Tere hommikust, head vikerraadio, kuulajad,
jätkame kevadele vägagi omase teemaga, nimelt on metsloomad
praegu oma poegadega liikvel ning sestap peab olema nendega ettevaatlik.
Meil on nüüd telefoniliinil Eesti jahimeeste seltsi
tegevjuht Tõnis Korts kes räägib meile, kuidas end
ja loomiaga linde kaitsta.
Tere hommikust, Tõnis. Tere hommikust. Ma saan aru, et te olete ise ka praegu metsas,
kas loomad on liikvel? Jah, olen ise ka looduses oma kodus ja võib-olla praegusel
hetkel on linnud kõige aktiivsemalt liikvel,
et nagu ikka siin kevadsuvel käib aktiivne järglaste eest
hoolitsemine ja kui kuldnokkadel on siin pojad juba
põhimõtteliselt kasvavad, siis pääsukesed alles ehitavad oma
pesa ja toovad noka vahel savi, nii et praegu käib vilgas sagimine. Aga kuidas inimestega lood on, et praeguse eriolukord
ja kõik inimesed ju pagesid kuhugi metsa
ja igale poole ära, niimoodi vabal ajal? Jah, see on nagu natuke on muutunud, et ega inimesed,
eestlased on looduses ikka käinud, aga kuna nüüd ütleme
sellel kevadel siin selliseid giidituure
ja võib-olla juhitud ekskursioon ja selliseid on vähem
lihtsalt olukorrast tingituna siis on hästi palju inimesed
ise oma käe peal metsas ja, ja võib-olla ongi sellepärast asjakohane.
Neid selliseid käitumisreegleid või kogemusi meelde tuletada,
et kui giidiga ollakse, siis teab giide rääkida,
kuidas, kuidas käituda, kuidas olla ja mida võid teha,
mida ei või, aga sellel kevadel on jah, inimesed hästi palju
omapead liiguvad looduses ringi. Nii et inimesed võib-olla ilma giidi abita päris täpselt ei tea,
et mida siis seal metsas karta või mida mitte
ja mida teha ja mida võib teha ja nii edasi. No ütleme, eks kõik on erinevad ka, et kes on ikka kogenud
looduses kogu aeg käinud, et nende, need kogemused
ja teadmised on paremad, aga hästi palju.
On inimesi võib-olla, kes pole enne iseseisvalt nii palju
looduses käinud, et kindlasti nendel on hea,
kui asju üle korratakse või nad ise kordavad
ja sellepärast selliste loodusgiididega kooskäimine on
vähemalt alguses hea, et siit saab sellised vajalikud
teadmised kontsentraadi na ühest kohast kätte ja,
ja need on ju väga abiks edaspidi. Nagu juba öeldud, sai siis praegu need loomad poegadega
liikvel on, et kas inimesed peaksid siis olema praegu ettevaatlikud? Jah, võib-olla see kevad-suvi on niisugune periood,
kui, kui peaks nagu eriti tähelepanelik olema,
sellepärast et noh, loomad, kui nad hakkavad järglasi tooma,
nad looduses ka otsivad sellised kohad, rahulikumad kohad,
kus nad saaksid rahus olla ja ütleme, esimestel päevadel
pojad on suhteliselt abitud, tihtipeale nad ei suuda ise
toime tulla ja seetõttu see rahu esimestel nädalatel on
hästi oluline. Ja kuna Eesti loodus on ju rikas, loomaliike on palju
ja inimesed käivad nüüd aktiivselt ringi,
siis tihtipeale võib juhtuda, et inimesed satuvad ise
sellistesse looma paljunemispaikades sellistesse
rahupaikadesse ja siis on hea, kui sellised teatud reeglid
üle korratakse, et kuidas siis käituda, kui satutakse
kellelegi looma sellisele territooriumile. No mis see A ja O on seal metsas, et mis need reeglid on siis,
mida järgima peaks? No a ja on võib-olla see, et, et noh, kõigepealt nagu tuleb
kindlasti aru, saad endale tunnistada, et ka mets on kodu
ja metsast tuleb käituda nii nagu omas kodus
või nii nagu me tahame, et kui meile külalised tulevad,
et nemad käituksid, et kindlasti hästi selline hooliv,
ettevaatlik käitumine kui, kui satutakse kokku tihtipeale,
kas leitakse siis linnupesa poegadega või sinikaela tema
paterdad vee ääres oma väikestega või, või on põdravasikad
või kitsetalled siin suve algusel, et siis lihtsalt vaikselt taanduda,
et inimesed tavaliselt enda kogemusele tuginedes hindavad,
et loomapojad on kuidagi abitud ja nad on kuidagi üksinda jäetud,
sest reeglina ta looma ema või vanemad ei pruugi seal kohe
märgata olla ja siis tikuvad abistama või sülle võtma või,
või vahel on ka uudishimu. Et tehakse fotosid ja selfisid ja, ja vahel viiakse auto
juurde ja nii edasi, et noh, need asjad kõik on sellised,
mida ei tohiks teha.
