Kui me nii igapäevaselt ei mõtle Läänemere keskkonnaseisundile,
siis nähes randades punaseid lippe, siis tõepoolest see
paneb meid mõtlema, et mis siis ikkagi lahti on,
vohab sinivetikas, miks vohab, kui keeruline on üldse
Läänemere keskkonnaseisund ja siin umbes kuu tagasi kirjutas
keskkonna ministeerium oma lehel ka uuest jälle koostööprojektist,
et Läänemere olukorda parandada.
Eesti ja Läti ametiasutused ja teadlased algatasid siis
ühisprojekti merre jõudvate jõgede vee kvaliteedinõuete
ühtlustamiseks ja selleks ikkagi, et vähendada fosfori
ja lämmastiku sisaldust, mis annab võimaluse ka näiteks
sellesama sinivetika vohamiseks ja räägimegi Läänemere olukorrast. Siin keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja
Rene Reisner.
Iga tervist.
Tere hommikut.
Kuidas on, kas Läänemeri on kõige musta merimaailmas? Läänemeri on kindlasti selline teada-tuntud reostunud
saastunud meri, et teda tihti peetakse tõesti üheks
selliseks reostunumaks merealaks ja selleks on nagu väga hea põhjus,
et kui me vaatame paljusid teisi merealasid
ja selliseid mereregioone maailmas, et siis nad on
suhteliselt avatud erinevatele suurtele ookeanitele veelgi
suurematele sellistele meredele või lahtedele.
Et Läänemere puhul see nii ei ole, et Läänemere Läänemeri
oma olemuselt on selline kinnine meri, veevahetus toimub
läbi Taani väinade, see kõik, mida me teeme Läänemere ümber
maismaa peal et see paratamatult jõuab merre ja,
ja põhimõtteliselt see, mida me näeme siis küll vetika
õitsengut ja veekvaliteedi halvenemise näol,
et põhimõtteliselt on see siis meie elutegevuse tagajärg
ehk et siis meri näitab meile tegelikult seda,
millised me sind maismaa peal oleme. Ja me saaksime seda ka tegelikult ju inimestena muuta.
Kui väga tahta. Ja loomulikult, et see on üks meie tegevuse eesmärk,
et, et muuta oma oma mõju või oma tegevust,
et teha ikkagi asju nii, et et me saaksime nii noh,
ütleme, et loodus tervikuna hoides ja, ja ka siis ka merd
hoides oma elu elada, et noh, eesmärk on see,
et et me peaksime olema sellised jätkusuutlikud
ja kestlikud ehk et võimalikult vähem mõjutama seda,
mis meid ümbritseb samal ajal, saavutades kõiki kõike seda,
mida me oleme eesmärgiks endale seadnud küll majanduse val
konnas sotsiaalvaldkonnas, et meil oleks elu hea elukvaliteet,
hea et saaksime elada puhtas õhus, vesi oleks puhas ja,
ja noh, kõik asjad sinna juurde, et et meie eesmärgid on eesmärgid,
aga me peame oma eesmärke saavutama nii,
et et me siis ei saavutaks seda kellelegi teise arvelt
või näiteks looduskeskkonna arvelt. Nagu nimetasin, siis Eesti ja Läti ametiasutused
ja teadlased on siis algatanud ühisprojekti merre jõudvate
jõgede vee kvaliteedinõuete ühtlustamiseks.
No need projekti ilmselt Läänemerevaldkonnas,
et seda keskkonda parandada on küll ja küll,
aga just nimelt seesama Eesti ja Läti ühistöö,
et, et mida see nüüd puudutab? Ja Läänemerele iseloomulik ja Läänemere piirkonnale
iseloomulik ongi just see, et siinsed riigid teevad omavahel
hästi palju koostööd.
