Loodus pakub meile peenelt öeldes ökosüsteemi teenuseid  ehk siis looduslikke hüvesid ja üks osa nendest on  siis see, kuidas loodus mõjutab inimese psüühikat,  kuidas ta aitab nagu keskenduda, paremini tööle,  aitab puhata. Uuringud on näidanud, et kui pargid on elurikkad  ja see tähendab siis seda, et seal ei ole mitte üksnes  kõrget puud ja pügatud muru, vaid on ka see vahepealne rinne,  just see, mis on väga sageli puudu. Põõsad, rohurinne, sellised õitsvad looduslikud liigid. Et see rahustab inimesi ja nad veedavad omakorda seal  parkides kauem aega, sest on, mida vaadata. Ja noh, kui sa viibib kauem värskes õhus  ja liigud rohkem, siis see kokkuvõttes igal juhul mõjutab su tervist. Snelli park on selles mõttes väga õnnestunud linnapark. Kuigi ta on üks osa sellist vanalinna ümbritsevast rohevööndist,  siis siin on hästi kokku saanud nii nii-öelda jõge  funktsioon kui ka selline igapäevane liikumiskoridor. Nii et mina näiteks sellesama jalgrattaga sõidan  igapäevaselt seda, seda lõiku siin. Bastioni vööndi puhul võiks siis mõelda sellele,  et kõik selle lõigud ka hirvepark ja siit edasi tornide  väljak ja merepuiestee poole, et need kõik võiksid olla  omavahel ühendatud, et praegu need pargid töötavad. Jah, selliste fragmentidena, aga ta võiks ideaalis töötada  ühe tervikuna. Lisaks ei ole bastioni pöönd väga hästi ühendatud teiste  rohealadega linnas üldse. Tallinna linna haljastuse puhul on märgata seda,  et meil on on küll parke, aga need on üsna killustunud  ja nad ei ole omavahel ühendatud, et puudub selline sidus rohevõrgustik. Kui rääkida Tallinna rohevõrgustiku arendamisest,  siis seal on mitu olulist teemat mis linnaplaneerimise  mõttes looksid Tallinnale unikaalset väärtust juurde. Esimene on see, et, et see kõrgepingeliinide alune ruum,  mis vabaneb, ja ka endised raudteekoridorid,  mis vabanevad, nad on ehitusega, sest vabad,  sest et need on olnud kunagised piirangutsoonid  mis tähendab, et seal lokkab suhteliselt bioloogiliselt  mitmekesine loodus. Ehk et nendes lineaarsetes rohelistes ruumides me näemegi  võimalust piirkonna elurikkust hoida aga samas arendada  rohelisi liikumisviise jalgrattasõitu näiteks erinevad  kergliiklusvahendid on sinna oodatud, aga tuua sisse  ka selliseid funktsioone, mis on pigem omased maapiirkondadele. Aga mis linnas elavatele inimestele, kes on vähem jõukad,  ei ole kättesaadavad. Ehk et oluline on mõelda, et kuidas linn tervikuna saaks  toimida selliselt, et ta pakub linlasele kõiki neid väärtusi,  mis tavapäraselt on omased maapiirkondade elamisaladele. Praegu me nüüd seisame siin sadamaraudtee nimelise koridori peal,  see on vana raudteetamm. Ja siit kunagi siis kulgeski raudtee vaksalist kuni jõeni  välja ja see on koht, mida planeeriti aastaid  või kümneid magistraaltänavaks siia koridori,  mida me praegu näeme, enam magistraaltänavat kavandatud ei ole,  see on rohevõrgustiku osa siia kaasava eelarve raames,  kodanikud tegid ettepaneku, et muuta see kiiret lihtsate  lahendustega kergliklus teeks. Ja täna see seda ka on. Ja nii kui see kaeti, siis Fres puruga, võeti see kohe  aktiivselt inimeste poolt kasutusele. Ja kui me praegu siin ka seisame ja kuulame,  siis me tegelikult saame aru, et see on üks Tartu  ka mürakaardi peal nähtavalt üks vaiksemaid ja,  ja, ja