Nüüd aga head kuulajad vanasõnade juurde
ja sõna saab Risto järv.
Kägun, seosta kindlasti juba paljud kuulnud.
Võib-olla on mõnigi seejuures loendanud kumise kordi
võib-olla seejuures ka mõelnud või kaaskuuljalt selle peale
kuulnud vanasõna hommiku hoolekägu, lõuna leinakägu,
õhtu õnnekägu.
See vanasõna kuulub Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti
rahvusarhiivis 100 populaarsema vajasena hulka. Ja folkloristikas mõttes pole see mitte ainult vanasõna
ehk siis poeetiliselt sõnastatud elutarkus vaid liigitatud
folkloristide poolt ka uskumiseks.
Nõnda on mitmed modena tsiteeritud tekstid nii eesti rahval
arhiivi vanaaegses infosüsteemis ehk temaatilistest
kartoteekides lindude kohta käivate uskumuste kohta kui meie
vanasõna kartoteegi.
Mõnikord esinevadki need teated käo kuulmise,
ajaja, käo ennustusaastate kohta, arhiiviteadetes koos,
nõnda näiteks teade Kolga-Jaani kihelkonnast Otto yybiuselt
1961. aastal selle järele, kunas kägu esimest korda
kuuldesse kuulutas, sellest aastast tulevikku hommikunoolega
kuu lõunal leinaga, kui õhtul õnne, nagu mitu korda kägu
esimest korda kuuldes kukub, nii mitu aastat elab kuulja
veel tavaliselt, kuigi sellest lühikesest vanasõnast hommiku hoolega,
kui lõuna leinaga kuu õhtu õnnekägu välja ei tule on ikkagi
mõeldud just nimelt seda esimest kuulmist,
mitte siis kõigi käokukkumiste kohta, ei käi see ütlus. Teine teade Kolga-Jaani kihelkonnast Johannes Groubergilt.
Kui esimest korda kevadel kuuleb kägu, siis ennustab ka tulevikku.
Nii on hommikul hoolega kuul lõunal leinakägu
ja tul õnnekägu.
Kui tavaliselt, siis kuuleme seda.
Teame seda kolmeosalist, et vanasõna varianti,
aga tegelikult on mõnigi kord ka seostatud selle vanasõna neljaennustusega.
Nimelt on lisaks nendele kolmele alletele tiivsele
ennustusele tuntud veel neljaski, mis ennustab söömaajal surma. Nõnda näiteks on teade Põlva kihelkonnas 1930.-te aastate
algul Bernhard treintalilt.
Tänavu kevadel kuulsin õhtu esimest korda käo
ja see tähendab õnne sinna.
Jaani on minul alati õnne olnud.
Rahvas usub, et kui igal aastal kevadel käo kukkumist kuule,
too, on see õnne kagu lõuna ajal leinakägu tähendab,
et isik, kes kuulis lõuna ajal käo, saab tema leinama midagi
juhtub halba õõnestust ja kes kuuleb hommikul,
ka see inimene on sellel aastal hoolas, iga asjaga tähendab
hoolekägu ja kes kuuleb söömaajal, see inimene sureb ära. Sest sööma ja kägu on surmakägu.
Nõnda usub rahvas.
Söömaajal ei tähenda küll mitte iga söömist,
vaid see ajamääratlus, vanarahva vara lõunane söömine pärast
esimest töövooru põllul, ehk siis hommiku
ja lõuna vahel.
Nonii, leiame eriteadetes, et see võis olla noh,
võib öelda meie jaoks võib-olla varahommikul kella 10
või üheksa paiku. No näiteks on 1907. seitsmendal aastal Kristi salve Ida
mänglikeloreida kõivul kirja pannud teate hommikul hoolekägu
sööma haig ehk umbes kell 10 surmaga, kuhu lõunal leinaga
kuu õdagul, õnnega kuu ehk siis selles vanasõnas on need
neli aega järjestikku pandud.
Jaa, Käoga seostubki hulgaliselt, et nii neid samu vanasõnu
kui ka endeid ka tema kukkuma tulemine kodu juurde võis ju
tähendada vanasti surma ja seostub Käogoga linnupette võtmine,
mis meile ilmselt samuti kõigile tuntud kevade hommikul
võeti tee linnupetet, et kägu ei petaks,
kui kuuldi kägu esimest korda kevade hommikul hoolekägu,
kui lõuna ajal leinaga õhtul õnnekägu on,
siis veel üks teade kirja pandud. Mall Hiiemäe kinnitab oma raamatus väike linnuraamat
rahvapärimusest et meie rahvapärases linnutundmises kuulub
kägu kõige tuntumate kõige populaarsemate usundipildis kõige
mitmekülgsemalt liikide hulka ja nii me siis näemegi,
et nii neid vanasõnu kui uskumusi on päris mitmeid
ja mitmekülgseid.
