Ja räägime selle aasta ühel olulisemal teemal koroonaviiruse
teemal mõnevõrra positiivsemas võtmes.
Nimelt me siit ja siit siis mitmed teadlased,
uuringurühmad taotlusi selleks, et anda oma panus
koroonaviirusega seotud probleemide lahendamiseks.
Ja Eesti teadusagentuuri vahendusel on siis võimalik
vahendeid saada selleks et koroonaviirusega seotud probleeme lahendada.
Meil on Tartu stuudios Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste
osakonna juhataja Siret Rutiku. Tere hommikust.
Tere hommikust.
Ja millised on nüüd praegu meie teadlaste võimalused,
millised on loodud võimalused selleks, et tõepoolest ka
panustada ja aidata siis neid probleeme lahendada,
mis nii teravalt sel aastal on esile kerkinud? Me peame rõõmuga tõdema ka selles väga keerulises olukorras,
et neid võimalusi on üsna mitmekesiseid ja väga-väga
positiivne oli see, et Riigikogus 15. aprillil heaks
kiidetud lisaeelarves eraldati teadvusele neli miljonit eurot.
Ja praegu me räägime siis sihtgrandi puhul nüüd selle
taotlusvooru puhul, mis, mis nüüd just lõppes
ja kuhu esitati arvukalt taotlusi üks nendest erinevatest rahastusinstrumentidest,
mille raames siis püüdma tee või püüavad teadlased leida
vahevahendeid viiruse ohjeldamiseks ja edaspidi sellega
paremaks hakkama saamiseks me päris täpselt ei teagi,
palju neid vahendeid Eestis kokku eraldati erinevatest allikatest,
lisaks sellele neljale miljonile oli ju veel teisi,
leiti vahendit Tartu Ülikoolis eraldi labori arendustegevuseks,
koroonaviiruse uuringuteks sobiva labori arendustegevusteks,
teadlaste osalemiseks, Põhjamaade ühises teadustöös
erinevateks antikehade uuringuteks, vaimse terviseuuringuks,
siin on neid käimas veel, me eeldame lisaks veel erinevatele
otsevahenditele ministeeriumidest võib jutul umbes kaheksast miljonist. Et tegemist on üsna suurte summadega.
Ja teine positiivne asi oli see, et, et kui teadusagentuur
aprilli alguses algatas ideekorje teadlaste
ja ametite ja riigiasutuste seas, et mis oleks need uurimisteemad,
uurimisküsimused, mida oleks vaja kiiresti lahendada
ja milleks oleks kiire valmidus mõlemalt poolt siis sellesse
idee korresse laekus umbes 200 ettepanekut.
Et valmidus mõlemalt poolt nii raha eraldada poliitikute
poolt riigi poolt ühiskonna poolt kaasa aidata,
kui ka valmidus teadlaste poolt kiiresti panustada oli väga kõrge. Et praegu me siis räägime ühest meetmest nüüd selle nende
erinevate meetmete raames kus on siis ette nähtud raha umbes
kaks miljonit natuke üle kahe miljoni, kiiresti leida
võimalikult lühikese aja jooksul rakendusi
ja praktilisi lahendusi viirusega seotud teemadele. Ja taotlusvoorus oli siis üle veerandsaja projekti
või taotluse ja kokku summas neli pool miljonit.
No te nimetasite, et kaks miljonit on tegelikult võimalik eraldada,
et mingi valiku te peate siis tegema ja hindama neid ideid. Jah, kokku esitati 29 taotlust viiest Eesti teadus-arendusasutusest,
neljast ülikoolist ja keemilise ja bioloogilise füüsika instituudist.
Ootuspäraselt kõige rohkem taotlusi oli Tartu ülikoolist,
tehnikaülikoolist olid ka veel esindatud maaülikool
ja Eesti maaülikool ja Tallinna ülikool.
Ja jah, tõesti, ettepanekud olid väga vajalikud,
väga head ja valiku langetamine saab olema raske.