mõnusamaid linnakeskkondi. Nii et me võime ette kujutada, mida oleks arvanud  ka needsamad elanikud siin, kui siit oleks aktiivne tänav  ja sellega kaasnev müra ja õhureostus mööda tulnud. See linn võiks olla selline, et sa ei pea kuhugi välja sõitma,  et seada rohe kogemust, saada vaid, et sa saad  selle kätte, mitte tõesti igapäevasel teekonnal töölt koju. See muidugi tähendab ka seda, et kogu linn peab olema läbi  mõeldud ja kavandatud selliselt, et sa ei pea sõitma autoga,  vaid sa saad käia jalgsi või rattaga sest autosse seda  rohekogemust ei saa. Need kaks soovi on ühildamatud, et selleks,  et saada rohekogemust, pead sa autost välja astuma,  pead nagu liikuma selles ruumis. Ja selleks jällegi, et see elurikkus tuleks  selle inimese juurde, me peame seda. Kavandama teisiti, et me peame pigem tegema vähe jätma,  tegemata töötama looduse protsessidega koos,  et praegu me kipume väga palju nudima kiskuma,  lõikama, niitma, et see loodus siis vastaks meie mingitele. Standarditele. Putuka väil on niiduilmeline rohekoridor,  mis ühendab Tallinna erinevaid rohealasid omavahel. Tolmeldajad liiguvad astangult läbi merimetsa kesklinna  suunas ja toovad siis sellega elurikkust linna südamesse. See koridor on linnaruumis olnud tegelikult juba päris pikka aega. Kõigepealt oli ta kasutuses raudteena, hiljem kõrgepinge  õhuliinide koridorina ja õhuliinide all kasvav  niidutaimestik ongi aja jooksul kujunenud väga soodsaks  elukeskkonnaks tolmeldajatest, putukaliikidele. Nüüd õhuliinid, paigaldatakse Tallinna linnas järk-järgult  kaablisse ja seetõttu avanebki potentsiaal luua selline uus  avalik roheline linnaruum Tallinnas. Selle nimi on Kopli kaubajaam ja, ja siia on juba pikka aega mõeldud,  et, et mis sellest ruumist võiks saada. Kindlasti hakkab ta välja nägema vaheldusrikkam,  siin on rohkem haljastust, erineva katendiga,  käiguteid, siin on võib-olla ka maju, sest see on päris suur  territoorium ja majade esimesed korrused saavad avaneda  sellele väljale ja teenindada siin liikujaid. Kõige lihtsam näide on siis, et võivad kohvikud ennast siin  avada töökojad, toredad, väikesed poekesed  ja nii edasi. Raudteega olen mina aru saanud, et jääb ainult üks rööpapaar,  mis läheb siit servast läbi miinisadama kaudu,  siis sinna poolsaare otsa Bekeri sadamasse,  aga kõik ülejäänud rööpad siis kas võetakse üle või,  või siis jäävad nad paika, nagu on tehtud paljudes  Lääne-Euroopa riikides endistel tööstusaladel,  et jäetaksegi need. Rööpad maha ja rööbaste vahele, siis kujundatakse käiguteed  ja erineva materjaliga, et siis mõned on sellistele  sportlastele jooksmiseks mõned kõva kattega,  mõned haljastusega, et, et see on päris huvitav niisugune  väljakutse maastikuarhitektidele. Väga oluline väärtus putuka välja need kõrgepingeliini mastid,  mis me Põhja-Tallinna linnaosas tahame, kui maamärgid ja,  ja selline ajaloo pärand säilitada. Et nendele mastidele koos Eesti kunstiakadeemia tudengitele  antakse uued funktsioonid. Ristiku tänava kohale tuleb uus sild, putukavälja värav,  nii-öelda piirkonna uus maamärk. Mis siis ühendab Põhja-Tallinna garaažide vahelise ala Kopli  kaubajaama territooriumiga. Et see liikumisvõrgustik inimesele oleks pidev  ja katkematu. Ja siin on ka esimesed märgid sellest, et inimesed on seda  kasutama