Kell on seitse, 37 ja Vikerhommikus on meil kohale jõudnud
tänane esimene külaline, alkoholitootjad,
et liidu juht Triin Kutberg, tere hommikust.
Tere hommikust.
Ja põhjus, miks me oleme teid siia täna palunud,
on siis see, et uurida, kuidas alkoholitööstusel läheb,
sest tõepoolest on see aasta algus olnud Eestis väga erakorraline,
aga alustaks võib-olla sellest kõige värskemast,
et jaanipühad on selja taga ja ju tegelikult ju soovitus oli,
et ikkagi inimesed, ärge minge suurtele pidustustele. Rahvatervise huvides hoidke vahemaad ja nii edasi
ja nii edasi ja selliseid traditsioonilisi suuri jaani
pidusid ei toimunud, et kuidas alkoholi müügile on mõjunud,
on teil esimesed näitajad teada? Kui me vaatame alkoholi turgu üleüldiselt siis eelmise
suveaktsiisilangetus ja noh, kindlasti ka suletud lõunapiir
koroonakriisi ajal on põhjustanud selle,
et alkoholiturul sessoonsus taastunud, mis tähendab seda,
et pühadeoste tehakse suures osas jälle koduturult.
Et kui on jõulud ja uus aasta ostetakse alkoholi suures osas
ikkagi Eestist ja jaanipäeval sama moodi,
et me võime öelda, et, et me ei tarbi enam nii palju Läti alkoholi,
vaid ikkagi tarbimine on liikunud meie enda koduturule. Kui palju see palju Läti alkohol nüüd ikkagi oli,
et on erinevaid numbreid olnud, mis see,
mis see lõplik on, kui paljusin tippajal,
käidi siis reaalselt läinud. No 2018 oli see 3,3 miljonit liitrit kanget alkoholi,
mida Lätis, et siis Eestis reaalselt toodi,
see ulatus seal 25 30 protsendini turu.
Oo et tegelikult ja tegelikult väga-väga suurmüük,
mis nendes mõnes piiripoes tehti.
Kui me nüüd vaatame selle aasta algust, siis piirimüügid on
ikkagi oluliselt vähenenud, et see aktsiisilangetus
ja ka koroonakriis on Läti piirikaubandusele andnud olulise
hoobi ja, ja kui me mõõdame kange alkoholi müük Läti piiripoodidele,
siis esimese viie kuuga vähenes see 65 protsenti. No samas me peame arvestama ka sellega, et piir oli vahepeal kinni,
ehk siis see võib-olla ei ole puhtalt ainult see,
et inimeste ostuharjumused vaid neil lihtsalt füüsiliselt ei
olnudki võimalik minna sinna. Just nii, kindlasti, aga kui me mõtleme jälle inimeste
ostuharjumuste peale, siis see, et ma poolteist kuud ei ole
saanud Lätti minna, olen pidanud vaatama,
mis alkohol nüüd eesti turul maksab.
Kindlasti jälle kujundab ka inimeste ostuharjumust. Aga kuidas üldiselt see koroonakriis Eesti alkoholitööstusel
on mõjunud, et mis et milliseid järeldusi te olete sellest
ajast saanud? Ühelt poolt olime me esimesed, kes said kohe selle kriisi osaliseks,
sellepärast et kõik baarid ja restoranid suleti ju
sisuliselt üleöö ja võib-olla on vähem teada seda,
et meie tootjad on olnud väga tublid eksportöörid üle maailma.
Aga seda just eelkõige lennujaamade ja sadamate juuti Free aladel,
mis tähendas meie tootjate jaoks seda, et sisuliselt ka
eksport ju kukkus nulli nendel aladel mis on meie jaoks
olnud avastus või kinnitusõppetund. Riiklikul tasandil on ikkagi see, et et on suurepärane,
et meil on oma Eesti kange alkoholi ja piiritusetööstus.
Kui me vaatame, mis toimus piiritusehindadega kriisi ajal,
siis väga lühikese ajaga need kolme kordistasid ravimitele
seati eksporditõkkeid, et endale juba jõudis kuklas läbi
käia see mõte, et kas piiritus on järgmine.
Et oli ju tohutu erinevate kaitsevahendite põud
ja meie tootjad Sis panustasidki erinevatel viisidel selles
pesuvahendite puudusesse. Me müüsime piiritust piiritusevarusid.
