Paljud Eesti hooned raiskavad energiat. Et see on küll tore mõelda, et valitsus maksab energiahinnad kinni,  aga lõpuks on see meie enda raha, kõik. Kuidas vähendada kulusid, mitte energia tõhusa hoone  ehitamine oleks täna kuritegu. No nüüd tuli küll, ossa minu arust on neid siin päris palju. Eestis on 34 liiki pistesääski. Kõik neist inimese verd ei tahagi. Kes eelistavad lindusid isegi konnasid? Energiakriis on praktiliselt igaühe meie huulil,  no seda, kui palju energiamaksis nägime eelmisel talvel ja,  ja näeme jätku jätkuvalt. On ju selge, et mida vähem meie hooned energiat tarvitavad,  seda vähem on meil seda tarvis kuskilt siis  ka hoonetesse tuua. See on küll tore mõelda, et valitsus maksab energiahinnad kinni,  aga lõpuks on see meie enda raha kõik. Mida autonoomsemad on meie majad, seda vähem me tarbimisast  energiat ja seda paremini saab meie riik hakkama,  nii et see on minu jaoks julgeoleku küsimus. Eesti riik on otsustanud, et 2050.-ks aastaks tuleb meil  täielikult renoveerida energia kokkuhoiu nimel kõik hooned,  mis on ehitatud enne kahe tuhandendat aastat. Kuidas seda teha ja millest pihta hakata,  seda uurimegi. Energiahinnad on koondanud tähelepanu tõsisele murekohale. Eestis on kümneid tuhandeid maju, mille ülalpidamine raiskab energiat. Hoonete terviklik rekonstrueerimine vähendaks aga otseselt  inimeste kulusid. Eesti plaan on renoveerida 2050.-ks aastaks 100000 üksikelamut,  14000 kortermaja ning 27000 muud hoonet. Eestis on tegelikult valdavalt hooneid korteräramuid  ehitatud nõukogude ajal ja sellest tuleneb  ka see pilt, missugused need hooned tegelikult on. See on aastast 1960 kuni 1990 et nõukaaegsed  ja elamud ja Eestis kuskil 70 protsenti inimestest elabki  korterelamutes nendes samades mägedes Lasnamäe,  Õismäe, Mustamäe. Kui mujal Euroopas hoonetele kulub umbes 40 protsenti energiast,  siis Eestis on see protsent koguni 50. Nii et meil tööpõld on lai ja siit edasi minna on päris hea,  nii et kui midagi tegema hakkame, efekt on päris suur. Möödunud suvel kohtusin energiatõhususe eksperdi Aivar  Uutariga sauel, kus on eeskujulikke näiteid  nii vanema elumaja ümberehitamisest kui ka moodsast energiasäästlikust,  arhitektuurist. Paistab nii, et näiteks saue vald saab olla küllalt õnnelik,  meil on uus vallamaja ja ilmselt ka energia tõhus,  mis sinule, kui eksperdile kohe siin silma torkab. Kohe on näha siin puidu kasutamist. Ja puidu kasutamine loomulikult hea süsiniku sidumine. Ja siit torkab silma ka selline huvitav arhitektuurne lähenemine,  et need postid, mis on siin hoone ees, on kenad silmale  vaadata ja tegelikult on need head päikesevarjud. Eriti hästi tuleb see välja teise külje pealt. Päike paistab ja post pakub hea varju akna et aknast sisse  päike ei paista inimestele mõnus töötada. Mismoodi saada hoone energiakulud alla? Targad inimesed on öelnud, et mida paremini eeltöö läbi  mõelda siis seda parem on lõpuks see lõpptulemus  ja isegi võib sellise tsitaadi siia poetada,  et et energiakuludest 90 protsenti määratakse ära enne,  kui tõmmatakse, esimene joon paberile. Eks see mõttekäik võiks sobida uute majade puhul. Olemasolevate puhul on siiski oluline aru saada kuhu energia kulub,  miks see energia kuhugi kulub ja siis peab hindama,  kas seda on vähe või seda on palju. Missugused hooned on siis Eestis kõige suurema  energiatarbimisega ja kus