hakanud. Muidugi on seda kasutatud kogu aeg erineval moel,  siin on need vanad garaažid. Kahel pool. Servas ja suvel võib siin näha ka inimesi lihtsalt  päevitamas ja jalutamas, nii et, et see koht tegelikult elab,  aga, aga ta võiks palju rohkem ja palju paremini seotud olla,  et, et kõik need koridorilõigud võiksid moodustada  siis sellise tervikliku sidusa rohevööndi,  mis on ühendatud siis parkidega ja teiste rohekoridoridega. Nende rohekoridoride veel niisugune mõte on,  et nad ühendaksid siis erinevaid, linnaosasid erinevaid  niisuguseid rohealasid ja noh, sa saad seda rohekoridori  pidi liikuda siis ühest niisugusest rohealast teise  ja see on, see on selline asi, mida tegelikult ma arvan,  et hakkavad kadestama ja järele ahvima teised linnad. Et nad tõenäoliselt ei hakka nagu vaatama seda,  et noh, et kuidas saaksime teha samasuguse ristmiku nagu  Kristiine ristmik või, või Rocca al Mare,  see mitmekordne ristmik. Maailmas on ka niimoodi väiksemal määral neid asju tehtud,  noh kui mõelda näiteks, millise niisuguse kinnisvarabuumi  tekitas New Yorgis lihtsalt niisugune noh ikkagi nagu väga  väike rohekoridor nimega Green, mil et siis meie saame tänu sellele,  et meil seda ruumi on, saame siis tegelikult lubada endale  palju uhkemaid ja laiemaid ja suuremaid rohekoridore,  kus päriselt saab lisaks siis inimese liikumisteedele Endale  ruumiga looduslik mitmekesisus. Töötades Tallinna tulevikuplaanide kallal me visioneerisime  üheksa erinevat, üle 10 kilomeetri pikkust katkematut,  rohekoridori. Eesti Rahva muuseum sai valmis mõned aastad tagasi  ja kogu selles maastikus ERMi ümber me siis oleme hoidnud  põhimõtteliselt seda loodust, mis siin on säilitanud neid  kasvukohti ja neid kooslusi. Üks asi elurikkus, aga muidugi on ka see,  et ERMi ümbrus on lihtsalt nii seal nii suur,  et seda ei saagi täiesti läbi kujundada,  vaid see oleks ebamõistlik. Pärast seda, kui nõukogude sõjavägi lahkus siit Raadilt,  siis oli see kogu Raadi oli söötis ikka päris pikalt  ja see tähendas seda, et see loodus sai siin omaette areneda. Siia tekkisid väga rikkalikud taimekooslused loomad-linnud  ja me tahtsime seda säilitada, see ongi nagu praeguseks  niimoodi välja kukkunud roosi tänava äärne see võsa siin  seda taheti pikalt maha võtta või teda taheti niitaja,  aga siis selgus vat siin vahepealsel ajal on hakanud  orhideed kasvama kolmanda kaitse kategooria kaks liiki. Ja siis lihtsalt niit põhimõtteliselt hooldusrežiimiga oleme  me tänaseks saavutanud seda, et nad on siin kõvasti palju,  nad tunnevad ennast väga hästi. Me oleme kesklinnast noh, umbes kilomeetri pooleteise  kilomeetri kaugusel ja põhimõtteliselt võib igaüks tulla  siia kükitada seal orhidee kõrvale ja teda vaadata. Et see on väga suur rikkus mitte ainult Euroopa mõistes,  vaid ka noh, Eesti mõistes. Ta kasvatab endale pika ilusa õie, teda tolmeldavad herilased. Ta on selles mõttes indikaator, et me ei teinud mitte midagi erilist,  et ta siin niimoodi paljuneks, vaid me jätsime hoopis tegemata. Sekkusime vähe, siin niiditakse üks kord aastas novembris  sellepärast et siis on taimede elutegevus lõppenud  ja see niitmine teda enam ei sega. Ta saab rahulikult paljuneda ja see näitabki võib-olla seda,  et selleks, et seda elurikkust tuua, ei ole vaja mitte  midagi väga teha või