Veenus kinga juures. Võiks siis seda meelde jätta, et Veenus,  king on nüüd selline orhidee, mis soovib iga kevad uuesti ümberistutamist,  et siis on tal uued juutel alati juured värsked ja,  ja head, et, ja sobib täiesti tavaline kuukingale mõeldud substraat,  et tema mingit erilist erilist substraati ei taha. Siis endrooviumitel on siis iseloomulik see,  et neil on selline selline nii-öelda tüvi  või vars. Ja, ja tendroomemitel siis uued õied,  selleks, et see taim nii-öelda uuesti õitsema läheks. Taim peab kasvatama endale uue, sellise sellise pika varre,  mille küljest tulevad siis uued õied. Ja kui nüüd dendroobiumid kasvatada, siis temale sobib  ka selline koredam substraat. Aga tema nii-öelda kasvatamise nipp seisneb  siis selles, et, et. Ta uue kasvu teeb suvel ja sügisel, kui see nii-öelda uus  kasv on juba oma kasvukõrguse kõrguse saavutanud,  siis peaks kaheks kolmeks kuuks lõpetama  selle taime kastmise. Et ta on nii-öelda kuivas ja selle kahe-kolme talve kuu jooksul,  millal siis taim on kuivas, siis ilmuvad talle  siis õiepungad siia ja siis võib alustada uuesti uuesti kastmisega. Et see on dendroobiumite, siis kasvatamise põhi,  põhiasi, mis on vaja meelde jätta. Nii, ja siis on meil veel siin laua otsas on  siis sümbiidium. Tema nüüd on ka selline orhidee, mis pigem rohkem on selline  maapinnal kasvaja kui puu otsas kasvaja ja tema juures on,  siis temale meeldib selline hästi kitsas pott. Et teda ei maksa väga suurde potti istutada ja,  ja kodus võis tal olla ka jahedam, jahedam kasvukoht. Aga siis selleks, et sümbiidium ka kodus õitsema saada,  siis tema on selline orhidee, mis suvel võiks viia välja õue  kuskile varjulisse kohta. See talle väga meeldib ja peale seda siis ta läheb teil  kodus ka õitsema. Aga kuidas orhideed Eesti pimedates? Talvekuudel hakkama saavad, on neil midagi lisa vaja. Orhideedele koduses majapidamises meeldib kõige rohkem ida  ja siis lääne aknalaud põhjaaknalaud jääb pisut nagu liiga  pimedaks ja, ja ja lõunaaknalaud on, talvel on ta väga sobiv,  aga suvel on sellele liiga palju päikest  ja seal nad võivad saada päiksepõletusse kevadel vara. Aga kui me kasvatame kuukinga, siis kuuking on suhteliselt selline,  leplik ja, ja saab enam-vähem ka sellise tubase valgusega hakkama. Aga kui me nüüd kasvatame natuke selliseid keerulisema nimed orhideesi,  siis talvisel perioodil on meil tegelikult väga soovitav  ja väga hea anda lisavalgust. Ja võiks ju arvata, et noh, paneme toast tuled põlema  ja on kõik väga hästi siis tegelikult taimed tahavad teistsugust,  teise spektriga valgust saada kui, kui meie meie oma silmaga seda,  seda taimedele vajalikku. Valgust tegelikult ei näegi ja selle jaoks on olemas  siis taimelambid. Siin on üks selline spetsiaalne taimelamp  ja see on nüüd väga hea panna orhidee siis orhideede kohale. Kui me kasvatame selliseid veidi põnevamaid ohvriteesi Ja põletada teda siis 12 tundi päevas just päevasel ajal. Öine aeg võis ikka pime olla, et ka pimedat aega on  taimedele taimedele vaja. Ja kui me kasutame sellist lampi, siis see annab,  mis ta annab meile, taimed võtavad paremini õiepungi külge ja,  ja õitsevad rikkalikumalt. Poes olevad orhideed on aretatud selliseks,  et nende pidamisega saab hakkama igaüks. Tujukamate ja haruldasemate orhideede kasvatajad on aga  koondunud orhideede kasvatajate klubisse  ja see, millega nad seal tegelevad, on juba märksa suuremat  pühendumist nõudev tegevus. Selle klubi eesmärgiks on koondada orhideekasvatajad  ja vahetada nõu ja jõu jõudu. Et orhideeklubi Eesti oma koondub. Sellise. Portaali alla nagu orhideefoorum.com ja seal on  siis igasuguseid jutte, muresid, vahetatakse infot,  kes tahab, edvistab oma piltidega ja nii edasi,  et, et see on kindlasti koht, mida tasub külastada,  kui, kui on endal suuremat huvi orhideede kasvatamise vastu. Kas seal liigub ka natukene spetsiifilisem  ja eksootilisem materjal? Jaa, ka seda, et, et et seal on päris aktiivsed inimesed,  kes toovad ka selliste nii-öelda fänni sortimenti  siis sisse ja On ka selliseid orhideesid,  mida, mida tuleb luubiga vaadata ja kõik selliseid erilisi  erilisi asju, et et sealt leiab igasugust