me võimegi öelda,  et praeguses mõistes käib seal energia raiskamine lausa? Ma arvan, et need ongi need paneelelamud või,  või siis mõningad ka nõndanimetatud Russoka tüüpi elamud. Ma veel ise mäletan, ma olin üliõpilane,  kui neid paneelelamuid nõndanimetatud  elamuehituskombinaatidest tehti, et ma olin  siis praktika seal paaris kohas. Ma mäletan, kuidas paneel valati nii ja ma juba  siis imestasin, et et nagu soojustus, sel ei pandud üldse rõhku,  et seal olid ei, soojustuse paneelid olid pandud ligadi logadi,  lipp lipi peal, lapp lapi peal ja vahepeal betooni. Et praegu vaadates mingisuguseid energiakaameraid,  kui on tehtud nendest samadest elamutest pilt,  eks ju on näha kohe, kust soojust välja läheb. Õnneks pole seis nõukogudeaegsete kortermajadega lootusetu. Hea näide aastakümneid vana hoone energiatõhusamaks  ümberehitamisest asub sauel kuuma tänaval  kus majaomanike ning teadlaste, inseneride  ja ehitajate koostöös loodi mitte üksnes uus välimus vaid  ka paljuski uus sisu. Selle hoone puhul on siis välisseinad ära soojustatud  katuslagi ära soojustatud on uued, ehk nad tehnosüsteemidest  on uus soojus, tagastusega ventilatsioonisüsteem. Siis on uus küttesüsteem, uued radiaatorid koos termostaatidega,  kus siis toatemperatuuri saab reguleerida. Kui nüüd me oleksime lind, kes siin liugleks üleval maja kohal,  me näeksime ka siin päikesepaneele ehk maja toodab ise  ka elektrienergiat ja taastuvallikatest energia  ehk siis elektri või soojuse tootmine objektil koha peal on  ka selline liginullenergiahoone lahendust,  mida on ka siis siin rakendatud, et katusel on 50 kilovatti päikesepaneele. Siin on nüüd suurepärane võimalus näha, mis tegelikult  renoveeritud maja seina vahele läheb. Meil on väga tihti küsitud, et milline see kihistus  täpsemalt oli siin renoveerimisel ja siis me tegime ühe  sellise näidistüki, kus on näha siis kõik kihid,  mis siia renoveerimise sisse läksid. Ja kuidas selline uus fassaad siis ühe maja energia  kokkuhoiule kaasa aitab? No siin on antud elemendis on siis 20 sentimeetrit põhisoojustust,  millele lisandus siis kompensatsioonivill kas  siis viis sentimeetrit või 10 sentimeetrit,  mis annab siis kokku 25 kuni 30 sentimeetrit suitsust  olenevalt siis seina kumerusest ja see siis takistab talvel  toast välja minevaid soojakadusid. Ja samal ajal ka siis suvel takistab. Nii-öelda õue kuuma sisse tulemast. Selle. Majal enne renoveerimist neid rõdusid üldse ei olnudki,  mille jaoks nad nüüd siis on peale selle,  et on tore tulla välja? No see ongi üks kõige tähtsamaid asju, et hea elukeskkond on  ju renoveerimise üks põhilisi eesmärke. Aga siin võib ka leida niisuguseid tehnilisi  ja energiat ja sisekliimat mõjutavaid aspekte. Et rõdud on toetatud otse maapinnale, see tähendab seda,  et külmasillad on ära likvideeritud soojustusest  läbiminekuid ei ole sellel määral, mis, mis varem. Ja kuna need on orienteeritud otse lõunasse,  siis nad kaitsevad ka suvise kõrge päikese eest,  et päike ei paista otse. Tuppa, mis tähendabki seda, et kui nüüd päiksekiired siit langevad,  siis minu ülemise naabri rõdu põrand kaitseb minu aknaid  päikese eest ja tuba ei lähe liiga palavaks. Jah, ja jälle suvel, talvel, kui päike käib madalamalt,  siis päike paistab sisse ja aitab siis küttevajadust vähendada. Mis nüüd siin korteris silma paistab, mis on põhiline muutus? Üldiselt