhjusel, et viimasel kümnekonnal aastal on ta meie
aedades väga jõuliselt levinud.
Et temast mitte kuidagi lahti ei saa.
Ja nagu sellest kõigest vähe oleks, on meil Eestis leitud ka
täiesti uut võõrliikidel, et selleks on must pea.
Nälkjas. Meil on taas külas keskkonnaministeeriumi
looduskaitse osakonna nõunik Merike Linnamägi. Tere hommikust.
Tere. Miks meil on just praegu, septembri lõpus,
oktoobri alguses vaja nendest tegelastest? Kelle rääkida nendest tegelastest tasub sügisel rääkida,
sellepärast et mida rohkem me saame ära hoida nende
nälkijate talvitumist, seda vähem tegelikult kevadel
probleeme on.
Nalketega tasuks ikkagi tegeleda muidugi terve aasta,
kui kõige sügavam talv välja arvata.
Aga mida rohkem me praegu ära hoiame, nende talvitumist,
seda lihtsam. Kevadel on. Talvekülm ei tee kummalegi ei hispaania teeteole Kasele must
peanalkele mitte. Kahju teatud hulk kindlasti saab talvega hukka
ja tegelikult need peamised nipid, kuidas talvel seda
surmasaamist nagu süvendada, ongi see, et tasuks välja mõelda,
et kus on oma aias need kõige soojemad kohad.
Kuu tigu saab minna talvituma, sest vigu otsib talvituskohta.
Need on siis näiteks kompostihunnik asi,
mis on tavaliselt aasta ringi soe, sest ta ise toodab
soojust kasvuhooned, aga ka näiteks maja vundamendiservad,
sest see ikkagi mingil määral kiirgab soojust. Ta ei ole nii perfektselt isoleeritud ja need on need kohad,
kuhu siis tigu üritab võimalikult lähedal ennast pressida.
Ja kui sinna saab, siis nagu külma sisse lasta,
et need on need kohad, kus saab siis nagu võidelda,
et kasvuhoone sügisel läbik kaevata, kui on need esimesed
külmad ilmad, et see külm saaks tungida sügavamale mulla sisse,
kui on esimene juba öökülm üle käinud samamoodi
kompostihunnikut hargiga läbi kaevata. Majaservas ka, kui näiteks ongi maja servas lillepeenar,
mida annab läbi kaevata või natukenegi seal niimoodi
labidaga surkida, et et see külm saaksin sügavamale sisse
siis see tegelikult vähendab neid talvitavate loomade
ellujäämise tingimusi. Kuid tuleb sügav lumi.
Kas see on nagu tekk ümber tee teo ja tema munade? Kahjuks küll ja et ikkagi see lumetekk hoiab soojust
ja see aitab neil talvituda, et aiasõber üldiselt eelistab
lumega talvesid, et taimed ei saa hukka ilmselgelt on ju
väga palju taimi, mis ise külmaõrnad, mida on vaja.
Ta, aga teiselt poolt on täpselt vastupidi,
et teed ei ole, see samuti meeldib ja, ja see ei meeldi siis aiasõbrale. Kui tuleb see juba niisugune esimeste öökülmadega ilm
ja roosisõbrad panevad seda talvekangast peale
ja pakasekangast peale, et kas sinna nad ka poevad. Sooja kui neil ikkagi võimalust olnud seda leida,
siis poevad, et seda tasuks ka ikkagi kontrollida
ja sinna piiluda, et teedeeoo puhul võivad talvituda munad.
Aga munad ikkagi talvega sageli saavad ka hukka kuina toimed
hästi sügisel munetud, et enamasti talvituvad need pisikesed
noorlooma niuksed sentimeetri kahesed.
Aga tegelikult vahel harva võib talvituda ka täiesti
täiskasvanud suurloomet. Et ikkagi tasub hoolega vaadata sinna alla,
et kui see kate on juba peale pandud, et siis mingi nädala
või paari pärast tegelikult minna, piiluda,
mis seal all toimub, sellepärast et kui on päeval soe,
siis ega teeteod on veel liikvel ja nad võivad sinna alla
pugema minna küll.
Kas neid teeteo mune näeb palja silmaga ja neid näeb palja silmaga,
et nad on enamasti munetud ühtse klombina,
mis meenutab võib-olla pisikest viinamarjakobarat,
et nad on niimoodi tihedalt omavahel koos? Nad on üldiselt valged, selliseid võib-olla pisut klaasjad,
ütleme üks, kaks millimeetrit, mis on noh,
ei ole väga silmatorkav, aga kuna neid on koos vahel 100,
isegi 200 muna, et siis klomp kui selline on ikkagi silmatorkav.
Mitu korda aastas teediku muneb?
