Näitleja Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele.
Taas on külas aiandusekspert Eneli käger
ja kuivõrd käes on lõikuskuu viimane pühapäev,
siis vaatame, mida iluaias tingimata peaks tegema.
Ma arvan, suvikud ja püsikud on meil aedades ilusti õitsenud,
kui meil on olnud mahti neid väetada ja kasta.
Kas nüüd on saabunud aeg neid jagada, ümber istutada,
paljundada ja, ja mis oleks just praegu õige aeg teha? Noh, kindlasti on niisugune, nii nagu see reegel nende
paljundamiste kohta käib, et kõige parem aeg on seda teha
pärast õitsemist, et lased taimel ära õitseda.
Ja nüüd, kui aias ringi vaadata, siis mõelda,
et keda meil on vaja, võib-olla kõige tihedamalt siis seda
torkida seal kõik need kiiremakasvulised taimed.
Hästi tihti, kuna see vanaema, Aia lill,
mida floksiks nimetatakse tänapäeval, tuleb öelda
aed-leeklill mille kohta mina ütlen, floksdohonja floksiks
ta jääb. Kindlasti on ka õige aeg nüüd neid hakata seal jagama,
sest eks need uued sordid ore siukseid, üpris kiired paljunejad. Ja kui nüüd vaadata seal aias ringi, siis eelkõige vajavadki
need taimed paljundamist.
Kui te lööte selle puhmiku laiali ja seest tühjaks kasvanud
ja servad on siuksed veel taimedega, et seisis juba,
näitab taha otsedre Taima, ma peaksin nüüd üles.
Ma jagame ära.
Istutusaugus muideks tuleks ikkagi muld ka välja vahetada
eesti eks kõik need haigustekitajad ja olid selle taime all
seal maas. Ja eriti veel, kui me sama koha peale istutamist
siukene ämbritäis teist mulda sinna sisse ei tohiks olla
väga suur probleem. Eriti kui siis segada, ju ta ikkagi selle oma mullaga veel
sinna juurde, jah, see pealmine mullakiht on see kõige
ohtlikum alata.
Aga tegelikult ta nüüd lisaks jagamisele teil see augusti
lõpp ka aeg selleks, et paljudel lilledel saab esile kutsuda
teise õitsemise.
Kui te vaatate näiteks neid neidsamu loc,
see omal aias, tihti jaan paljudel sortidel see,
et lehe Kall tulevad uued harud ja nüüd,
kui lõigata see tips jäält ära, siis hakkabki see taimel
uuesti õitsema, nii et tõepoolest, et õitsevadki pikemalt
tänu sellele. Ja kui te nüüd meelde veel ka jätata, millised taimed
siukseid kõrvalharusid tekitavad ja sügisel seda hilisemat
õitsemist annavad siis tegelikult kusagil pärast jaanipäeva
võiks sellest puhmikust paar oksa pealt ära murda lühemaks,
et need hakkavad, siis võibki juhtuda, et seesama üks
Loxisot ja õitsebki tiraias kolm kuud keegi ei usu,
aga teie aias õitsev et sedasi saab ka päris palju siin nüüd mängida.
Mida augustikuu sees veel õia septembri alguses aias tasuks jagada,
kindlasti seesama aed-leeklill. Kõik kiviktaimla taimed lähevad sinna olla.
Praegu on ka muidugi see õige aeg, kui tahate
naabrinaidsikest saada tema aia pojengi,
mis on kindlasti ilusam kui teie aias.