inimene ei pea ennast väga pingutama,  vaid pigem on tarvis ennast tagasi hoida. Aga see tagasihoidmine ongi teinekord võib-olla raskem kui  see tegemine ja seda tagasihoidmist peabki õppima. Siin selles kalevipojapargis või Vabaduse puiestikus  rahvasuus ka hakipargiks, kuigi siin elas künnivaraste koloonia,  aga nad kolisid just sellel aastal siit ära. Olid kujunenud jah, sellised salumetsa kasvukoha tüübile  omased tingimused ehk siis liitunud võrad hämar puude all  eriti midagi kasvanud, vahepealne rinne praktiliselt puudus  ja siis otsustasime, et me arendame siis seda salumetsa edasi,  et me ei hakka teda nagu maha raiuma või tekitama sinna  mingeid tingimusi, mida siin ei ole vaid palju vaeva nägema. Kasutame olemasolevat olukorda. Ja see tähendabki siis seda, et me käisime lageraielankidel,  tõime seal taimi, mis noh, niikuinii hukuksid seal,  sest et kui neil raiutakse nii-öelda katus pea kohalt ära,  aga nad on tahavad kasvada pigem nagu alusmetsas  siis nad seal poleks ellu jäänud, aga siin pargis leidsid  uue koha erinevalt põõsa ja väiksema puuliigid. Sõnajalad, kuumaasikad. Ja tõime nad siia, nüüd see park siis siin areneb nii-öelda  edasi ja siin pargis siis lisaks nendele taimestiku  suunamisele me oleme kasutanud lamapuitu,  ehk siis siit pidi mõned puud maha võtma,  sest nad olid haiged. Need tüved on jäetud siia maapinnale, inimesed saavad  kasutada neid istumiseks lapsed ronimiseks,  aga tegelikult pakuvad nad siis palju elupaiku  ja toitu siis erinevatele pisikestele liikidele,  keda me enamasti ei näegi ja samamoodi nendest samadest puudest,  ülejäänud okstest on tehtud oksavaalud. Need on jällegi kujundatud niimoodi, et on kohe näha,  et nad ei ole siia mitte ise lihtsalt kukkunud,  vaid nendega on keegi vaeva nähtud, et seda see kureerimine tähendabki,  et igal pool on see inimese puude, et põhimõtteliselt see  tulemus on sama, et tekivad elupaigad, tekib toit teistele  liikidele aga lihtsalt nad natuke on paigutatud  või siin on see maastikuarhitektuurne puude juures. Siin oli kunagi ilus puuderivi ja siis Hakkasid need järjest kaduma, kuni lõpuks polnud enam ühtegi alles. Ja kui me uurisime, et milles asi, miks uusi asemele  istutada ei saa, selgus, et see maa-alune on  nii tihedalt. Trass, igasugu torusid ja kaableid täis,  et uute puude juured enam ei mahu ära. Ja mis endaga kaasa on toonud, on väga ebameeldiv kliima,  siin tuul tõmbab, siin on tohutu müra. Tänaval liikuda ja liikuda on väga ebameeldiv jalakäijana  või ratturina, samuti siin, kes siin elavad  või töötavad või õpivad siin selles piirkonnas peavad talu  seda müra pidevalt. Puud aitavad muuta tänavaruumi mitmekesisemaks aitavad  suvisel ajal ja jahutada liigset valgust võib-olla blokeerida,  mis kuumendab ruume üle, kui nad on päikse poole avatud. Puud muudavad ka tänavameeleolu erinevad puuliigid erineval  erineva moel. Näiteks siin on üsna tihe kastaniallee, mis teeb suvisel  ajal selle tänava natuke hämaraks aga palava ilmaga päris  mõnus koht jalutamiseks. Ja siin aparaaditehase maja ees ja üldse kogu territooriumil  olemegi püüdnud jätta roheliseks kõik, ka igasugused väga  väikesed praod, igasugused servad, sest nagu avelina helm  nimetab seda märkamatuks rohekogemuseks,  et inimene läheb sellisest väikesest platsist mööda. Ta