Ja miks, sellepärast et kui me vaatame ka Eestit,
Me oleme suhteliselt väike riik, et kui me tahame ise siin
oma mereala parandamiseks midagi ära teha,
et ega me ei saa, et see sõltub väga palju sellest,
mida teised teevad, et mida tehakse Venemaal,
mida tehakse Poolas sellised suured riigid,
et, et nende mõju on ikkagi väga oluline ja,
ja need koostööprojektid on siis sellised tegevused,
mis aitavad riike lähendada, oma ühiseid eesmärke saavutada. Ja see kõnealune Eesti-Läti ühisprojekt.
Ta on jah, nüüd siis suunatud sellele, et et,
et teha kindlaks, mis, milline peaks olema see vesi,
mis jõgede kaudu merre voolab, noh, miks meil seda vaja
teada on seda vaja teada, sellepärast et jõgedega voolabki
merre just väga palju fosforit ja lämmastikku.
Needsamad ained on siis ühed sellised, mis peamiselt
soodustavad vetikate õitsengut, sealhulgas sinivetikate vohamist. Et kui me täpselt ei tea, kui palju fosforit lämmastikku
merre läheb või kui palju peaks minema, et siis meil on väga
raske kontrollida seda vetikate kasvumeres. Ja see on siis üks projekt, samas see hõlmab paari jõge,
ma sain aru, et see ei ole nüüd väga-väga lai. Jah, et näidisena siis võetakse vaatluse alla kaks,
kolm jõge, võib-olla natuke rohkemgi ja eesmärk on välja
töötada siis selline konkreetne metoodikat konkreetne
metoodikat teha, kindlaks, kui palju võib ühes
või teises jões olla fosforit ja lämmastikku
ja mis oleks siis nõndanimetatud normaalne fosfori
ja lämmastiku tase.
Ja kui me oleme selle siis paari mõne jõe näite põhjal
kindlaks teinud, siis me saame seda kasutada ka teiste jaoks,
et me saame väga lihtsasti siis need fosfori
ja lämmastikusisaldus, et ka teistes igatahes kindlaks
määrata et iseenesest midagi keerulist, jah,
siin ei oleta. Kes on suurimad reostajad, kui vaatame riike ja,
ja Läänemere olukorda. Kui niimoodi nüüd öelda, et kes on kõige suurem
ja suurim, et kes, kes on kõige rohkem süüdi,
et just, et seda kindlasti ei tasuks niimoodi nagu sõnastada,
et, et pigem me peame vaatama seda, et kuskohast reostus
tuleb või kuskohast neid saasteaineid kõige rohkem tuleb
ja paratamatult tuleb saastane kõige rohkem sealt,
kus on rohkem inimesi.
Ehk et see saasteainete hulk on väga tugevas korrelatsioonis
või sõltub väga palju sellest, kui palju inimesi
ja kui palju tegeletakse põllumajandusega. Ja kui neid kahte asja nüüd vaadata, siis kindlasti on,
on, on selleks siis suuremad riigid Poola,
Saksamaa, Venemaa oma, selle Loode-Venemaaosaga ja,
ja võib-olla siis ka Taani, kus on väga tihedalt inimesi
koos väga väiksel maa-alal, et võib-olla need oleks selles
esimeses otsas, et kui me vaatame Eestit,
Lätit ja Leedut, siis meie reostuskoormus on kindlasti väiksem.
Et kuigi jah, ei saa öelda, et olematu, et ka meil on oma mõju. Mismoodi läheb koostöö vene kolleegidega,
kui me räägime just siin Peterburi ümbrusest
ja ja viiburist? Koostöö läheb hästi selles mõttes, et et on olemas
ja paigas väga selgelt kokkulepet, kuidas koostööd teha,
mille, millises osas koostööd teha ja, ja millised on meie
ühised eesmärgid, et näiteks Läänemere kaitsel me siis teeme
koostööd kõikide Läänemere riikide, sealhulgas ka Venemaaga.
Et, et Läänemere kontekstis on, meil on meil selline
Läänemere merekeskkonna kaitse ühine kokkulepe olemas.