Et ka see on siis nüüd täpselt see aeg, sest pojeng on
hakanud juba moodustama endale järgmise aasta õitsemisalgeid,
tal ei ole enam väga ohtlikuma, nüüd tal need lehed seal
pealt ära võtan ta maha endale aeda istet on pojengi
jagamiseks on ka väga hea aeg mida ei saa,
aga ta kindlasti praegu on kõik need nõndanimetatud
sügisastrid mida näiteks saab jagada, on see,
et lööd labida maasse enne selle koha peal,
ma ei teadnudki, et mul mõni tund on kunagi olnud,
aga näete, sibulad on maa sees, et ilmselgelt kas nad on
nüüd jõutud nii sügavale, on nad olnud nii,
teiste taimede varjus ei olegi märganud,
et nad seal on. Et nüüd on ka see aeg nad üles võtta, võtta
ja panna uuesti mulda tagasi, et puhastada kergelt aste
taheneda ja las nad siis lähevad mulda.
Ja eks ka kauplustes oled nüüd neid tulbi
ja nartsissisibulad juba müügil, et täpselt seesama,
et et uute sibulate istutamisel võiks pisut oodata.
Meie sügised on nüüd selle noh, ei taha öelda,
et kliimamuutuse tõttu väga pikaks muutunud
ja mida kauem nad teil kodus soojas ja kuivas on,
seda parem on tõesti viimasel hetkel siis sinna aeda maha panna. Et nad siis järgmine kevad teile silmailu saaksid pakkuda.
Jah, poest tasub nad ära tuua, sest kes käib meie inimene poes?
Ta vaatab, ahah, see pakend on väga ilusa pildiga.
Niisiis ta hakkab neid mugulaid seal sees mudima.
Ja ilmselgelt selle mudimisega on koored lahti,
sibulad vigastatud, et ei tea, kui mees läheb,
tormab esimesena poodi, teeb oma sibulavaliku tark mees,
paneb nad viimasena maha. Mis nõu sa annad sel puhul, kui kõrreliste istutusala on
väga umbrohtu täiskasvanud? Kõrreliste puhul on tegelikult kult mõttekas Ta kindlasti
üles kaevata, nii nagu kogu püsilille ola.
Kui püsililled, eks ma nüüd kõrrelist ei pea siis jah,
sügis on see kõige parem aeg, raputad nad puhtaks,
korjad, umbrohujuured seest välja, siis vastupidi,
kõrrelistel.
Ma eelistaks pigem kevadist puhastust.
Sest enamus dekoratiivkõrrelised, mis meil koduaias on,
on ilusad just suve viimasel poolel. Ja kui ma nüüd praegu hakkan neid lõhkuma,
siis kaotangi selle ilu seal ära.
Aga kevadel on ju see, et umbrohi on alati kõige esimene,
kes maa seest üles tulevad.
Aga meie dekoratiivkõrrelised on enamus,
kõik sellised, mis noh, uni, kuuli tegelikult ju on siuksed koledad,
mättad alles.
Et siis on tegelikult ka kõige parem meid üles. Ta nende juurekava ei ole väga suureks arenenud
ja vot siis saab ilusasti kätte selle orasheina,
mis juba näitab end seal vahelt, noodileht on kõik,
et kõik saab sealt vahelt kätte, saab taime tagasi panna.
Ja see taim on jälle meil ilus. Nii et kõrreliste ümberistutamise me võime südamerahuga
kevadeks Kõrreliste puhul jah, see istutamine, aga tahtsin öelda seda,
et hästi tihti öeldakse kõrreliste puhul,
et ärge lõigake sügisel üldse seda mitte maha.
Ja las nad olla siis seal läbi talve koguvad sinna peenrasse
lund ja muidugi struktuur on päris ilus.
Aga kui te märkate, et kõrreliste lehed on muutunud siukseks naljakaks,
täpiliseks tripsuliseks, siis ikkagi hilissügisel ma
soovitan need kõrred maha lõigata. Ja vot see on nüüd see momenti, et astuge jalaga sellele
puhmikule peale, siis ei jää see kõrs püsti
ja vesi ei tungi sinna sisse.