ei pruugi seda võib-olla tähelegi panna,  aga tegelikult see rohelus nagu mõjub tema meelele  ja see ka igasugune väike selline elurikkuse lapp nii-öelda  loob seda üldist muljet ja üldist fooni sellest et seda  kivipinda on vähem ja samamoodi loomulikult see  siis võtab seda sadevett vastu. Siin kasvavad päris mitmed erinevad taimed,  siin on elupaiku kimalastele erinevatele teistele liikidele. Ja inimestele meeldib siin täitsa istuda. Me ei niida seda, aga siin juhtus selline lugu,  et keegi teine hakkas käima siin niitmas,  sest talle tundus, et see on kole ja lohakas,  siis me panime sildid välja, et palun mitte niita ja,  ja siis see salapärane niitja lahkus. Kui me teistes parkides kasutasime seda meetodit,  et muru, mida oli kogu aeg sageli niidetud,  jätsime ta kasvama ja vaatasime, mis taimed sealt tulevad  siis siin me koorisime selle olemasoleva murukamara ära  ja külvasime täiesti uue seemnesegu. Sellise niidukoosluse, mida tavaliselt linnas ei,  ei ole. Ja kõigis oma projektides me kasutame ainult  eestimaiseid seemneid, mis on korjatud kas Eesti niitudelt  või siis kasvatatud ja võimalikult ka pärismaiseid liike. Kui meil on linnas temperatuuri, on suviti väga kõrged,  tekivad kuumasaared, ehk siis see on väga palju kõvakatet. Ja see temperatuuride erinevus siis asfaldil  ja näiteks niidetud murul omavahel on seal võib-olla 14 kraadi,  siis linnaniidul, kus on siis see kõrge looduslik rohustu,  see on võib-olla mitukümmend kraadi jahedam,  kui on asfaldi temperatuur ja omakorda veel see linnaniit. Looduslike taimede juurestik on väga tugev,  ulatub väga sügavale, see viib ka selleni,  et kui näiteks on põud, siis see taim ei kuiva tegelikult ära,  sest tema võtab endale väga sügavalt seda. Vett saab kätte aga muru, mida niidetakse tema juurestik on  nõrk ja lühike ja ta kipub ära kuivama, et seda on suviti  näha ka linnades. Hästi palju. Et nii selle niidu puhul kui ka linnasalu puhul  või teiste parkide puhul me teeme koostööd Tartu ülikooli  ja maaülikooli teadlastega, et me monitoorime kogu seda  projekti algusest lõpuni. Enne projekti loeti üle need taimed siin  ja siis, kui see projekt nii-öelda läbi saab  või noh, meil on praegu pannud, eks on Euroopa  kultuuripealinna aasta, kui Tartu on kultuuripealinn 2024,  et siis mõõdame uuesti, et mis selle meie projekti  tulemusena palju on liike siis juurde tekkinud,  et taimi, Loeti ka ämblike ja Eesti maaülikooli teadlased  lugesid siis ka inimese parkiliselt, mida inimesed teevad,  kaua nad seal viibivad, milline on see vanuseline  ja sooline tasakaal. Et kuna jah, meil see oluline osa projektist on  ka inimene, siis, et kas neid ka tuleb rohkem tänu sellele,  mida me siin teinud oleme? 2020. aasta detsembris linnavolikogu võttis vastu sellise  dokumendi nagu Tallinn 2035. See juba ise seletabki, kui kaugele niisugused põhjalikumad  plaanid on või eesmärgid õigemini. Mina olin siis üks kolmest selle nii-öelda tuumikgrupist,  kes seda kokku kirjutas ja, ja me katsusime teha  selle nii-öelda eesmärkide osa võimalikult lihtsaks. Toome siis mõned sellised eesmärgid, et hakata ehitama  tänavaid teistmoodi kui praegu, ehk siis arvestama just  kõiki neid erinevaid liikujaid, aga mitte ainult liikumist. Praegu me ehitame suuresti koridore, aga me peaksime ehitama