hoone renoveerimine ja energiatõhususe parandamine  ei mõjuta inimese elukeskkonda rohkem, kui ta ise tahab,  et siin korteris on tehtud ära sisemine remont,  selle inimesed tegid ise ära. Mis nüüd selle köögi puhul on, on see, et köögipind laienes  kuna köök läks lotsa võrra suuremaks. Varem oli välissein selle koha peal. Ja siit edasi tuli lotsa, aga põhjapoolne lotsa inimesed  seda palju ei kasutanud ja nüüd tänu sellele,  et välisseina soojustuselement tuli sinna välissinna ette,  on tänu sellele saanud totsa suuremaks inimestel on rohkem  ruumi juures. See on ju väga rõõmustav asi, kui saab korteri elamispinda juurde. Aga teisest küljest, kas siis küttekulud? Päriselt ka langesid ja kui palju ja küttekulude maksumuse  vähenemises võiks vähemalt poole alanemist küll eeldada. Ja see küttekulu vähenemine tuleb siis tänu sellele,  et hoone välispiirded on hästi ära soojustatud. Hoonel on soojustaastusega ventilatsioonisüsteem  ehk väljapuhutava soe, õhuga köetakse üles sisse puhutav  välisõhk ja tehnosüsteemid on ära isoleeritud. Torude soojus kadu keldris on tunduvalt väiksem. Seega on kõige olulisem, et inimesed tunneksid ennast oma  kodudes hästi. Energiatõhusus võiks tulla pealekauba. Kuidas aga luua meie töökohtadesse mõnus sisekliima  ja teisest küljest hoida kokku energia kulu? Minu selja taga on selle aasta lõpus valmiv Eesti esimene  kõrghoone mida jahutab ja soojendab maaküte. Mida see maa? Maajahutus endast nagu täpsemalt tähendab,  on lühidalt öeldes siis see, et maja all paikneb 65  energiavaia ja nende energiavaiade abil siis sõna otseses mõttes. Transporditakse maa seest tulev energia hoones asuvasse  soojust pumpa soojuspumba s on soojusvaheti  ja siis talvel selle soojuspumba ja soojusvaheti  ja maast tuleva energiaga me kütame seda maja  ja suvel siis analoogselt jahutame ja mida see tagab,  see tagab siis võib-olla kaks asja, ta tagab suure energiakokkuhoiu,  et me oleme kindlad, et meie, meie rajatavad hooned,  büroohooned, ärihooned, kes tarbivad kordades vähem energiat  kütteks ja jahutuseks kui teised, ka väga head majad. Tegelikult selle maakütte ja maajahutuse abil. Me loome hoones väga hea sisekliima, mis on võib-olla maja  lõpptarbijate jaoks isegi kõige äratuntavam element selles majas. Ehk meil ei ole hoones selliseid aktiivseid jahutusseadmeid,  Bankoile, muud sellised seadmed, mis puhuvad suvel  inimestele külma õhku krae vahele, kui kuklasse,  mis tekitab töökohale kontoris suure ebamugavastunde vaid  meil hoone vahelaed. Mis on siis samuti betoonist, on siis tehtud sellisteks  küttejahutuselementide ks, millega me tegelikult hoiame  hoones aasta läbi. Sellist ühtset, mõnusat, mugavat temperatuuri. Maaküte ja jahutussüsteem ammutab hoone alla rajatud vaiade  kaudu soojusenergiat, mis on maapõues täiesti tasuta  ning selle temperatuur on aastaringselt enam-vähem sama. Kui seda energiat kanda maa soojuspumba abil korruste jaotustorustiku,  siis saabki ruume kütta või jahutada. Lisaks annab maa seest pumbatud energiaga soojendada  või jahutada ka maja ventilatsiooni õhku. Maakütte jahutuse süsteemiga me tegelikult  ka ruumidesse sisse puhutavat õhku siin  ventilatsioonikambris eeljahutame siis maa jahutussüsteemiga  ja analoogselt ka talvel siis ruumidesse sisse puhutavat  õhku eelsoojendame maaküttesüsteemi abil. Aga miks just selline süsteem nii