Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele.
Just praegu on mitmetes aianduspoodides viljapuuistikute soodusmüük,
mida me julgeme soovitada.
Kevadel on ju istiku hinnad kallimad ja just seepärast,
et mõned külmaõrnad sordid ei pruugi talve üle elada,
kui ei jõua küllaldaselt juurduda.
Või siis teevad hiired ja jänesed noorele viljapuule liiga,
kui istik ei ole korralikult kaitstud. Aga hoolas aednik saab neid kahjusid vältida.
Ja me küsime täna nõu Polli aiandusuuringute keskuses,
õunapuude sordi uurijana töötanud ja Maalehesarjas ka
õunaraamatu kirjutanud Krista Tiirmaalt.
Tere hommikust, Kristo. Mida siis teie kogemus ütleb, kas sügisel istutatud
õunapuuistikust kasvab tugev ja head saaki andev viljapuu? Meie kogemus ütleb küll seda, et meie oleme rajanud oma
õunaaiad peamised niimoodi, et me oleme istikuid sügisel
istutanud ja see peamine põhjus, miks sügisel on hea istutada,
on see mullas on piisavalt niiskust, siis ei pea seda puud kastma.
Kui on valitud meil vastupidavad sordid,
siis ei pea ka kartma seda, et talvel see puu tegelikult
hävib või midagi temaga juhtub. Mis on põhilised nõuanded, kuidas hiirte,
jäneste ja võib-olla ka metskitsede kahjustuse eest noort
istikut kaitsta? Kõige kindlam on muidugi ajada tara ümber oma õunaaiad,
aga kui seda võimalust ei ole, siis tuleb individuaalselt
iga puud kaitsta.
Väiksema puu saab, tüvekaitsevõrgud on olemas panna tüvele ümber,
aga kui seal on juba oksad siis võiks panna sellise suurema läbimõõduga,
kuhu selle puu ümber siis, et ka need oksad jäävad sinna
siis kitsad ja jänesed ei saa neid näksima tulla.
Näriliste kaitseks siis ei tohiks olla seda heina seal tüve ümbruses,
et hiirtel on selle pika heina sees hea hea peidus olla
ja seda tüve närida. Sellised asjad. Vaat kui talvel lund sajab, need hanked kogunevad niimoodi
kõrgeks viljapuuaias, siis ju jänesel on mugav kevade poole,
kui lumi juba kannab ka, et tulla neid alumisi oksi närima. No, ega siis seal ongi ainult see lumi kui on sulailm
tallata kinni, et siis on see koht jälle madalam.
Ega seal muud head plaani polegi. Räägime nüüd sortidest, kui me uut istikut valimi siis
tavaliselt meil on suured nõudmised kõigepealt,
et õunad oleksid mahlased ja hea maitsega,
et puutaluks talvepakast ja oleks haiguskindel,
kui mõelda suvesortide peale.
Krista Tiirmaa, mida te soovitate? Suvesortidest oleme meie viimasel ajal hästi palju
soovitanud Kasperit kasvatada, mis on Eestis aasta kaskonna istunud,
selle sordi, selle viljad on head, mahlased magusama maitsega.
Ta meenutab isegi Liivi kuldrenett natuke oma maitsvalt.
Aga siis augustis valmiv õun ja viljad järk-järgult valmivad pool,
et see on nagu koduaias pigem hea, et saaks süüa pikema aja
jooksul muidugi.
Ja need, kes on seda kasvatanud või proovinud,
nendele meeldib, see maitses siis kõige varajasem sort on
muidugi piiri ja mis on juba mõnel aastal juuli lõpus valmib? On hea, ta on hästi pisikene õun seal 100 grammi ringis on viljamass.
Aga kuna ta on ikkagi esimene õun, mida me saame poolt,
siis vilja suurus ei ole kõige tähtsam omadus.
Ja samamoodi järk-järgult valmivad viljad umbes
nädala-pooleteise jooksul poolt neid tarvitada.
Sortide valik on juba laiem.
Võib-olla mis hakkab seal septembri all kuses valmivad sordid,
nendest on näiteks tollis aretatud ala on väga meeldiva
magusama maitsega õun mahlane. Et päris ilusa välimusega ja haiguskindel siis natuke
hilisem on näiteks üleni punase värviga Kovalenko usku
ja see on valgevene sort samuti Eestis, peab hästi vastu
ja sobib meie kliimasse ja siis tulevad juba natuke
hilisemad sordid ja eestlaste lemmikõun Liivi kuldrenett.
Siis uuem sort Liivika, mis meenutab maitselt seda
Kulbreneti isegi, aga see puu on viljakam.
Õunad on suuremad, haiguskindlam. Krista on viimasel ajal päris populaarne,
et seda on istutatud või paljundatakse Eestis päris palju.
Jaan poodideski juba saadaval.
Et see valik on lai, tegelikult. Missugused sordid eriti kergesti kärntõvele lööbivad,
et võib-olla neid siis oleks mõistlik vältida. Tegelikult kui lähtuda sordivalikul näiteks soovida sortimendis,
et sealt on juba sellised väga haigustele vastuvõtlikud sordid,
ongi välja jäänud ja asemele tulnud haigus,
kahjurikindlamad sordid.
