Viimaste aastate põuased suved annavad võimalust nii
teadlastelt kui ka põllupidajatel katse kuidas kasvatada
troopilises kliimavöötmes kasvavaid põllukultuure.
Näiteks on häid tulemusi saadud hirsi kasvatamisega,
ütles Eesti maaülikooli taimekasvatuse ja taimebioloogia
Instituudi dotsent Everonna opoursson. Miks mitte teravilja külvikorda rikastada näiteks vürstiga
niukses tore tuur, millega ma läheneb päris palju katseid
teinud ja kuidagi väänata hirssi, siis me oleme saanud saaki
kaks tonni hektarilt.
Kui me korralikud vahetame, siis neli kuni kuus tonni
hektarilt ta on küll Aasiast pärit, aga kui kasvatame
sellist genotüübi, mis siia sobib, meie oma on pärit
ja siin väga hästi kohanenud, ei ole tal haigusi,
kahjureid. Lisaks, mis on väga oluline tom,
gluteenivaba ja oma kasvult väga vähenõudlik. Katsetuste abil selgitatakse välja need põllukultuurid,
nismi põldudele sobivad ja mis mitte.
Evernobaurusson. Seisamit, mis on meil Iraanist pärit, oleme katsetanud,
temal on ka omad nõrkused, seeme ei taha valmida,
mõnel aastal valminud, teisel aastal mitte.
Tuli tuder on üks hästi tore kultuur tegelikult.
Et mis on ka haigusi vähe, kahjureid ei ole
ja ka väiketalunikud täiesti teda kasvatavad
ja üritavad ka õli pressida. Võrumaal Ilumäe talus kasvatataksegi lisaks tuntud
põllukultuuridele ka vähem tuntud aedviljasorte ilumäe talu
peremees Jaanus trolle. Igasugused erinevad lehtkapsad, värvilised vill,
kapsad, romanis ka.
Nüüd on uued asjad, on, ongi täitsa niisugune asi nagu
lapergune kapsas kohe sihuke Kustas, läte käbid,
nõnda kohe niisugune nimi, siis on Tiinak juurseller
juurpetersell nuikapsas.
Väga palju neid kirjusid, kultuure, mis meil on,
need uued väga paljude arvates ei kasvanud,
nüüd aga tegelikult need järjest rohkemad tulevad meie maa peale. Raadi juristile Võrumaalt Leevi Lillemäe