Me tootsime desovahendit ise.
Aga ka mis juhtus märtsis ja aprillis oli see,
et kuna tekkis selline hetkeline tohutu põud turul
desovahenditest siis suurenes 80 protsendise 60 kuni
kaheksakümneprotsendise viina müük, sest inimesed ostsid
seda siis nii pindade kui käte desinfitseerimiseks.
Ja, ja see oli see nõudlusel kohati nii suur,
et noh, me võime öelda, et, et tootjatel isegi hetkeliselt
suurenes 1000 korda. Et jaa, tootjad, kes enne meid ootab 80 protsendist,
hakkasid seda tootma, kes tootsid seda varem näiteks
pooleliitrisesse pudelisse, hakkasid seda tootma 100
milliliitrisesse just sellepärast, et inimesel oleks
võimalik seda osta väiksemas koguses, kuidas käsi desinfitseerib? Aga olete te juba mingisuguse kokkuvõtte teinud,
et kuidas siis märts ütleme, märtsi-aprill üldiselt läks,
et kui, kui arvestada seda, et, et sadamates,
lennujaamades ja ka siis restoranide baaride sektoris müü tohutult,
kukkus samas ülikange viina müükial kasvas 1000 protsenti,
et kas oli tuliselt pigem kokku võit või jäi ikkagi alkoholitööstuskaotusseisu. Selles mõttes olid märts ja aprill hästi vastandlikud kuud,
et ilmselt märtsikuu on, saab olema kogu selle aasta kõige
suurem müügikuu, sest sinna langeski kokku mitu anomaalselt sündmust,
et keset kuud läks kinni riigipiir.
Et mis tähendas seda, et ühelt poolt põhjapiiride müügid
kadumine mõjutas meid ainult poole kuulatuses.
Samas lõunapiirimüügid kolisid Eestisse tagasi siis
desovahendite põud, mis sai alguse ja, ja neljandaks
õppetunniks veel on see, et Eesti turg on hästi pisikene,
igasugused väiksed muutused võivad meid mõjutada tohutult palju. Ja kui te mäletate, siis märtsis sai liikvele selline uudis,
et, et äkki keelatakse alkoholi müük Eestis ära
üle-eestiliselt ja see põhjustas sellise osturalli,
et nagu ühe päeva jooksul inimesed lihtsalt tormasid poodi
ja ostsid ostukärudega alkoholi, millele siis omakorda
reageerisid kohe ka kauplused, kes hakkasid tellimusi
suurendama ja tootjad hakkasid, noh, see efekt käis nagu
toimis hästi kiiresti. Ja kokkuvõtlikult märts oligi väga suure müügiga kuu,
aga sellele järgnes kohe aprill, et kui me vaatame aprilli
näiteks aktsiisilaekumisi, siis 30 protsenti olid
aktsiisilaekumised väiksemad kui aasta varem.
Just sellepärast siis, et, et eelkõige sellepärast,
et põhjapiir kukkus ära ja baarid ja restoranid olid ka kinni. Kui seda pseudouudist nüüd meenutada, siis tegelikult mis
selle taust oli ju see minda psühhopsühholoogiline taust.
Et kui inimesed on kodudes kinni ja varuvad endale palju alkoholi,
siis eks ole, võib asi käest ära lihtsalt minna kodudes,
ehk siis tegelikult see toob meid ka selle teema,
nii et ega alkohol ei ole nüüd üks läbi ja lõhki positiivne valdkond,
et sellega on seotud ka palju ohte.
Mis teil praegu statistika näitab, kas Eesti inimesed joovad
rohkem või vähem kui näiteks 10 20 aastat tagasi. Aga kindlasti vähem kui 10 aastat tagasi,
et kui me vaatame pikaajalist tarbimistrendi,
siis 10 viimasel kümnendil on alkoholi tarbimine lausa
kolmandiku võrra kahanenud ja see on selline üle-euroopaline trend,
et juuakse vähem, juuakse pigem kvaliteetsemat,
et see on selline pikaajaline trend.
Ja kui me vaatame nüüd jah, tõesti on kriisi ajal räägitud,
et kas inimesed on hakanud kodus rohkem tarbima,
siis meie müüginumbrid näitavad seda. Et need müügid, mis jäid tegemata Ta restoranide
ja baaride sulgemisest tulenevalt, et seda ei teinud tasa jaemüügid,
kaupluste müügid, mis peegeldavad kodus tarbimist.
