Tere, Meeli.
Tere. Just eile, laupäeval oli Karla külas lilleralli,
aga sina viisid terve suure bussitäie huvilisi sinna pisut
varem kui ilus praegu seal kolmes aiandustalus
ja ühes puukoolis, kui ilus seal praegu on. Näitleja Aiatark. Tere kõigile aiasõpradele.
Kui oma aias on kõik korda tehtud, siis võib minna võõraid
aedu vaatama ja imetlema.
Ja looduse omnipoiss on ka sel suvel huvilised viinud
mitmesse aeda ja puukooli.
Tänavugi on nii mõndagi aiaretke juhatanud Meeli Müüripeal
ise väga pikka aega maakodude ja koduaedade esiletõstmisega
tegelnud põllumajandusest, kirjutanud väga mitmetes väljaannetes,
kirjutanud Aia raamatuid, meid toimetanud. Seal on praegu väga ilus ja ma soovitan kõigil minna,
kes ei ole Karla lillerallil käinud, saate fantastilise elamuse.
Tõesti, ühes külas on aiandustraditsioon nii pikalt olnud
ja seal on neid lillepäevi tegelikult tehtud üle 60 aasta,
nendega hakati pihta siis, kui oli Lauristini kolhoos
ja kivistikud siis Uno ja Aili, kes töötasid seal
aiandusosakonnas eetisele algatasidki, sealhulgas ka
sordiaretuse roosikasvatus, tuse vina, puudekasvatuse
elulõngade aretusega. Algatas ikka need lillepäevad ja Karla küla ka vat Uno
kivistiku tööd, tema poeg Taavi ja emaili roosaojal on naabertalu,
kus Taavi Kivistik ka peremees on, ka perenaine on Kristi Hunt,
seal on roosid täies õies ja küla alguses andaavidend,
so ilusate õitsvate põõsastega puu.
Kooljaküla lõpus on imeilus sadevälja talu.
Niiet et kui ka kõiki nelja ei taha või ei jaksa vaadata,
siis midagi jaksab igaüks seal vaadata, et elamust saada. Aga me käisime seal looduse omnibussiga varakult,
sellepärast et samal ajal seto kuningriik.
Ja see sõit Ta oli Jaan reisil juba ammu plaanis,
et mõtlesime, et vaatame Karla pila natuke enne ära,
ei vaadanud teda ära, teistele jäi ka kõigile. Missuguses aias huvilised kõige kauemaks? Tema jäid väga raske öelda, Me olime kahes
ja mõlemast aiast oli mul neid väga raske minema suunata
ja öelda, et kodu ootab ka lõpuks, nüüd läheme veel
järgmisesse ja vahepeal 100. meil vihma.
Ja siis me olime peidus roogoja talu suures viinapuu
kasvuhoones ja seal jätkus juttu kauemaks.
Tõesti, inimesi on nendelt õhtustelt aiaretkedelt natuke
raske koju saada. Teile meeldib seal, seda on näha ja tunda
ja kui ei meeldiks, ega siis ei teeks ka neid sõite. Kas tänavune kevad ja suvi on roosidele elulõngadele
viinapuudele soodne olnud? Tänavu on natuke kummaline suvi olnud, et mina ootasin
näiteks oma koduaias tükk aega, et millal pärn õitsema hakkab.
Pärnad õitsevad tänavu tohutult, aga need oksad,
kust mina tavaliselt oma talvetee kogun on natuke varjus
ja no nendega läks küll, poole juulini enne köied lahti läksid,
tavaliselt juhtub see ikka juuli alguses.
Samamoodi on näiteks tantsijatega, et sadevälja tallu me
alles kavatsesime, minna looduse omnibussiga. Aga sina meid ei oodata enne, kui augusti lõpus pus.
Hortensiad küll juba õitsevad, aga see tippõitsemine on
tänavu natuke hilisem, ütles perenaine.
Kummaline aasta on.
Eesti on ju nii suur ja huvitav, maalia kliimasid on meil palju.
Et mõnel pool oli ju pärast jaanipäeva tohutul,
et kuum ja põuane ja seal kõrvetas roose
ja semine sai rutem otsa, kui ta muidu oleks saanud. Aga no on torew, kui aias on erinevatele roosirühmade
esindajaid sisend, seda värskust ja uut õitsemist ka.