Röögeri, tuviõun küll suvisort, aga see on üsna kärntõvele vastuvõtlik.
Seda võib-olla noh, koduaeda võiks istutada vähem.
Aga sügissortidest sügisdessert õun on üsna keeruline kasvatada,
sest see on küll väga hea maitsega ja ilusa välimusega sort,
aga tema viljad nakatuvad kergesti kärntõppe
ja lisaks ka see tüvi ei ole meie kliimas väga vastupidav. Siis varem oli sortimendis koit, et see on üks ilus punasetäpiline,
selline õun, aga ta nagu laiskkandja ja samamoodi kärntõbi
on üsna suur probleem tema.
Aga need, mis hetkel on kõik üsna haiguskindlad siin nimestikus. Kas inimesed veel talvesorte ka oma aedadesse istutavad,
sest et ega ju kõike veel hoiutingimusi ei ole? No iga aastaga ilmselt see huvi mõnevõrra on nagu vähenenud,
aga samas on ka neid, kes hindavad seda puhast toitu
ja tahavad ikkagi ka neid sorte, mida võimalik säilitada
vähemalt jõuludeni.
Ka seal on vajalik olemas täiesti. Antonov kat nad pigem valivad need, kes soovivad seda töödelda,
et moosi moosid või on ta nagu hea töötlemisõun,
et vaevalt et tänapäeval keegi väga söögi õuna pärast seda
istutab oma aeda.
Et mahla tegemiseks on ta liiga puu, et sellest ei saa head mahla.
Talvesortidest on näiteks ikkagi talvenauding,
tellis, käsitakse eestisortidest, aga ka kortland küsitakse palju,
sest seda on ka pikalt Eestis kasvatatud,
aga tema on just nüüdse kärntõve vastuvõtlik sort,
mida just koduaias on keeruline kasvatada. Peaks tegema neid seenhaiguste tõrjet, siis muidu on viljad
lihtsalt kärntõve täppidega ja ja siis säilivus kohe
halveneb ja mädanevad kergesti.
Siis on veel Katre Eestis aretatud üsna haiguskindel sort,
aga tema probleemiks võib öelda, et on näiteks liiga tugeva
kasvuga ja kuna ta liiga tugeva kasvuga,
siis ta hakkab ka hiljem vilja kandma ja ei ole väga suure
saagiga sort. Mis siis tänavust õunaaastat, teie Aakre õunakasvandus talus iseloomustab,
et kas oli õuna mähkurit, oli õunakoid või tänavu neid ei olnud. Tänavu ei olnud selliseid kahjuri ja haiguse probleeme,
pigem meil oli alla keskmise saak võib-olla
või keskmine saak õunaaias, sest seda mõjutas eelmise aasta põud,
sest viljapuudel moodustuvad õiepungad eelneval aastal.
Kuna juulis meil praktiliselt ei sadanud,
siis oligi kehvasti selle aasta saagi moodustumisega.
Kevadel oli õitsemise ajal vihmane ja tuuline,
mesilased ei saanud lennata ja see tolmeldamine oli kehvem. Aga need õunad, mis puulajaid kasvasid, ilusaks suureks
märmusid ja ja selles mõttes on, oli positiivne.
Aga need, kes ei teinud näiteks haigustõrjet,
siis mai ja juuni olid suhteliselt vihmased,
siis või Nendel olla probleeme selle kärntõvega just sellel aastal. Teil ilmus kevadel Maalehesarjas õunaraamat,
kus te muuhulgas annate nõuga istutusaegseks noorte
õunapuude tagasilõikuseks.
Aga ma mõtlen, et seda on raamatust küll parem lugeda kui
raadiost kuulata, nii et. Ja seal on joonised ja ja kirjeldused siis ilusti juures. Saab näpuga järge ajada, kui õunapuu juures järjekord
meelest ära läheb. Mõned lühikesed nõuanded, mis ma olen märganud,
et inimesed nagu julge lõigata, on see püstised konkurent
oksad tuleb lõigata tüveni välja sest need kasvavad tugevaks
ja tugev oks ei kanna vilja, vaid see ongi kasvuoksad.
Jäta puule need horisontaalsed oksad.
90 kraadise nurga all on kõige paremad.
Ja siis hakkab ka puu kiiremini kandma ja saab hea saagi sealt. Ja võra ei tohi mitte kunagi tihedaks lastant.
Vanasti öeldi, et ikka peab saama puu alt mütsi õhku taeva
poole visata, nii et ta okstesse kinni ei jääks. Ja see kehtib ka tänapäeval isegi rohkem kui varem,
sest puud on tegelikult väiksema võraga,
tahaksime aias ja hõredama võraga, pigem neid õunu võiks
meil olla vähem puu peal, aga ilusamad siis ilusama kvaliteediga. Aitäh Krista Tiirmaa täna hommikul meile nõu andmast,
soovitan väikest õunaraamatut lehitseda ja vaadata
või siis raamatukogust korraks laenutada.
Meie järgmine aiasaade on kavas nädala pärast,
nii et kuulmiseni. Aiatark.