Ja kui me räägime siis maismaa veekogudest Narva jõest,
Peipsi järvest, Pihkva järvest, siis selle jaoks on Eestil
ja Venemaal sõlmitud valitsuste vaheline kokkulepe nende
piiriveekogude ühiseks kaitseks ja ühise kasutamise korraldamiseks,
et, et ütleme nii, et igas vallas on meil kokkulepped olemas
ja nende kokkulepete kohaselt toimime, et meil on olemas ka
pikaajalised plaanid, et kuidas olukorda parandada,
kuidas paremuse poole liikuda, kuidas liikuda selle poole,
et et vähendada oma mõju, et parandada veekogude seisundit,
et ja siiamaani on need kokkulepped nagu toimivad ja,
ja ütleme, et progress on olemas ja me liigume eesmärgi poole. Millal me sellest sinivetikast lahti saame? Sinivetikast rääkida, siis peaks kõigepealt alustama nagu sellest,
et noh, kas me peame endast lahti saama,
et võiks ju küsida, et kus see sinivetikas peab olema,
kui ta meres ei ole või, või järves ei ole,
et teatud taimed kasvavad sellises kohas,
kus, mis ongi juhuslikult nende selline loomulik elukoht.
Et, et veetaimestik peabki vees kasvama,
ütleme nii. Aga küsimus on siin kindlasti selles, et milline on see
kasurohkuse kasvuintensiivsus.
Et inimese inimese mõju väljendub siin selles,
et mida rohkem saasteaineid siis merre laseme
ja juhime eeskätt just seda fosforit, lämmastikku,
et et see paneb selle taimestikku kasvama taimestiku vohama.
Ja ühelt poolt jah, inimestel kõige tuntavam on see,
et kui meil pannakse rannad kinni, mis ujuma minna. Aga kui me vaatame ka näiteks meres olevate meres olevat elustikku,
mereloomi, kalu ja linde ka, et siis ka neile avaldab see mõju,
et kui meres on palju taimestikku, siis taimestik tegelikult
hävitab ja kahjustab neid olemasolevaid mereelustiku
elupaiku ehk et kaladel ei ole kohta, kus kudeda,
sellepärast et vees on vähe valgust.
Ja, ja noh, taimed katavad erinevaid, et merepõhjaalasid
küll ranniku lähedale, võib-olla kaugemal,
et et see ei ole ainult inimeste probleem,
et see on ka mereelustiku probleem, aga lahti saada sellest
on peaaegu võimatu, et me peame pidevalt seda fosforit
ja lämmastikku vähendama. See viib meid ühel hetkel selleni, et tekib mingisugune stabiilsus.
Aga, aga noh, päris nii-öelda, et, et seda nagu enam mitte
kunagi ei oleks, et see oleks nagu päris vale,
et V taimestik tegelikult peakski nagu vees olema,
et et küsimus on jah, selles, et milline on siis selle
kasvuintensiivsus ja, ja noh, loomulikult ka ütleme nüüd
siin viimase paari nädala jooksul.
Kui neid probleeme vaadata, siis jällegi on üks oluline
tegur selles, et, et millised ilmastikunähtused,
ilmastikutingimused, et kui tuul puhub mere poolt kui
temperatuur on kõrge, siis need vetikad kasvavad
intensiivselt ja see vetikate kasvumass uhutakse randa,
kus inimestel on väga lihtne nendega kokku puutuda. Et selliseid intensiivseid kasvu perioodid on igal aastal,
aga igal aastal näiteks tuul ei puhu neid meile randa
ja me ei puutunud kokku Kas siin on ka erinevus Läänemere piirkonniti,
et siin Soome lahe ümbrus ja Botnia laht,
et kas Läänemeri on ka mõnes kohas nii-öelda puhtam
ja parema olukorraga? Jah, erinevused on, kuigi üldine hinnang,
mis just siin eelmisel aastal avaldati, ütleb seda,
et terve Läänemeri tervikuna on väga kehvas seisus,
et just tänu fosfori ja lämmastikusisaldusele.