Aga noh, midagi teha ei ole, tegemist on konkurentsipõhise meetmega,
mida eraldatakse teadlastele ja tegemist oli väga kiire meetmega. Me pidime selle paari nädala jooksul ette valmistama
ja ka teadlastel oli aega ainult paar nädalat taotluse
kirjutamiseks ja vaatamata sellele on rõõmustavat,
tuli nii palju häid ettepanekuid.
Selle meetme erinevus nüüd tavapärasest eetagi teistest
uurimistoetustest on see.
Lisaks sellele jah, sellele kiirusele, et haridus
ja teadusministeerium määratles teemavaldkonnad sellele
ideekorjele tulenevalt, millest ma enne rääkisin millele
siis teemavaldkonnad, millele siis saaks uurimistoetust. Ja teine erinevus oli veel, et raha eraldatakse
rakendusuuringuteks eksperimentaalarenduseks
ehk siis projektideks, kus teadlastel on varasem uurimistöö olemas.
Nad on varem uurimistööd sellel teemal teinud,
nad on jõudnud teatada tulemusteni, aga need on veel liiga ebaküpsed,
et need jõuaks, et neid saaks praktikas rakendada
või et neid saaksid ettevõtjad üle võtta,
et tootmisse nendega edasi minna, et need olid sellised
erisused ja arvestades ka projektide lühilühidus,
siit algavad sel aastal peavad lõppema või jõudma
tulemusteni siis järgmise aasta lõpus. Et sellepärast oli jah, sellise väga-väga erilise väga
rakendusliku ja teadlaste ja ettevõtjate koostööle
orienteeritud projektiga. Nii et need tulemused ei jää lihtsalt üheks artikliks,
vaid võib loota, et tõepoolest leitakse väga praktilisi lahendusi,
kuidas siis viiruse levikut ohjeldada. Ja, ja see võib olla vajakski nagu ka ühiskonnas laiemat
teadvus teadvustamist, et teadlased tegelikult teevad
väga-väga palju olulist teadustööd, mis on ühiskonna jaoks
vajalike oluline, aga teadustöö spetsiifika on see,
et alati need tulemused ei ole kohe nii valmis,
et Viviani kindlad rakendamiseks nii kindlad,
et need saaks nüüd kohe nii-öelda võlurohi plõksti pudelisse ja,
ja poeletile panna, et teaduses on vaja eri astmeid
ja nüüd seal päris viimane aastas, et nii-öelda publikatsioonist,
rakenduseni vajab spetsiifilist toetust ja vajab teadlaste
innustamist teadlastele abi, nii rahalist kui ka siis
ettevõtjate poolset panust. Ja nüüd need teemad, mis mis praegu sellest meetmest saavad,
rahastuse ei kata ka ju loomulikult kõiki viirusega seotud
valdkondi ära.
Aga nüüd haridus ja teadusministeeriumi nägemuses
ja siis selle ideekorjeteadlaste endi pakkumisele tulenevalt
jagunevad need viide laiemasse rühma mis on siis viiruse
levikut pärssivad materjalide pinnad, võitlusvahendid siis
uut tüüpi isikukaitsevahendeid, kui me räägime just
ennekõike siin meditsiinitöötajatest ja nii-öelda selle eesliinitöötajatest,
kes puutuvad viirustega kõige tihedamalt kokku
ja on kõige rohkem ohustatud siis mis leidis ka nüüd tõestust,
et probleemiks on kindlasti ruumide siseõhk
ja viiruste levimine ruumide siseõhu ja erinevate
ohutussüsteemide kaudu, kuidas seda vähendada. Ja loomulikult, mis on väga rõõmustav, et siin üheks
teemavaldkonnaks nähti ette siia laekus ka arvukalt taotlusi
oli siis tervishoiu sektori töötajate töökoormust vähendavad meetmed,
tehnoloogilised lahendused, viimane loomulikult ka oli
uudistes hästi palju kuulda.
Kuna selle viiruse ohjamisel on hästi oluline kiirus
ja arusaam, kust kuhu peaks kiiresti sekkuma,
kus võib järgmist puhangut oodata, siis andmeanalüütika on
see millele peab tähelepanu pöörama, nii et need viis teemat
ja kõige rohkem laekus taotlusi just selle pinnakate
vahendite teemavaldkonna raames. See on ka arusaadav, sest see on praegu rahvusvaheliselt
väga nii-öelda kuum teema ja ka maailmas on siin erinevaid
lahendusi juba juba leitud ja katsetamisel ene väga rõõmustavat.