Et kõige parem on ikkagi see rahu, et see on nende territoorium,
reeglina on ema kuskil lähedal, mingit ohtu ei ole
ja nad ei ole abitud, onju ja siis lihtsalt taanduda
tasakesi taanduda ja anda neile see rahu tagasi,
mis, mis neil vaja on. Ma saan aru, et samamoodi näiteks peab ka linnupesadest
eemale hoidma, et kui sinna liiga lähedale minna,
siis võib-olla vanemad ütlevadki oma poegadest hoopis lahti. Ja tihti sinilindude loomadega, et kui, kui pesa leitakse,
ka linnud on ka osal maas, pesitsevad, Osab puudel põõsastes
osa on siin ka näiteks puu Riitades, kui,
kui majade juures on netega.
Tihtipeale tuleb inimestel oma tegevus, et ka mina olen sind
ringi sättinud, et on plaan küll selline,
et kuskile puud laduda, aga linnupesad ja linavästrikut
teevad pesad sisse, siis tuleb need asjad kõik ringi teha
ja rahu, nii et sellega tuleb. Tuleb lihtsalt arvestada.
Jah. No kui juba lindudest rääkida, siis ma pean mainima,
et väga ilus linnulaul on ka niimoodi läbi telefoni kosta.
Aga kui ma nüüd metsa lähened, siis tegelikult peaks ikkagi
hoidma ju kõikidest loomadest eemal, et neid üldse mitte segada. Tegelikult jah, ja eks kui on võimalus, ütleme kuid kui need
nüüd tingimused lubavad jälle inimestele rohkem koos olla,
siis kindlasti on meil olemas ka sellised juhitud tuurid,
et noh, kus saab loomi näha, sest tegelikult on ju ikkagi
huvitav ka jälgida, kuidas loomad ja linnud toimetavad,
aga noh, kindlasti võib-olla vahe hilisemal perioodil
ja siis kasutada selleks ka inimesi, kes,
kes on selleks kogemused ja ettevalmistuse saanud,
et päris nüüd nii-öelda, et looduses mitte minna loom mitte vaadata,
et see ka ei pea paika, aga võib-olla lihtsalt just sellisel
kevadsuvisel perioodil siin, et kui sellega arvestada,
et kui selline teadmine on, et kui me nagu läheme metsa
ja me teame, et see on mets, on lindude,
loomade kodu ja seal viisakalt käituma siis ongi juba kõik korras. Ega loodus tuleb ikka minna ja looduses tuleb käia,
aga lihtsalt meeles pidada need reeglid ja austus looduse
vastu ja siis ongi kõik korras, siis ei juhtugi midagi halba. Nii et ega niisama ei maksagi mingit loomade rünnakut karta,
kui ise torkima ei lähe. Eesti looduses jah, siin on ikka arstid on öelnud,
et kui kedagi karta, siis pigem puukia rästikud,
et meie imetajad ei ole küll ohtlikud lihtsalt siin meeles pidada,
jällegi kui sina, noh, karul karuemal on pojad
või sinitriibulised põrsad, emission, et et
ega siis on esinenud selliseid noh, neid ei saagi võib-olla
rünnakuteks nimetada, sellepärast et kui loom oma järglasi kaitseb,
et see on pigem nagu kaitsjad, selline agressiivne kaitse,
mille käigus võib rünnata, toimuda, aga põhimõtteliselt jah,
nad kaitsevad oma järeltulevat põlve ise lihtsalt niisama
nagu loom inimeste Eestis ründa ja, ja võib-olla siis
muidugi selline noh, kui, kui kisketega on tegu,
et öeldakse, et nurka surutud kiskja on ettearvamatu,
et lihtsalt siis vältida selliseid olukordi,
kus kus need võiksid tekkida, et pigem nagu taanduda ikkagi
ju siin sügiselgi, kui metsa minnakse seenele,
marjule on igasuguseid olukordasid ja, ja võib kohata siin
karu või mis iganes, aga reeglina need ei ole ohtlikud
ja kui siin niimoodi taanduda vaikselt, siis siis ei juhtu midagi. Aga kui ma nüüd lähen metsa ja satun näiteks peale
vigastatud loomadele, kuidas siis käituma,
peaks, et ise ju ei saa torkima minna, päris. Kindlasti mitte, sest ega noh, kui ka see,
kas loom on vigastatud või mitte, et kas see on selline,
vahel võib ka siin nagu hinnangutega nii-öelda eksida,
aga kindlasti noh, meil on olemas 13 13 telefon,
kuhu saab helistada ja anda oma asukohast
ja sellest vigastatud looma asukohast teada.