Aga kui me vaatame lähedalt ka neid fosfori lämmastikusisaldusi,
siis selgelt eristuvad Botnia lahe osadelt Botnia lahe
ülemine osa, just et kus seda inimtegevust on vähem,
et inimesi ongi seal vähem ja igasugust majandustegevust on vähem. Et seal kindlasti on vesi puhtam ja mõnevõrra puhtam on vesi
ka Taani väinadest, sellepärast et seal on veevahetus siis
Kirde-Atlandi osadega ja põhja Põhjamerega,
kus siis tuleb rohkem värsket vett peale
ja kõige sellisemad reostunu maad ja prügistatu maad
mereosad on, on kahjuks siin meie puhul,
et näiteks Soome lahte on üks selline, mis on mis on väga
tugeva surve all, noh esiteks loomulikult sellepärast,
et, et siin on, siin on ka Venemaa osad kaasa haaratud,
ehk et see reostus, mis, mis Soome lahte jõuab,
ei jõua mitte ainult Eestist ja Soomest,
vaid ka Venemaalt ja, ja teatavasti Peterburi regioonis elab
juba peaaegu kaheksa miljonit enamik inimesteta. See on väga suur inimeste arv ja seal see tekkiv reostus,
mis sealt tuleb, on, on märg. Kesväärne seda kuuldes on huvitav, et meil ei ole rannas
näiteks dush olemas, et kui me läheme lõuna poole,
siis on see loomulik, et et minnakse merre suplema
ja pärast loputatakse ennast üle, aga meil vist võiks seda
siis ma tea pärast kodus teha. Randades mõnedes kohtades, ka need ussid on olemas
ja joogivesi on meil randades kättesaadav,
et et kui võrrelda jah, siis, siis ütleme näiteks Vahemere piirkonnaga,
siis seal on seal dušieesmärk muidugi midagi muud mitte et
vetikaid maha pesta, vaid lihtsalt nahalt oma soole merest
saadud sool maha pesta, mis on ka suhteliselt ebameeldiv,
aga ka kindlasti, kui me räägime sellistest sinivetikatest
ja vetikaohust, et kui on sukeldud sellises kohas,
kus need vetikad võiksid olla või kus on kas on tõenäoline,
et nende sinivetikat toksiinidega on kokku puututud,
siis kindlasti tuleks jah, ennast puhta vee all loputada,
et nad ei hakkaks seal naha peal mingisugust toimet avaldama. Milline on koroonakriisi mõju Läänemerele,
et mõtleme transpordile näiteks, et siis võiks nagu arvata,
et ehk seda laevaliiklust on veidi vähem olnud
ja eks laevaliiklusega on ka omad ohud ja riskid seotud.
Kuidas, kuidas seda hinnata? Jah, et sellist ütleme meretranspordi ja kaubamahtude osas,
et ei saa siin mingisugust suurt statistilist järeldust teha,
et kas need kaubavahetus suurenes või vähenes,
et noh, nagu me teame, siis kaubavahetust ei piiratud
ja kaubad liikusid küll, aga, aga peatus mõneks ajaks siis
reisijate vedu nii Eesti, Soome, Eesti Rootsi vahel ja,
ja ka mujal riikides sama moodi, et et see reisilaevanduse
pool kindlasti nagu vähenes. Ja, ja mida me saame sellest järeldada, et noh,
muidugi laevadega kaasneb selline teatud õhureostus,
õhusaaste, et õhku paisatakse samamoodi fosforit lämmastikku
kütuste põletamisel mis omakorda sadeneb merre,
et siin mõningane väikene vähenemine selliste saasteainete
osas on, aga, aga noh, kindlasti see ei väljendu otseselt
kohe selles vee kvaliteedis või vee kvaliteedi nagu paranemisest,
et mis võib-olla on koroona sellest tingituna võib-olla
olulisem on see, et et selline negatiivne mõju selliste uute
jäätmete näol, et kui me vaatame, mida me tegime,
et et just märtsis-aprillis, kui me hakkasime kandma kindaid
kummikindaid ja panime endale neid maske,
et siis tihti ka täna me võime leida neid samu kindaid
ja maske ka mere äärest, et kusagilt põõsastest
või päris rannajoonelt, et see on nüüd siis see tagajärg,
et kui me neid maske ja kindaid korralikult prügikasti ära
ei visanud või nad juhuslikult meil tuulega kuhugi lendama pääsesid,
et siis see selle kaotsimineku tagajärg on siis jah,
see, et, et võib juhtuda, et Needsamad maskid ei ole meil ees,
vaid nad ujuvad meile siis nagu meres vastate,
et see on selline, mida me oleme ise nagu silmaga näinud,
et mis nüüd juhtunud on, et. Tagasi tulles alguse juurde, siis ma mainisin,
et Eesti ja Läti siis ametiasutused teevad,
teevad koostööd, et et leppida kokku nüüd merre jõudvate
jõgede kvaliteedinõuete osas, et vähendada siis fosfori
ja lämmastiku sisaldust, et oleksid nii-öelda reeglid paigas.