Eesti teadlased on ka niivõrd kaugele oma varasemat
teadusetööga teadustööga, et siin saaks nende lahendusteni
juba kohe võimalikult jõuda ja loomulikult,
mis on ju meie meie enda kuum ja teema ja viimasel ajal me
oleme väga edukad olnud, just koguneb robootika. Ja on on väga rõõmustav, et siin ka tervishoiutöötajate
töökoormuse vähendamiseks püütakse arendada välja selliseid
transpordiroboteid või, või töötajate tööd abistavaid
roboteid haiglatele ja siin on samuti rõõmustav,
et teadlased teevad siin väga konkreetset koostööd ka Eesti haiglatega. Te olete kindlasti saanud neid taotlusi juba ka sirvida
ja vaadata, et kui mõnda näidet tuua, et et lisaks lisaks
sellele üldisele valdkondade temaatikale,
et, et mis on nagu silma paistnud, mida täiesti uut
ja huvitavat on meie teadlased välja pakkunud,
mida võiks rakendada. Kui nüüd jah, need pinnakatted võib-olla jäävad väga-väga üldiseks,
et me saame kõik aru, et me, me katsume laudu
ja meil on laua peal asjad jäät, Nad peavad olema desinfitseeritud,
siis materjal on väga erinevaid ja näiteks ka pinnakattematerjalid,
lauamaterjalid, aga mitte ainult patjade sees.
Tekstiilid on kõik sellised, mida poolsem materjal,
seda suurem on oht, et viirus sinna kuidagi levib,
kinni jääb ja teda ei saa sealt väga hästi kätte. Ja selliste uudsete materjalide arendamiseks nähakse sind
väga erinevaid keemilisi tehnoloogilisi lahendusi ette.
Ja teine näide, mis võib olla ka nii-öelda teadvus välisele inimesele,
on võib-olla paremini arusaadav.
Näiteks võtame ukselingid, käepidemed, kõik sellised asjad,
mida me kogu aeg puudutame ja me võime neid käsi
desinfitseerida ja pindu desinfitseerida,
ka seal nad ikkagi on pidevalt kasutuses
ja kuidas nendes vähendada seda ohtu, et sealt see viirus
meile levib, on, on üks näide. Teine, mis Kaju, on oluline, et me oleme kõik nüüd viimasel
ajal väga hoolikalt käsi pesnud ja desinfitseeritud
ja oleme märganud, et need desinfitseerimisvahendid on
sageli tuginevad piiritusele või sellistele väga ägedate lainetele,
et see teeb meile halba lõpuks, et me võime küll olla
viiruse eest kaitstud, aga meie nahk saab kahjustatud,
meil on nad võivad mõnikord väga hingamisele hakata
ja siin on nüüd mitu ettepanekut, kuidas leida selliseid desinfitseerimisvahendeid,
mis oleksid natukene leebemat, mis ei kahjustaks nahka,
mis oleks võib-olla natukene keskkonna ja
loodussõbralikumaks sõbralikumad ja see puudutab näiteks ka
Meie maske ja tekstiile, mida võiks saada desinfitseerida. Et meil on ju küll, näeme, et meil on siin.
Nüüd on meil maskid olemas ja saame neid kasutada,
aga nad väga ruttu muutuvad ebaefektiivseks,
sest nad, kui nad puutuvad õhuga saastatud õhuga kokku,
siis ei ole nad enam viirusest kaitsvad.