tänavaid. Me peaksime ehitama tänavaid, kus siis inimesed lisaks oma  igapäevastele liikumistele saavad ka oma asjad tehtud. Niisugune võib-olla kõige olulisem ja, ja kandvam idee seal  taga on nii-öelda 15 minuti linn, kus iganes su lävepakk  ka poleks, 15 minuti jooksul sealt jalutades sa peaksid  saama oma igapäevased ostud tehtud ja kõik muu  ka igapäevase. Ühesõnaga, et lõpeks ära see niisugune mõttetu tõmblemine  ühest linna otsast teise mingisugusest ühest suurest  kaubanduskeskusest teise. See on täiesti eilne päev ja ma kujutan ette,  et kaubanduskeskustest võib-olla mingisugusel hetkel me  saame teha näiteks vertikaalaiandit, kus me  siis kasvatame iseendale, mitte Hollandist sisse ostetud tomateid,  vaid vaid Tallinnas kasvatatud. Muuseas, rohepealinna tiitlit kommenteerides ütleks,  et see oli puhtalt võidetud. Tallinn 2000 35 ja siis kliima neutraalse Tallinna lubaduste pealt. Ehk siis, et tegelikult me saime väikse veksli,  nagu Obama sai kunagi. Nobeli rahupreemia eduna Käden, et ka meie saime  siis Tallinn sai selle nii-öelda oma lubaduste eest. Nüüd on siis aeg need lubadused nagu ellu viia. Tegelikult on ju ka Tallinn endale eesmärgiks võtnud  süsinikneutraalseks saamise lähikümnenditel. Siin on jällegi väga oluline vaadata, kuidas seda,  kuidas selleni päriselt jõuda, mis siin on väga oluline,  on tõesti inimeste liikuvuse ja liikumismustrite muutumine  ja teine väga oluline tegur, selle puhul on elamufond seal  olulise säästu tekitamine, mis tähendab väga suurt  renoveerimismahtu eesmärgina ta meil on võetud,  aga kindlasti on palju pea murdmist selle üle,  et kuidas me tegelikult sinna jõuame. Siis kliima on ju tegelikult hästi, suuresti mõjutab  ka selline aspekt, et kus see hoone asub et sellise  arvutusmeetodi põhiselt tegelikult selline faktor alati  sinna kaasatud ei ole, aga tegelikult mängib väga suurt  rolli see, et kuhu, kuhu siis see hoone paigutatakse. Et kas see hoone asub meil hästi suure asustustihedusega linnas,  kus meil on võimalik siis nende hoone, selle hoone  kasutajatel tulla kohale näiteks ühistranspordiga  või jalgrattaga või hoopis jalutada sinna versus see,  et meil see hoone asub kuskil eemal, kus on kasutajatel  tarvis kindlasti võtta oma isiklik auto,  et sinna kohale sõita. Et see on ka siis selline faktor, mis mõjutab seda hoone  justkui kasutusperioodil tekkivat jalajälge. Ja teisest küljest, miks võiks vaadata seda hoone  süsinikujalajälge natukene suuremas plaanis,  kui lihtsalt niimoodi üksiku hoone tasemel on see,  et meil on võimalik sellisel juhul analüüsida,  et kas meil seda hoonet üldse vaja on. Et kui me teame, et meil on mingi otstarbega hooned tarvis  näiteks meil on büroohoonet tarvis, et kas meil seda anda  tarvis üldse ehitada uue uue hoonena võimel mõni olemasolev hoone,  mida ei kasutata, mida oleks siis võimalik renoveerida  ja siis see uus ehitise tegemine üldse ära jätta. Keskkonna mõttes ongi kõige parema mõjuga hoone on see,  mida kunagi ehitatud, eksole. Ehitusplatsi mõjude puhul siis arvestatakse sinna sisse  kõiki neid mõjusid, mis tekivad erinevate masinate kasutusel  ja samamoodi ehitusplatsil võivad tekkida erinevad jäätmed,  neid on vaja ümber käidelda, need on vaja transportida. Sealt edasi on meil hoone kasutusperiood  ja kasutusel on kõige