hea on? No loomulikult on olemas ka ventilatsiooni sissepuhkeõhu,  siis näiteks jahutamiseks suvel olemas teistsuguseid  süsteeme näiteks hoone katustel paiknevad erinevad jahutuselemendid,  aga reeglina need süsteemid töötavad lõppkokkuvõttes ikka  kõik elektri pealt. Ehk kokkuvõttes on tegemist siis elektrienergia kuluga,  suurel määral. Jahutamisele kuluvat energiat aitavad hästi kokku hoida  ka arhitektuursed, nipid, mis pakuvad päikese eest tõhusat varju. Sellised füüsilised elemendid õues hoone fassaadil võtavad  siis suure hulga päiksekiirgust, mis klassikalisel juhul  soojendab tuba või ruumi hoones sees kinni õuest,  niimoodi, et osa päikesesoojust jääb üleüldse tuppa jõudmata,  aga samas piisaval hulgal valgust ikkagi jõuab. Ja keskkonna mõttes lisaks siis ruumi mitte ülekuumenemisele  on veel oluline ka see, et nad aitavad siis võtta kinni osa  suvisest nii-öelda sellest päi räigusest  või ülevalgustatusest, et kontoris saab mõnusalt tööd teha. Et kui sul on ilus vaade, sa ei pea alati suvel päiksepaiste  ilmaga seda kardinatega blokeerima. Mis on väga selline klassikaline juhtum? Kas ühe energiatõhusa hoone rajamine või  siis energia tõhusamaks renoveerimine on kallis lõbu  või on see tegelikult selline müüt ja aja jooksul on ehituse  hinnad selles võtmes hakanud hoopis ühtlustuma? Kui me rakendame seda takka järgi tarkust,  mis on see kõige suurem tarkus, siis need tervikrenoveeritud hooned,  mis on hästi ära renoveeritud, Need on inimesed,  on olnud võidus. Et nad on teinud oma hoone energiatõhusaks,  et tõsi on, et hinnad on tõusnud, aga ka energia hind on ise tõusnud. Nii et energia tõhusaks renoveerimine on jätkuvalt kulutõhus. Lahendus. Energiatõhusa hoone ehitamine on täna normaalne mitte energiatõhusa,  hoone ehitamine oleks täna kuritegu. Et selles mõttes seda küsimust isegi niimoodi võib-olla ei  saagi nagu päriselt küsida. Küll aga on energiatõhususnõuete karmistumisega muutunud  selgelt see, et eeltöö kvaliteet on läinud paremaks  ja panustavakse ehitamiseelsesse analüüsi töösse tüki maad rohkem. Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia põhjal  ootab meid Eestis 2050. aastani ees hoomamatult suur ümberehitustöö. Renoveerida tuleb ühtekokku umbes 54 miljonit ruutmeetrit. See on enam kui 7500 jalgpalliväljaku pindala. Kas Eesti ehitus ja arendussektor suudab sammu pidada Eesti  riigi seatud plaanide ja eesmärkidega? Väljakutse on tõsine, pole kahtlustki, et määratud  eesmärkide kohaselt peaks täna käima väga tõsine renoveerimistöö. Kahjuks see tempo ei ole selline, mis peaks olema  ja see omakorda tähendab seda, et ühel hetkel tekib  kuhjumine ja on väga suur risk et kuhjumises tekib suur hinnatõus. Hinnatõus omakorda tekitab trotsi, et me ei tee,  me ei saa, me ei taha, me ei jõua. Mis omakorda viib selleni, et tähtaega lükatakse edasi  ja otsitakse mingi järgmine põhjendus, miks ei saanud teha,  et see, minu kartus, ma loodan, et ma olen valel teel  ja siiski kõrged energiahinnad ja ka mainitud  energiavarustuskindlus on need, mis nüüd käivitavad väga  tõsiselt renoveerimisstrateegia tegelikult tegevused. Mina lähen täna Prangli saarele vaatama,  kuidas uuritakse loomi, keda enamik inimesi peab tõelisteks tüütusteks. Loomulikult on need sääsed. Gerda, me tulime koos laevaga nüüd Pranglile,  mis su plaan siin saarel täna teha on? Täna me käime üle kogu