Ja noh, ütleme meie jahimeestena siin, meil on niuksed,
teatud õigused, teatud kohustused, et me,
et siis sealtkaudu, kui on nagu see koht,
kus meie peame sekkuma, ütleme näiteks kui on teede ääres
või mingid avariided, siis kindlasti ka
keskkonnainspektsiooni palgatelefon informeerib meid. Et jahimehi jahimeestel on ka selline usaldusmeeste võrgustik,
kelle telefoninumbrid ja koordinaadid on siis telefonil olemas,
siis jahimehed nii-öelda kogenud praktikutena oskavad abi
anda teinekord, kui on vaja kuskil ära toimetada
või aga igal juhul ise ei maksa hakata toimetama,
maksab, on ta teada 13 13 ja seal juba eksperdid toimetavad
edasi vastavalt olukorrale. No kui me juba jahimeestest räägime, siis korraks veel
lõpetuseks jahimeestel on vist selle eriolukorraga nüüd
paremini kui paljudel teistel erialadel,
et teie vist liiga suurt kahju või sellist erinevate
elustiil ei pidanud kogema. No ütleme tegelikult, eks jahimehed on ju ka ühiskonna osa,
et kõikidest kihtidest õpetajad ja töötajad
ja põllumehed, metsamehed, linnamehed ja kõik mehed
ja naised kokku, et kindlasti siin neid selliseid
tavapärasest erinevaid olukord on ja kuigi noh,
ütleme see portse haigus sattus sellisele jahipidamise
mõttes madalhooajale siis selliseid riigi poolt ette antud
ja jahindusnõukogudes kokku lepitud ülesandeid täitmata jäänud,
aga küll võib-olla selline jahikultuuripool,
et sellised kokkusaamised, koosolekud noh
ja esimest ja paju MTÜ. Et need küll siin lükkusid edasi ja kindlasti ka treeningud,
et meil on selline kohustus laskekatseid sooritada ja,
ja eks ta mõjutas ikka oma olemuselt kindlasti.
Tasub alati loota, et jahimehed on nii-öelda kogenud
looduses käijad ja, ja viibijad ja võib-olla ka selliste
olukordadega noh, siin ju meil tegelikult sigade,
aafrika katk ka selline viirushaigused sellega meil on siin
aastatepikkused kogemused, et see on küll loomadel,
aga samas ütleme, need sellised abinõud ja peo ohutusid
ja kõik need teemad, et noh, et need on nagu jahimeestele tuttavad,
et selles mõttes on, meil on meil natuke sellist kogemust
ja oskust võib olla olemas, aga aga eks,
eks häiritud oli ka meie elu ja töö. No arusaadav, eks elu taastub praegu igal pool,
aga metsas jahimeestel ja kõigil teistel erialadel,
aga rääkisime siin praegu, kas sellest peamiselt,
kuidas ennast loomade eest metsas kaitsta
ja neid mitte tülitada.
Ja sellest me rääkisime muidugi jahimehega
ja Eesti jahimeeste seltsi tegevjuhi Tõnis kortsuga.
Igatahes suur tänu ja siis vist peab soovima,
et jõudu jaksu metsas.