Kui nüüd tulla aga veel just nimelt selle käo kohta käivate
vanasõnade juurde siis me näeme, et kägu,
võib-olla vanasõnades nii kägu ise kui ka keegi teine nimelt
lisaks sellele kõige tuntuma käo vanasõnale,
millest ma siin nüüd rääkinud olen, on meil teada veel
teinegi Kolmeosaline käo vanasõna. Kui kägu tuleb vitsa siis vilja, kui urba,
siis ohtu, kui lehte siis leiba, ehk siis ka selle vanasõna
puhul on vaadatud esimest kukkuma tulemist
ja samamoodi siis alternatiivselt seostatud,
kui tuleb kägu raagus oksa esimest korda,
siis saab palju vilja kurbade ajal, siis on oodata ohtu ja,
ja leheajal leiba.
Kui me võtame aga eesti rahval arhiivi kogutud käo
vanasõnades tuntuselt kolmanda käo vanasõna kaugelt kägu kuulus,
millest siinsamas saates kurt kolleeg Piret Voolaid rääkinud on,
seal on mõeldud Käol ikka kedagi teist, nii et me näeme,
et kägu võib tõesti erinevates vanasõnades tähendada nii
kägu ennast kui ka siis kedagi meile võõramat,
et inimest. Ja ega ka see õnn, mida nendes käo vanasõnades otsitakse,
võib olla erinev ja vastuoluline.
Teks Kolga-Jaani kihelkonnas võisiku külastan 1981. aastal
kirjamatut teade, õhtul on õnnega, kui, siis oli kilkamist
ja rõõmu loodeti, et isiklikus elus tuleb õnnelik aasta.
Perekonnainimesed arvasid, et loomad ja lapsed on terved.
Ööd õnnestuvad, tütarlapsed lootsid mehele saada.
Seevastu aga viis aastat hiljem kirja pandud teade Võnnu
kihelkonnast Rasina külast, mis sedasama vanasõna käsitleb
ütleb tolle vanainimeste tarkus või hüüdlause õhtune kägul
õnnekägu lõunale, leinakägu ja söömaajane surmaga. Kuu söömaaeg on nii kella kaheksa haigu.
Et näeme, võib veelgi parem olla.
Siinollitz ebausklik tütarlats siis, kui ta kuuld kurrat
tähendama kuuli õnne, käo tuud õnnes, tule kuskiltki.
Tema mõte, et on kõige suurem õnn mehele,
saan do või olla kõige suurem õnnetus.
Nii et selle vastuolulise teate on siis kirja pannud lee
tirikult Mall Hiiemäe 1986. aastal. Nii et nii me näeme, et kägu võib ennustada meie pärimusest
nii õnne kui õnnetust.
Temaga võib seostuda ka sünged lood.
Ja lisaks sellele esineb kägu ka palju meie regilauludes
ja ka muinasjuttudes ka tüübinimega vaeslaps jaoks on tuntud lugu,
mille meieni on toonud tuntud kujul kirjanik Juhan Kunder
oma kogumikku eesti muinasjutud esimese loo pealkirjaga kägu,
kus siis kuri võõrasema vaese tüdruku, kui tapab
ja perele sisse söödab põõsa alla maha maetud luudest kasvab
kokku lind, kes hiljem siis toimunut. Nii et me näeme, et kuigi selles muinasjutus peategelasel
läheb halvasti, tuleb tõde siiski lõpuks päevavalgele.
Et olgu looduses ja elus, kuidas on, loota ikka tuleb.
Eks sedasama ütleb meile ka seesama vanasõna
ja tahakski lõpetada pisut optimistlikuma noodiga Põltsamaa
lähedalt Mällikvere külas Iida jalakalt 1985. aastal kirja
pandud teatega õhtul on õnnekägu, see oli kõige rõõmsam,
kui inimene kuulis kevadel esimest korda kägu õhtul. Terve aasta jooksul pidid seal inimesed kõik tegemised,
tööd ja ettevõtmised hästi minema.
Nii et võib soovitada, et kes kägu veel see aasta kuulnud pole.
Mingem siis välja, loodusesse, soovitavalt õhtuti,
siis on kindlam.
Aitäh. Risto järv.