saare ringi ja püüame piste sääski. Ma saan aru, et sul on sellised kohad kindlad kohad välja valitud. Viis püügipunkti on, kus me püüame võrguga,  need on üle kogu saare laiali ja kaks kohta on,  kus püüame masinatega juba ootavad meid ja kuna saar on  väike ja Just nii, hakkame jalutama. See on nüüd esimene koht, siis jah. Esimene koht, masinpüügikoht, mis masin see on  siis midagi vuhiseb, siin on balloon. Sääsepüügimasin kodus saaks ka sellega sääski,  püüa või, või see on selline teaduslik värk. See on täiesti võimalik kasutada ka kodus. Selle masina toimemehhanismiks on siis see,  et okdanol CO kaks ja soojus meelitab sääski ligi. Päris palju on neid. See on ikka vinge. Kui pika aja jooksul nad siia tulnud on,  siis see peaks olema kuskil neli-viis päeva. Kas sa juba aimata, mis siin üldse on? No kindlasti, siin on metsasääski. Nagu me ka ümbert näha võime, et oleme siin sellisesse  mõnusasse metsaäärsesse paika jõudnud Aga täpsem avastamine tuleb kindlasti mikroskoobi all. Panen kilekoti sisse, siis kloroformi, kloroformiga täidetud anuma. Ja siis panen selle kotikese. Siia sisse. Ja sulgen. Mõned õnnelikud veel pääsesid lendu. Rahvasuus mõeldakse sääskede all enamasti piste sääsklasi,  keda on Eestist avastatud tänaseks 34 erinevat liiki. Gerda käib oma magistritöö välitöödel Pranglil iga kahe  nädala tagant et uurida sääskede liigirikkust  ja leida tõendeid, kas neilt on võimalik tuvastada  tulareemia ehk jänesekatkubakterit, mille levitajad võivad  olla sääsed ja mille puhang oli saarel 1996. aastal. Me oleme tulnud nüüd Eesti maaülikooli ja siin te nüüd  uurite neid sääski Just nii, siin on nüüd vajalik tehnika olemas,  läbi mille me näeme kõiki tunnuseid, mille alusel  siis Saski määrata. Et ongi niimoodi, et pealtnäha need sääsed tunduvad ühtemoodi,  aga tegelikult need liigierinevused on siin mikroskoobi all näha. Just nii väikesed nüansid, mis need nüansid on siis? Siin on nüüd kaks erinevat sääske ja siin võib kohe ilma  suumimatagi ära öelda, et on näha, et tagakehas on sellised  valged ringikesed. Ja see, need ringikesed moodustavad mustri  ja need on nüüd erinevatel liikidel erinevad  ja ka jalgadest on ära näha. Jalatarsomeeridel on sellised valged ringikesed,  mis on erineva laiusega ja siin on näha,  et selliseid valgeid ringikesi üldse ei olegi. Ja Eestis on siis neid 34 erinevat. Jah, ja nendest 34-st, kes siis teada on,  nendest liikidest siis ongi väga erinevad spetsialiseerumised,  et kes eelistavad inimest imetajat. Kes eelistavad lindusid isegi konnasid, et on üldiselt üsna kindel,  missugune menüü, millisel sääsel on. Ja ilmselt nad näevad siis ka natuke erinevad välja  või see kohastumus midagi nagu tingib. Just nii ja elukohad on ka kindlasti neil väga erinevad. Nii nii nagu meil on metsad, linnad, veekogude äärsed alad,  niidualad, nii on ka need kõik sääsed erinevatesse  kohtadesse üldiselt spetsialiseerunud, et  kus neil on kergem hakkama saada, kus neil on toidubaas  olemas ja kuhu nad saavad siis muneda, kus nende järglased  saavad areneda. Nüüd me oleme järgmises punktis ja algab hoopis teistsugune töö. Mis tegema hakkad? Hakkan käsitsi raske püüdma. Kas täna on hea sääseilm, mis sa hindab? Tuule järgi ütlen, et jah, on hea ilm. Kuuma järgi ütlen, et on pisut kuiv, aga metsa all siiski  niiskust on piisavalt. Hea on ka vist see, et meie täna