Ja kuidas nüüd leida selliseid vahendeid,
mis mis aitab näiteks ka, et me ei peaks seda maski kohe
minema viskama, vaid saaksite desinfitseerida ruumide siseõhust. Ma juba rääkisin, et, et kindlasti, et kui me tuulutame
ja kui meil on ventilatsioonisüsteemid et kuidas me saame
seal tagada seda, et et, et me selle ventilatsiooni kaudu
hoopiski viirust ringi ei levitaks võib-olla valdkonnad,
mis on vähem esindatud on siis nüüd erinevatel põhjustel on
kuidas saada hakkama stressiga ja selles valdkonnas küll
tuli sotsiaalteadustest ainult üks taotlus,
kuidas laste stressitaset, et vähendada,
aga me teame, teistest rahastusmeetmetest on vaimse
terviseuuringut uuringu rahastamine ette nähtud,
nii et kindlasti need teemad ei ole lõplikud. Kindlasti vajaks keskkond tähelepanu rohkem,
kui me näeme siin, kuidas maskid ja kummikindad kõikjal lendavad,
et kuidas keskkonnaohtusid vähendada ja omalt poolt ma võin öelda,
et seal tee kurjes oli näha ka, et jätkuvalt vajaks
rahastamist sotsiaalteaduste ja humanitaarteaduste teemad,
mis puudutavad meie lisaks vaimsele tervisele meie
emotsionaalset hakkamasaamist meie turvalisust,
meie turvatunnet, küberturvalisus, siseriigi sisejulgeolek,
me oleme väga haavad toovad selle viiruse käigus selliste
eriolukordades ja et ei juhtuks nii, et meil on küll
ukselingid turvalised ja puhub ventilatsioonisüsteemidest
väga tervislik ja viirustest puhastatud õhk,
aga et me oleme emotsionaalselt katkine,
et kindlasti siin veel uurimisteemasid on,
aga praegu rõõmustame selle üle, et see,
see teadlaste huvi ja valmidus keset suve kevadest saadik on
nad ju teadlased väga-väga aktiivselt panustanud probleemide lahendusse,
et need oli ikka veel valmidus taotluse esitada
ja ma omalt poolt teeme kõik selleks, et need saaksid
kiiresti hinnatud ja parimad saaksid rahastatud
ja saaksid kiiresti uurimistööga alustada. Olete optimistlik, et tõepoolest õnnestub meil võib-olla
midagi sellist välja töötada, mida saab ka laiemale
maailmale pakkuda. Olen küll optimistlik, meil on väga-väga tugevad teadlased ja,
ja see ei ole ju nullist need teadusprojektide taotlused,
vaid nad on aastaid neid teemasid uurinud,
on, siin on väga, väga konkreetne nägemus,
kuidas aidata ja meil on parimad hindajad.
Selle meetme eripära on ka see, et neid taotlusi ei hinda
teadlased üksinda, vaid siia on kaasatud ettevõtjad,
on haiglate esindajad kaasatud. Ettevõtluse arendamise sihtasutus on kaasatud,
me teeme väga tihedat koostööd, praktika noortega
ja kui praktikud ikkagi hindavad, et see on praktiline asi,
mida on vaja et tõenäosused jõuab selle aastaga konkreetse
lahenduseni on üsna suur, siis võib ikkagi oodata,
et me saame sealt, et väga häid tulemusi
ja mitte ainult sellest meetmest, vaid ka teistest.
Muidugi tuleb siinkohal rõhutada, et tegemist on
teadusprojektidega ja teaduse üheks tunnuseks on see,
et tulemused ei ole etteennustatavat ja asjad võivad viltu
minna või et nad ei pruugi ikkagi nii hästi õnnestuda. Testide käigus võib leida tulla välja, et meil on veel vaja
rohkem uurida või midagi teisiti teha või rohkem raha panustada.
Aga Ma siiski olen optimistlik, et ka sel juhul need
võimalused leitakse.
Ja siin ma olen küll kindel, et Eesti maksumaksja raha on
väga-väga hästi kasutatud. Aitäh selle ülevaate eest Eesti Teadusagentuuri
uurimistoetuste osakonna juhataja Siret Rutiku
ja nõnda siis on Eesti teadlased. Lahendamas küsimust, mida teha koroonaviirusega kuidasmoodi
koroonaviirusega seotud probleeme lahendada
ja on teinud oma taotlused ja ettepanekuid
ja loodame, et tõepoolest on nendest ka kiiresti head tulu.