Ehk et tegelikult see alkohol on ikkagi selline kaup,
mida tarbitakse juskui sotsiaalselt, eks ma saan sõpradega kokku,
ma lähen välja ja siis toimub selline suurem alkoholi tarbimine,
mitte see, et ma olen kodus perega ja siis hakkan suurtes
kogustes alkoholi tarbima. Aga miks ikkagi siis langeb, miks on kolmandiku võrra langenud,
miks te siis oma tööd paremini teete, inimesed rohkem jooksid? Vot siin ongi selline eksiarvamuste, arvatakse,
et alkoholitootjate eesmärk on müüa mahtu,
et, et tegelikult on lihtne see, et jah,
tegemist on äriga, aga eesmärk on ikkagi müüa hinda.
Et noh, piltlikult me võime öelda, et et kas alkoholitootja
eesmärk on müüa ühe euroga miljon pudelit
või ta tahaks müüa ühe pudeli miljon euroga,
siis ma arvan, et ta võtaks selle teise variandi. Nii et, et ja, ja see on ka see, et teiselt poolt,
et, et inimesed teevad kvaliteetsemaid valikuid,
et nad otsivad sellest joogist ikkagi maitseelamust.
Et alkoholitootjad on hästi palju panustanud ka paar Eesti
baarmeni assotsiatsiooni töösse, kokteilikultuuri arendamisse,
sommeljee assotsiatsiooni arengusse, et kõik see siis
peegeldub ka tõesti Eesti joogikultuuri arengus. Aga mis selle asemele siis on tulnud, kui me räägime,
et kolmandiku võrra on langenud, kas ongi inimesed siis nagu
meelemürkide vabamad, et kuidagi ma ei tea,
täidetakse siis sportimisega oma need hetked sõpradega või,
või mis, mis teil näitavad uuringud? Kahtlemata on, on inimeste eluviisid tervislikumad,
loomulikult tehakse sporti.
Mis puudutab nüüd seda, kas meelemürkide kasutamine on vähenenud,
siis seda on väga keeruline öelda, sest et mille poolest on
alkoholiturg eriline, on see, et me teame väga täpselt kui
palju kanget alkoholi eesti turul deklareeritakse,
sest et, et meil on maksumärgid selle jaoks,
mis puudutab narkootikume, siis see on ju kõik selline
põrandaalune tegevus ja seda mõõta onju oluliselt oluliselt keerulisem. Et see on kindlasti üks murekoht. Aga on teil mingisugune tunnetus, mingi spekulatsioon,
kas tõesti narkootikumid on tulnud osaliselt alkoholi
asemele või päris nii ei saa öelda. Ma ei julge spekuleerida, mis lihtsalt minu enda jaoks oli üllatav,
natukene kurb, kui me kutsusime ellu selle kampaania,
kui võtad, võta vett vahele mille üheks osaks on see,
et restoranid ja baarid serveeriksid alkohol joostvale
kliendile tasuta joogivett ja et see oleks selline uus normaalsus.
Et siis me saime ikkagi küllaltki palju sellist tagasisidet,
et et mõned kohad, kes ei soovinud liituda,
küsisid, et et kui on pidu, et kui ma vett ka enam ei müü,
et mida ma siis müün mis nagu peegeldab ikkagi sellist tabletti,
kultuuri, eks et, et see ajab narkootikumide kasutamine ajab
jooma ja teine väga vett jooma, siis ma täpsustan,
et ja teine väga murettekitav signaal tuli mõned nädalad
tagasi Viljandimaalt, kui viidi läbi, siis nii-öelda
narkoreid ja samade tundide jooksul tuvastati viis
alkoholijoobes aga kuus narkojoobes juhti mis on ju
tegelikult noh, väga-väga kurb signaal. Nii et, et noh, kindlasti PPA-le ma arvan,
et selline uus väljakutse, eks, et kuidas,
kuidas näiteks kõik puhuvad reidid muuta selliseks,
et, et kõiki testitakse ka narkootikumide osas,
et see oleks võib-olla selline esimene peegeldust
ja oluline tagasiside ühiskonnale, et kuidas meil siis on
seal narkootikumide tarbimisega? Selge suur aitäh, Triin Kutberg alkoholitootjate
ja maaletoojate liidu tegevjuht.
Aitäh.