sääsetõrjet endale peale ei pannud,  ehk siis nad tulevad ligi. Abiks on küll. Peibutised. Praegu me siin seisame. Ja mõne minuti oleme siin ja siis nad juba tunnevad  mitmekümne meetri kaugusele CO kahte, mida me välja hingame  ja hakkavad selle poole tulema. Inimese kehalõhna, higi, erinevad ühendid,  higi sees, soojus, aga see kõigest meelitab neid ligi. Aga tegelikult nad tulevad meie juurde, sest nad tahavad  meie verd imeda. Miks nad seda verd võtavad? Tegelikult söögiks enamasti sääsed söövad üldse taimi,  taimede nektarit, erinevaid taimemahlasid aga veri on neile  atraktiivne siis, kui nad on paaritunud ja pärast  paaritumist saaksid hakata arenema nende munad. Kõik sääsed ei ime verd. Teatud pistesääsed imevad verd. Kõik isendid imevad verd. Eime imevad ainult emased isendid, ainult emased isased on  rahulikult taimede küljes ja söövad ainult taimemahlasid,  sest et emast sarenevad munad. Niimoodi mikroskoobi alt ekraanilt vaadates tundub see sääsk  ikka üks väga ohtlik loom. Ja kuidas eristada siis emast, sääske ja isast sääske? Emastel sääskedel on tundlad. Sellised nagu kitsamad ja on vähem. Ei ole nii nagu kohevad, et isast l tunneb kohe ära,  et kui siin vaatad, et üldiselt näed seda kitsast joont  siis isase puhul on kohe näha, et on selline väga karvane välimus. Nüüd on tõesti isane sääsk siin all, et see on ikka hoopis  teistsuguste tuna tunnaldega. Just nii, et tundlad on erinevad, nende järgi saab kohe ära  määrata ja üldiselt on isastel sääskedel  ka kobijad, mis nad siis kobivad? Need on nagu sellised kompimis ja maitsmiselundid,  millega nad siis. Otsivad õige sööda, poolise või toidu toidupooli  ja siis. Sellega juhivadki suhu. Väga põnev. Kui peente detailide ni tegelikult see sääsemääramine üldse läheb. Kui läheb keeruliseks? Liigi määramisel nende tunnuste alusel mida  siis kohe paljasilmaga siit näha võib, või kui mõni tunnus  on kaduma läinud, et tihti soomused pudenevad lihtsalt maha  ja ei olegi võimalik mustrite järgi määrata  siis on olemas ka võimalus genitaalide järgi määrata. Et esmalt peab genitaalid prepareerima ja  siis genitaalide järgi. On tihtipeale hõlpsam aru saada, mis liigiga on tegu. Mis on säästu? Ede selline ökoloogiline funktsioon üldse,  miks sääski vaja on? Sääsketööl on väga palju ökoloogilisi funktsioone. Nende biomass on väga suur läbi, mille nad on toiduallikaks  nii maismaa kui veeökosüsteemides mitmesugustele rühmadele,  kahepaiksetele, kaladele, vähilaadsetele,  teistele lülijalgsetele ja ka lindudele ja  ka nahkhiirtele. Nii et kui inimestele tunduvad nad väga tüütud  ja neid ei oleks nagu vaja, sest tegelikult neid on looduses  väga vaja. Neid on looduses väga vaja. Kui sääsed oleksid ära lõigatud, siis kindlasti me ei elaks  sellises maailmas, nagu me praegu maailma enda ümber näeme. No nüüd tuli küll Ossa. Minu arust on neid siin päris palju. Kogemus ütleb nüüd, et et tõesti, neid on tänastest  püükidest kõige rohkem, on just siin niiske segametsa ääres. Kas on kraavid, kas sa ise tõrjuda ka see kuidagi,  ma vaatan, et sa oled niimoodi strateegiliselt ennast kinni katnud,  sa juba tead? Kinni ei katnud, pigem puukide pärast aga sääskede vastu. Kui ma ei oleks siin eesmärgiga neid korjata,  siis ilmselt midagi võib-olla paneks tõrjeks,  aga et praegu ma pigem tahan, et nad tuleks ligi. Siis sääseuurija ei saa tõrjet panna, jah.