Üks teediku võib muneda kuskil kaks-kolm korda,
ütleme keskmiselt umbes neli muna ühe teeteo kohta,
mis on väga suur kogus kahjuks. Ja nendest munadest siis arenevad teeteod,
kes jõuavad samal aastal uuesti muneda, et,
et see on see muremiks, sügiseks on neid nii kohutavalt
palju õnne, et, et seal on tegelikult juba mitu põlvkonda
jõudnud tulla.
Teetigu muneb palju ja tegelikult see ongi see,
miks on hästi oluline, et ühelt poolt sügisel neid
talvituvad ära hoida ja tegelikult kevadel,
kui esimesed soojad ilmad, et õhtul hämaras taskulambiga otsida,
vaadata üle need kohad, mis tigudele meeldivad,
sest iga kevadel leitud juba suur tigu, mille me rahukame,
see tegelikult hoiab ära ikka mitusada tiku hilisema suve käigus. See on see hästi oluline asi, et mida vähem kevadel neid
paljundada suudab, seda vähem on neid ka kesksuveks. Mõnikord ma näen, et aianduspoodides müüakse puidust palis
Sandreid peenarde ääre ilusaks hoidmiseks.
Kas need teeteod munevad ka sinna niisugusse puidu peale
või kui ta on juba kergelt nagu kõdunenud? Hakanud põhimõtteliselt võivad muneda teediku otsib sellist
niisket kohta.
Ta võib tegelikult, kui tal õnnestub ka muneda maa alla,
et kui on kuskil näiteks hiljuti istutatud mingi taim
ja siis on seal mätta ja, ja selle ülejäänud maapinna vahel
on mingi selline pragu jäänud, siis ta võib üritada seda
kohta leida.
Kole öelda, võib-olla kui on natuke rohkem räämas aiad,
et kuskil on mingi eterniidikuhi või mingi oksakuhi
või noh, sellised ongi siuksed, pimedamad,
niiskemad, varjatumad kohad, need neile väga meeldivad. Kui ma selle munade kobara siis leian, mis ma temaga teen?
Munadega kõige lihtsam ikkagi lihtsalt laiaks litsuda,
nendega midagi keerulisemat teha ei ole vaja laiaks litsuda
ja siis võib nad kuhugi päikse kätte igaks juhuks jätta,
et kui seal kobaras veel mõni äkki jäi, et kuivavad kenasti läbi. Kas poodides müügil olev Teo mürk, kas see mõjub? Paania tee teole neid mürke on tegelikult mitut sort
ja on neid, mis on noh, nii-öelda söödana ja,
ja on neid siis mida pritsitakse, mis kokkupuutel on
ohtlikud tigudele.
Üldiselt nad mõjuvad.
Aga noh, seal tulebki meeles pidada, et nad mõjuvad
kindlasti ka meie kodumaistele liikidele
ja nad võivad olla ohtlikud siis nendele liikidele,
kes neid kas kokku puutunud tigusid, mis on veel elusad
või kes on surnud süüa tahaksid, et näiteks siilidele võivad
ohtlikud olla koduloomadele, kui koer juhtub nende näiteks
ligi saama või midagi, et Me üldiselt neid mürke ei soovita,
et looduskaitse poole pealt, et lihtsalt,
et kuna oht, et keegi teine saab veel hukka,
on piisavalt suur. Miks loodus- ja keskkonnakaitsjad peavad nii oluliseks,
et tõrjuda tuleb Eestisse tulnud võõrliike,
aga siis oma juba siin Eestis kodunenud nälkijaid?
Neid ei tohiks hävitada. Näitlejatel on oma roll toiduahelates, et nad on olulised
söögiobjektid erinevatele lindudele, väike imetajatele
tegelikult nälkitele tigudel on oma koht meie ökosüsteemis,
et kui laiemalt mõelda ka mitmed meie nälkjad,
näiteks toituvad hoopis samblikest kõdunevad
taimematerjalist ka seentest, kes on seenel käinud ikak
seenekübaraaeg-ajalt kohtab väikesi piisi nälkjad vanadel
kändude sageli on seateod peal, et meil on päris palju jälgijaid,
kes ei ohusta üldse aiasaaduseid, seetõttu ei peaks
aiaomanik neid kartma. Ja teiselt poolt tegelikult, et nende roll ongi siis seda
lagunevat taimset materjali süüa.
Ja sellega nad panustavad siis sellesse,
et need ained jõuavad uuesti mulda tagasi aineringesse.
Et kui neid ei oleks, siis eks seda kõdunevad materjali
oleks maapinna peal rohkem.
Noh, on ka seened, mis seda söövad, putukad.
Teod ei ole ainsad, aga neil on oma roll. Meil tuleb rääkida ka mustpea nälkjast, kas tema niisugune
uus tegelane meie aedades Ja tema on uus, et tema jõudis meile nüüd viimase,
mõne aasta jooksul pärit toon ta Türgist.