infot selliste  põnevate asjade kohta, kellel nendest kaubandusvõrgust  kasvatatutest orhideedest juba nii-öelda väheks jääb. Aga sinu jaoks, milline sort on selline Ferrari selline ülim? Mis kõige rohkem nagu sind, nagu puudutab,  ma ei tea, olgu siis lõhna, värvi, suuruse  või mingi muu aspekti poolest. No mina arvan, et mulle endale meeldivad katleiad,  et nende Nad on põnevate õitega, noh, ütleme miinuseks see  võib tuua seda, et et nad ei õitse kunagi  nii pikalt kui näiteks näiteks kuukingaga. Aga kui sa saad selle taim endal ikkagi kodus õitsema,  siis on siis oled millegagi suurega korda saanud  ja sul on nagu hea tunne, et alati ei pea õitsema taim nagu  12 kuud aastas, et piisab, kui ta on ka lühimat aega  ja sa tunned sellest sageli märksa rohkem rõõmu kui  sellisest kogu aeg õitsevast taimest. No kaktused on nüüd ka kahtlemata kõik õistaimed,  nii et teoreetiliselt on, neil käivad ka kõigil õied peale. Iseasi on see, kas inimesed kodus üldse neid õisi kunagi näevad. Et üks põhjust on see, et kodus ei ole neil  nii häid tingimusi. Ja siis teine põhjus võib olla see, et kaktused lihtsalt ei  saa kodustes tingimustes piisavalt vanaks,  et õitsema hakata. Üks selline väga hea näide on krusooni siilaktus,  mida te siin nüüd ees näete? Et see on tegelikult kultuuris üks kõige tavalisemaid  kaktuseid ja. Et ta peab kodus kenasti vastu ja on väga ilus  ja väga tore aga õitsema ta tavaliselt ei hakka,  sellepärast et selleks, et õitsema hakata,  peab ta olema ikka päris vana või tal peavad olema lihtsalt väga,  väga head kasvutingimused. Et see kõige suurem krusooni siilgaktus,  et tema vanus on nüüd siis noh, umbes 80 aastat  ja tema ei ole meil liial õitsenud. Et ei tea, võib-olla talle miski ei meeldi,  aga võib-olla võib olla ta lihtsalt ei ole veel selles eas. No kui see isend on juba 80 aastane ja näeb välja nagu  niisugune suur tumba või taburet, kui suureks nad üldse  kasvada võivad. No see liik on üldiselt aeglase kasvuline,  aga samas ka suhteliselt pika eaga, et suured vanad taimed  võivad olla ikka mitmesaja aasta vanused  ja siis, kui ta noorest peast on selline kerakujuline,  siis vanemast peast muutub ta selliseks tünnikujuliseks  ja siis mitmesaja aastased eksemplarid võivad olla umbes  poolteist meetrit kõrged ja umbes meetrise läbimõõduga. Ja siis sealt on siis tulnud ka tema kohalik kodukeel  kodukandi nimetus, et kohalikud tema kodumaal kutsuvad teda Siis. Barl, või siis eesti keeles oleks see siis kuldne vaat eesti  keeles on see umbes samamoodi, aga et kuna keegi ei ole neid  paadikujulisi vanu eksemplare näinud, et  siis Eestis kutsutakse teda tavaliselt kullakeraks. Aga noh, näiteks sakslased on, on natuke õelamad,  et nemad kutsuvad krusooni silkaktust reeglina ämma tooliks  või ämma padjaks, et noh, sellised suured eksemplarid on  tõesti tõesti natuke tooli või padja moodi. Aga milliseid tingimusi on vaja, et no selline,  ma ei tea, tabureti suuruses kaktus endal kuskil  kaminasimsil või akna peal kasvas. No esiteks peab siis olema väga lai simps  või väga lai aknalaud aga nagu me siit selle pealt juba nägime,  on siis esiteks on vaja kaheksat kümmet aastat aga üldiselt  kaktuste puhul on primaarne see, et neil peab olema väga,  väga, väga palju valgust. Et, et kui kaktustel on pime, siis tavaliselt nad venivad välja,  et kerakujulised liigid muutuvad sellisteks pirnikujulisteks,  samased liigid muutuvad sellisteks niidikujuliseks. Et, et seda on neil väga vaja. Siis teine asi, mida neil väga vaja on, on  siis reeglina talvist puhkeperioodi, et talvel peaks olema kuivem,  jahedam ja samamoodi endiselt väga-väga palju valgust. Ja mida nad siis kardavad? Nad kardavad seda, et. Nende muld on liiga niiske, nad on loomu poolest harjunud  kasvama sellistel väga kuivadel aladel ja kastmiskordade  vahel või siis vihmahoogude vahel on muld alati saanud  taheneda ja neil puudub igasugune kohastumus. Selleks, et. Kui neid tabavad mingid seen või bakterhaigused,  et nad siis saaksid nendega hakkama reeglina nad ei saa  sellega ise hakkama. Ja kui seen või bakterhaigus on taimele külge tulnud,  et siis see levib taimes juba väga kiiresti.