olulisemad võib-olla esiteks  siis hoone kasutusaegne energia, et kui meil on vaja seda  hoonet kütta, jahutada, meil on vaja elektrit seal kasutada  siis sõltuvalt sellest energiast, mis me sinna tarnime,  on sellel energial ka oma keskkonnajalajälg. Ja, ja lisaks veel materjalid, mis kasutusaja jooksul on  vaja välja vahetada. Ja kõige lõpus ongi siis lammutusmõjud, mis ongi  siis erinevad masinad, mis on vajalikud selleks,  et see hoone maha võtta. Materjale on tarvis sorteerida ja siis ka samamoodi  transportida ja kuskil ümber käidelda või ladestuda. Erinevate hoonete süsinikujalajälge võrreldakse ruutmeetri  alusel et üha enam on leitud, et selline võrdlus võibolla  pole väga mõistlik sel põhjusel, et kui meil on,  no siis näiteks, et kui meil on hästi suur hoone  ja väikehoone kõrvuti, millel tegelikult on sama palju kasutajaid,  aga ühe disain on lihtsalt palju kompaktsem. Ilmselgelt selle väiksema hoone ehituseks on meil kulunud  vähem materjale, kindlasti selle kasutuseks kulub meil vähem energiat,  aga samas selle ruutmeetripõhisel võrdlusel selgub,  et need võib-olla on justkui sama hea või  siis halva kliimamõjuga. Et tegelikult seda võrdlust tuleks pigem ini teha,  siis arvestades, kui palju on sellel hoone kasutajaid See on umbes nagu bussi auto võrdlus, et kui me bussiga  liigutame võib-olla 50 inimest korraga, et  siis selle ühe kilomeetri kliimajalajälg on tunduvalt  väiksem kui see, et kui me paneme kaks inimest autosse et  samamoodi siis hoonete puhul tegelikult võiks vaadelda seda  kliimamõju inimese kohta pigem mitte ruutmeetri kohta. Praegu me oleme siis veel eelmise ajastu prügimäel see on  ilusti ära kaetud, nii et ta tegelikult näeb välja täiesti  nagu see Windows 90 viiemägi heleroheline  ja imeliselt ümar. Ilmselt selliseid ladestamismägesid saab kestliku  majandamise edenedes olema aina vähem. Ma tahaks rõhutada, et rohe majandus ei ole mitte midagi  sellist niši või, või kuidagi nagu nurgapealset  või mingisugune nagu linnuke, mis tuleb ka ära täita. Et. Roheline majandamismudel või nagu öeldakse,  pigem tänapäeval kestlik majandamine, jätkusuutlik majandamine,  see tähendab seda, et tegelikult kogu majandus on rohemajandus,  see on põhjustanud inimestes minu meelest natukene segadust. Vahetevahel üritatakse selle nahka ajada nii-öelda tänaseid probleeme. Aga õigupoolest me peaksime seda vaatama kui ühte suurt võimalust. Täpselt samamoodi nagu me tuleme ju hästi suure  pöördeajastus siis, kui me nii-öelda Nõukogude Liidust  vabaks saime. Ma tahaks meenutada inimestele, et 92 aastal oli Eesti  keskmine palk 35 dollarit kuus. Et vaadake, millise hüppe me oleme teinud tänu sellele,  et me olime just selle digi nii-öelda pöörde alguses  suutsime kohe õiged otsused teha. Täpselt samasuguse võimaluse pakub meile tegelikult rohemajandus. Me saame siin ise nuputades ja leiutades,  sest et me oleme suhteliselt targapoolsed saame tegelikult  nii-öelda leiutada selliseid lahendusi ja mõtteid,  mida siis üle kanda tervesse maailma. Üks plaan on 2050.-ni üks eesmärk ja see on saada kliima  neutraalseks linnaks. See tähendab siis seda, et meie elutegevus ei heida  atmosfääri kasvuhoonegaase rohkem, kui siin  siis puud ja põõsad siduda suudavad, et meie saldo on null,  see on Tallinna eesmärk aastani 2050.
