Kell on kaheksa, 16 Vikerhommikus.
Jätkame vestlust teise külalisega, kes on meil telefoniliinil.
Tere hommikust.
Ornitoloog Indrek Tammekänd. Tere hommikust.
Indrek, kus te praegu olete?
Eesti ilmselt kõige populaarsema soo Viru raba servas.
Lõpetasin just linnuloenduse. Just meie andmed ütlevad ka, et te olete praegu aktiivselt
linnuvaatlust teostamas. Jah, maikuus ühel ornitoloog-il ei ole kohane hommikut maha magada,
nii et et iga hommik ikkagi väljas ja, ja riiklik seire käib
praegu soolinnu rindel.
Et soo soolinnud on vaja kõik kokku lugeda taas.
Ja seda me siis just siin lõpetasin. Mis kenasti ärkvel olete täna?
Äratus on pooleli. No Indrek Tammekänd teiega me võtsime ühendust seetõttu,
et on olnud siin loodusringkondades võib-olla alarmeerivaid
uudiseid kuulda.
Detride ja metsist arv Eestis järjest kahaneb.
Miks see nii on? Põhjuseid on mitmeid ja ega see vastus kindlasti lihtne ei ole.
Suures pildis metsise ja tedre on ikkagi üsna erinevad
ja need põhjusedki on, on ikkagi mõnevõrra erinevad,
miks neil arvukuse muutus toimumas on?
Aga noh, võib-olla tuleks kõigepealt seda arvesse võtta,
et et igal meie metsa kanalisel on oma puuliike millest nad sõltuvad,
metsis kõige suurem neist on veel männikana,
siis deber, järgmine, tema on seotud kaasaega. Ja kui mõelda, et ega nende männi ja kasepuudega ilmselt
väga oluliselt midagi lahti ei ole.
Aga täpsemalt vaadates siis selgub, et siiski männimetsa üha noorenevad.
See on selgelt põhjus, miks metsi seal hästi ei lähe.
Ja Pedro-l on mure eelkõige siis sookaasikute kadumine mis
ei ole niivõrd raietega seotud, aga just soode kuivendamisega.
Et kui mõelda, et meil madal- ja siirdesoode pindala on siis
madalsoodel viimase 60 aasta jooksul vähenenud inimmõjul
umbes 90 protsenti ja siirdesoodel siis on umbes 70
protsendi kanti ja tegu on siis mõlemal juhul Petrede keskse elupaigaga. Et sealt edasi on üsna ilmne, et et piss elupaigakao tõttu
on juba siis nendel liikidel kindlasti see see arvukus
pidanud kahanema. Metsise ja tedre on olnud eestlaste jaoks vähemalt ütleme et
viimaste sadade aastate perspektiivis ikkagi teatud mõttes
kuninglikud metslinnud.
Kas nende kadumisel on mingi oluline Echoloogiline mõju ka või,
või on see rohkem nagu sümboolse tähendusega? Ei kindlasti on, on see mõju selline, mida tasub tähele
panna ka ka meile.
Ühtpidi nad on tõesti, eks ole, sellised lipuliigid
ja ajalooliselt olnud ka ju täiesti arvestatav osa inimeste toidust.
Et metsa kanalised on ju teatavasti sellised,
kes kes suudavad soodsatel tingimustel hästi sigida ja,
ja, ja siis, kui olid nendele metsakanalisi Eestis veel head
ajad kütiti nimetiseid, kui Deprasid siin ikkagi massiliselt. Ja, ja noh, nii nad olid ka inimese jaoks oluline
toiduobjekte nüüd on nad ammu sellise lihtsalt sümboolse ja,
ja looduskaitsesümboli staatusesse.
Ja täiesti õigustatult, sest nad kõik mõlemad keerivad
ikkagi suurepäraselt meie elukeskkonna erinevad
looduskoosluste siis seisundit ja selgelt,
et, et kui läheb neil halvasti läheb halvasti heal hulgal
teistel liikidel ja kui, kui läheb, kus üldiselt halvasti,
siis see mõjutab kindlasti ju ka meid meie elukeskkonda
mitte ainult emotsionaalselt, vaid vaid kaudega ka,
nii kuidas me ei mõistagi, eks ole, seda esimesel pilgul mõtestada. Kindlasti on, on see tedre ja Mätise kadu midagi,
mida teraselt jälgida ja millest õppida. Kui karm see olukord on, kas me võime ühel hetkel jõuda
sinna punkti, et neist saavad ohustatud liigid? Ohustatud liigid on nad tegelikult juba ammu
ja ja tegelikult juba suuremas osas Euroopas.
Suur osa Euroopa on Est juba tänaseks ilma
ja ilma selgelt inimmõju tõttu.
Aga siin Põhjamaades on nad mõlemad veel ikkagi arvukad
linnuliigid Eestis enam nii väga, mitte medki seid
ja tri loendatakse meil kukkedega või noh,
kukkedena isased on sellised uhked ja silmatorkavad
ja neid on kergem loendada. Et siis metsise arvukus Eestimaa peale on umbes 1500 kukk.
Ja tedre puhul on see viimane hinnang neli kuni 5000 mis
mõlemad võiks öelda, et on siiski veel soliidsed numbrid,
aga aga, aga noh, arvestades seda eestimaalast just
ja ja kui palju neid ajalooliselt meil on mahtunud,
siis nad on ikkagi haruldased ja, ja igal juhul ohustatud liigid. No aga räägime positiivsest poolest ka täna,
te olete juba linnuvaatlusega tegelenud ja tegelete siin
lähiajal niigi. Ja taustalt on kuulda, et linde jagu. Et mis, millised on siis need linnuliigid,
kelle kohalolu võib praegu looduses jälgida,
keda meil siin rohkelt näha on? Esmalt positiivsetest uudistest 100 kohe öelda,
et Viru raba peal olemas jätkuvalt.
Aga, aga noh, nüüd on linnud on ju tegelikult praktiliselt
kõik kohale jõudnud.
Võib-olla vaid kaks, kolm liiki on sellist,
kes pole veel oma lõunapoolsest kodust ja Eestimaale saabunud.
Nii et kõik on olemas ja kõik on tegelikult ka oma
aktiivsuse tipus. Paljudel lindudel on pojad pesas, toitmine käib aktiivne,
paljud on just territooriumit hõivanud.
Nii et kõik see Eestimaal pesitsev linnu seltskond,
keda on üle 200 liigi, et et kõik nad on tegelikult leitavad
ja ja kui vähegi jaksu, tasub ennast hommikuti ikkagi üles
ajada ja Jane'i ja suurepäraseid hommikuid nautida,
mida loodus praegu pakub? Poole neljast siis võiks kellaaeg olla, kui ennast üles. No kuule, neljas siis jõuab rahulikult kohvi juua
ja ennast pättidega kuskil looduses. Aitäh, et nii vara tingimata ei pea ja noh,
täna hommikul valisin isegi kerge öökülm
ja lindude aktiivsust võtab veidi aega ennem kui kui,
kui ta ikkagi noh, laulukoor täiel rinnal käimas on,
et tegelikult isegi praegune kellaaeg on,
on vägagi sobiv linnuvaatluseks veel. Selge pilt, aitäh teile, ornitoloogi Indrek Tammekänd
ja ega muud kui head linnu vaatlemist sinna Viru rabasse.