Ta ka kindlasti siis ka need peolised, siis tuleksid pealt
sealt ära lõigata ja pealt ka ära viia kusagile,
et nad ei jääks jälle sinna taimede vahele maha. Kas muru vajab ka sügisväetist ja kas seal võib ka liigse
fosfori ja kaaliumi puhul magneesiumipuudus tekkida? Tegelikult muru puud, ma ei ole magneesiumi puudust näinud
aga selle muru liigväetamise vastu ma ikkagi olen
ja jälle täpselt seesama, et kui väetatud Sis kasutatud täisväetist,
kus on juba see fosfor kaalium sees siis ei ole mul vaja iga
hetk mõelda kevadel hästi palju lämmastikku,
suvel midagi juurde sügisel sügisväetis meie aeg maksab
ja kuna need korralikud väetised on olemas,
siis pigem kasutada täpselt samamoodi siukseid täisväetisi. Aga muru puhul, kui muru on näiteks teil kuuseheki
või elupuu heki juures siis praegu selle põua kanga ilusasti näha,
et selle kohapealse muru on siukene kõrbenud olekus.
Siis kui te nüüd siin ka veel septembrikuu sees soovitan,
tehke talle siukene hästi lahja väetisevesi
ja kastke. Muidu ta võidel tõepoolest, et enamus kõrrelisi,
mis seal on, püüavad hukkuda talve jooksul teil tekib
siukseid mullased alad sihukestesse varjulistesse kohtadesse,
kuivadesse kohtadesse ja sinna kohta, kus puujuured on siis
söömas muru eest kära. Kui ma räägime tavaliselt viljapuude väetamiseks.
Ma ütlen, et tehke puu võra ulatusse, kusagil siuksed 15 20
sentimeetrised augud ja pange väetis sinna,
valage vesi peale ja kaugud kinni.
See ongi selleks, et puu juur saaks väetise kätte.
Et muru ei sööks ära seda väetist, mis ma sinna panen.
Aga jah, et see konkurents on tugev ja kui ma ikkagi tahan,
et mul ka õunapuu all on muru, siis seda kohta murust ma
peaksin väetama. Ja kastma ja nüüd kaks sõna veel hekidest
ja hekkide lõikamise eest.
Me ei räägi siin nüüd praegu elu puhikistega kuusehekist,
aga näiteks arooniahekist või näiteks sirelihekist.
Kas sügis on nende pügamiseks kõige õigemad? See oleneb nüüd, mida me selles tekis saada tahame,
arooniaheki puhul ilmselgelt me tahaks ju ka marju saada.
Sireliheki puhul võiks ju nagu õisi ka saada,
ehk siis sireliheki.
Me lõikame tegelikult tagasi pärast õitsemist kõige parem
saamida uuesti sirgeks, on ta meil siis pool suve,
kui parajasti selline, mitte väga Sagrise salkus
ja järgmine aasta õitseb jälle aroonia, äkki puhul ma
soovitaksin pigem siukest, kevadtalvist lõikust. Ja põhjus on väga lihtne, Sigmal on marjad korjatud,
sügisvärv on ära olnud, siis mul on aega temaga tegeleda.
Nii ei teki tee puhul üks asi, mis veel lehtprojektide puhul öeldakse,
et pigem eelistada lõikamist ilma lehtedeta ajal.
Sest kujutage nüüd ette, kui ma sinna hekikääridega lähen
ja terve kui mul siis neid poolikuid lehti täis,
mis kõik hakkavad siukseks veel pruuniks otsaks kuivama.
Et jah, et suure leheliste hekkide puhul võiks lõigata siis
ilma lehtedeta ajal ja ja kui eriti kui ma tahan niisugust
mingist hästi korrektsed tekki, noh väikle heline tuh puu
siis tegelseid list hekki lõigatakse kaks-kolm korda suve
jooksul siis ma saan siukse eeskujuliku EKi,
mitte sahhise salkus, pool vabakujulise. Niisugused olid ajendas eksperdi Eneli kägeri nõuanded täna
palju tänu Aia sõpradega kohtume jälle nädala pärast kuulmiseni.