Aga mõeldes just lihtsale inimesele, kes,
kes, Elab tarbib.
Mismoodi tema saab kaasa aidata, et Läänemeri oleks puhtam,
vähem fosforit, vähem lämmastikku, mida vähem tarbida,
mida kuhu mitte visata. Ja et kui me räägimegi sellest, et see põhiline mõju
või selline oluline mõju väljendub fosfori
ja lämmastiku suures koguses et siin on meil kõigil midagi,
mida me saame teha, et, et on teatud valikud,
et, et kui me räägime näiteks toiduainetest
ja toiduainete tarbimisest, et siis võiks eelistada
selliseid toiduaineid, mis on nõndanimetatud mahetoiduained
ehk et kus kasutatakse vähem erinevaid kunstlikke väetisi
kus kasutatakse vähem taimekaitsevahendeid,
et, et see võiks olla eelistused eelistama sellist kodumaist ja,
ja mahedamat toodangut, et mis on nagu keskkonnasõbralikum,
et sellega aitame jälle vähendada põllumaadelt ära kant
odava fosfori lämmastiku hulka. Kui me kasutame kodus näiteks pesupulbreid,
et siis ka pesupulbrite puhul on olemas poodidest täna valik
valida nende pesupulbrite seast, kus fosforisisaldus on
viidud miinimumini, ehk et on olemas pesuained
ja pesuvahendit, kus siis seda fosforit on tunduvalt vähem
ja üldjuhul on need ka märgitud ära kauplustes,
et mis on keskkonnasõbralikult pesuvahendeid kodus oma
igapäevaseid tegevusi tehes. Üks lihtne võte on seesama kraani kasutamine,
et kui me ennast peseme või üldse teeme tegevusi kraani all,
et siis noh, on, on valik mingiks hetkeks kraan kinni panna,
kus me siis vähendame seda tekkiva tekkiva vee hulka,
mida me raiskame ja, ja, ja ka võib-olla mõnel määral nende
saasteainete hulka, mis selle veega siis meie kodudest ära kantakse,
et et, et see veesäästu põhimõte on üks selline üks selline moodus,
mida me saame kodudes kõike ise teha, aga,
aga üldine selline jah, mõju vähendamine on jah,
see, et see sõltub meie käitumisest, et mida me tarbime noh,
mida me soovime teha, millistes kohtades,
kus käia ujumas ja nii edasi, et mida me kodus teeme,
et et see on selline väga meie isikliku käitumisega seotud,
et meie panus Aitäh tulemast täna stuudiosse keskkonnaministeeriumist.
Merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisner rääkisime
Läänemere keskkonna seisundist ja seda tuletab meile meelde
seesama kas või sinivetikate vohamine ja need punased lipud,
mis mererandades on.
Loodame, et need lipud asenduvad peagi kollaste
ja rohelistega.
Et saaksime nautida suplemist Läänemeres
ja et see vesi oleks ka puhtam.
