Metsateatise metsaseadusega määratud dokument,
mis on metsaomanikul vaja esitada keskkonnaametile raietööde
tegemiseks Eestis antakse aasta jooksul sisse umbes 110000 metsateatist.
Viimastel aastatel tuleb nende vaidlustamist ette päris tihti,
tõdeb keskkonnaameti metsaosakonna juhataja Olav vetvärk. Näiteks käesoleval aastal on meil esitatud peaaegu 50 juba
ja keskmiselt on ühes vaid 150 metsateatist umbes täiest arv
on püsivalt suur juba umbes viimased kaks aastat. Milline on vaide esitamisele järgnev protsess? Me alati vaatame vaidle sisuliselt üle, anname enda hinnangul,
kui me oleme eksinud, üsna rahuldame selle vaide,
kui meie hinnangul on kõik õige, siis me seda ei rahulda
ja anname sellest ka vaide esitajale teada. Vaideid esitavad enamasti keskkonnaorganisatsioonid,
kelle soov on piirata raietegevust looduskaitseliste
kitsendustega aladel. Paraku käib keskkonnaorganisatsioonidega selline
edasi-tagasi pingpongimäng, nemad esitavad suure mahuka
Paide neiu, selle vaidle osaliselt, tagastame
ja siiamaani valdavalt oleme jätnud ka kõik saavutamata. Keskkonnaorganisatsiooni Eesti metsa abiks jälgib ennekõike
looduskaitsealadel olevaid metsateatisi Organisatsiooni
metsanduse ja looduskaitse ekspert ning juhatuse liige Mati
Sepp ütles, et RMK on esimese ja teise kategooria
kaitsealuste liikide elupaikades võtnud suures mahus lageraieteatisi.
Sepa usub, et kohati on neil parem ülevaade
looduskaitsealadel toimuvast, kui keskkonnaametil. Kui vaie teha, siis oleks vaja ka sealt edasi minna kohtusse vaidlema,
siis keskkonnaamet on ikkagi seisukohal,
et kui nemad on kinnitanud, siis on ikkagi õigesti tehtud
ja meie kogemused näitavad ka seda, et lihtsalt vaide
tegemine ei anna tulemust.
Kõik mõistame, et esimese ja teise kategooria kaitsealuseid
liike kaitsta keskkonnaamet mõistab ka seda,
aga keskkonnavanem proovib ikkagi oma seisukohast vaadata,
et ütleb, et aga seadus on selline või no
ja Natura 2000 alade raietega. Me olimegi täiesti seal lava taga vastuseisus,
ma ütlesin, et see ei ole reaalne, et Natura 2000 aladel
massiliselt raiutakse ja läksimegi kohtusse oma valijatega. Sepa sõnul pole Eesti metsa abiks enam mass vaideid teinud,
et säästa keskkonnaametit suurenenud halduskoormusest.
Sepp ütles, et praegune süsteem vajab kindlasti muutmist.