Ta on nüüd natuke teiselt poolt pärit ja teda tegelikult ei
osanud üldse oodatagi, kui lusitaania või Hispaania teetigu,
et et siin, Põhjamaades 80.-test juba teada,
et see oli nagu mõnes mõttes oodata, et ta meile jõuab,
siis must nälkjas Euroopas on tegelikult uus liik. Ja ta on niisama ablas kui Hispaania teetigu. Praegu tundub küll, tema kohta on väga vähe infot,
kuna ta ju hiljuti tulnud, et et selles mõttes on keeruline öelda,
aga need inimesed, kes temaga hädas, ütlevad,
et ta sööb samuti kõike ära.
Aga et teda võib-olla veel massilisemalt muru,
võib-olla teda sisuliselt täis, et ta, ma olen näinud videosid,
kus, kus muru kihab.
Et see on ebameeldiv vaadata, kindlasti on ebameeldiv nendel inimestel,
kellel õues juba nii on. Ja Saaremaalt on mõned teated, et läheb ka metsa all,
et et kui meie, Hispaania teetigu tegelikult eelistab aias elada,
eelistab meie aiasaadusi süüa siis Saaremaalt on teateid,
et kipuvad ka meie lemmikseinte kallale,
et kukeseente kallale näiteks, et tema puhul me veel ei tea,
aga tundub, et ta leviku loodusesse Ja kummalgi võõrnalkial ei ole looduslikku vaenlast. Praegu ei ole teada, et Rootsi kolleegidega suheldes on
kuulda olnud, et Rootsis on mõned rästad õppinud sööma seda
Hispaania teetigu, mõned mägrad, näiteks mõned siilid,
aga see tundub olevat selline isendi põhineb,
ei ole nii, et kõik siilid näiteks söövad,
et kes on ära õppinud, see sööb, võimalik,
et õpetab ka oma lastele.
Aga praegu veel sellist ei ole, et millest nagu tõeliselt
kasu oleks. Keskmiselt võiks küll öelda, et oma aeda,
nii-öelda siili meelitamine, siilile nende kohtade jätmine,
kus ta saaks käia ja talvituda, et see on kindlasti positiivne,
siis ökomi mutigusid, kes inimestele nagu meelehärmi teevad.
Aga kahjuks seda ei ole, et neist tõesti praegu abi oleks. Keskkonnaministeeriumil on veebis teedeeoo kaart,
kui sageli seda uuendatakse. Sinna tegelikult saavad inimesed täiesti ise oma,
et lisada koos pildiga, soovitavalt, et kus nad on teedi kohanud.
Et see aitab meil natuke paremini aru saada,
et kuhu ta juba jõudnud on ja, ja kuhu võib-olla ka meie oma
infoga oleme jõudnud, sellepärast et tegelikult,
kui vaadata, et lääne-ja, Ida-Virus on teateid vähem siis noh,
seal võib olla keeleprobleem, et võib-olla me jõua
venekeelse elanikkonnani, see aitab meil ka võib-olla oma
teateid nagu paremini siis õigetesse kohtadesse suunata. Aga infot saab lisada ise ja keskkonnaameti inimesed,
et siis ka kontrollivad neid teateid.
Kui inimene on määranud midagi hispaania tee teoks
ja on lisatud ka foto ja on näha, et seal midagi muud,
et siis need teated nagu parandatakse ka ära,
et kaardil oleks siis õiget värvi täpid.
Aga muidu Hispaania teetigu ja see must nälkjas on igas
Eesti maakonnas levinud Hispaania dieediga,
kuhu on tegelikult võikski öelda, et teda on praegu vähem saartel. Ja noh, ongi, et ütleme, Ida-Lääne-Viru kohta võimalik,
et asi on lihtsalt selles, et teateid on vähem.
Ja kui mustpea näikest rääkida, siis tema kohta on praegu
Viljandi ümbrusest on teateid siit, Harjumaalt,
Tallinna ümbrusest, Haapsalust ja Saaremaalt,
et teda on veel vähem mates kohtades.
Aga üldine loogika kipub olema, et mõlemad nälkjad kõige
esimesena jõuava tuus elamurajoonidesse kohtades,
kuusi ostetakse korraga väga palju. Haljastust on kahjuks ka suur tõenäosus,
et midagi kogemata poest kaasa tuuakse. Niisiis kordame üle õpetussõnad, kontrollige üle kõik,
mis te poest ostate, seal mullapallis ei oleks.
Tee teo mune ja siis aias, mis tuleb. Läbi kaevata aias tuleb läbi kaevata kõige soojemad kohad
kasvuhoone kompostihunnik ja kui võimalik,
siis ka maja vundamendiservad. Aitäh täna hommikul meile nõu andmast Merike Linnamägi keskkonnaministeeriumist.