Ja seda meile näiteks rääkis Kristjani.
See oli üks tema selliseid soovid, tõsi,
et ärge koguge ühe laadellisi roose koguge eri rühmadest,
siis on üllatusi pikemalt terveks suve teiseks pooleks tulemas. See karrakülal lilleralli varasematel aastatel on kestnud
kaks päeva, ühe nädalavahetuse, et kui nüüd näiteks
pühapäeval täna minna, siis. Tänavu on ta nüüd, ma ei tea, vaielda on kindlasti ühel päeval,
laupäeval, aga kõikidel nendel taludele on oma kodulehed
ja kindlasti kui kontakti võtta, on võimalik selliseid käike
nendesse taludesse ka teistel aegadel kokkuleppima.
Mida siis, kui pererahvale parasjagu sobib kodus olla,
et nad käivad ka laatadel lilli müümas ja kuna seal külas on
mitu ettevõtjat, kes just sellest elavadki,
et ei ole lihtsalt ilusa Sel nädalal käisid sa looduse omnibussihuvilistega Sagadi
mõisapargis ja Helle Väärsi iluaias Lahemaa rahvuspargis.
Seal Sagadi mõisapargis oled sa varemgi ekskursioone juhtinud,
mille poolest see park huvitavam? Oh, seal ma olen väikse seltskonnaga käinud,
aga aga Sagadis käinud olen ma küll palju,
sest ma olen pärit Lääne-Virumaalt ja tean seda sakati lugu
juba kaua ja olen sealt ka mitmeid lugusid kunagi maakodusse kirjutanud.
Nüüd ma töötan kirjastuses ja õnneliku juhuse läbi on Sagadi
muuseumi direktor üks mee out autor, kes kirjutab ajaloolisi
krimilugusid Sagadi mõisahärra Aleksander Paul von Thaci
mõrvade lahendamisest, mida kunagi pole Hiiu tundnud,
aga kuna me oleme tema raamatuid käisid lennud Sagadis,
siis on ikka alati saanud sinna aeda vaadata. Aga on, nagu sealne peaaednik Helle ütleb,
on neile andnud koroonaaeg väga tänuväärne aeg,
sellepärast et siis inimesed said tööd aias,
kui muuseum ja restoran ja kõik kinni olid,
kõik hea meelega tegid, sellepärast kes siis ikka oleks
tahtnud kodust töötult olla ja väga palju asju jõudis teise
ilme saada, nii et kui segada sisse minna,
siis oleks tõesti eksitav viga teha ainult tiir ümber peahoone. Kui te olete juba peahoone taga ja vaatate selle suure
Balkani poole, siis hoidke paremale, seal on aiamüüri taga
müüriga piiratud õunaaed, aga õuna ja alguses on tohutult
ilus lilleaed keskteljega orienteeritud ja selline korraga
vanailmeline korraga tänapäevane ja selle Sagadi mõisapargis.
Ellen, meil ju tuntud kui looduslähedase aiakunsti
propageerija ja tema enda kodus on ju meeletult kaunis lilleniit,
maja taga aga segati pargis on paaris kohas hoopis selliseid
väikseid vihjeid lootuslähetusele aiakunstile näiteks 20
selt tindipott väravast sisse lähete siis. Siis te näete, et sest maja ees ei ole kogu muru ära niidetud,
see on seal väga ilusti piiratud niidetud randiga.
Aga natuke on seal ka putukatele putukatele liblikat,
telejäätud muru kõrgeks kasvama ja kui vihmad selle ära rikuvad,
siis ta muidugi niidetakse maha, aga ka nii võib.
Ja seda see ei ole nüüd ainult Elle teinud,
mujal ilmas on ammu tehtud, mina olen näiteks näinud Taani
kuninglikest parkides teeserval niidetud natuke kaugemalt ei ole. Helle on siis Helle Väärsi, hele Väärsi,
jah, mina tunnen teda jah, üle 20 aasta vist juba.
Temal saab minuteada Sagadis juba 35 aastat täis.
Ja ta on seal jah, teinud imelisi asju, minge kindlasti,
vaadake, suvi on lühike, aga mõned ilusad nädalad veel on
püsiku peenrat seal õunaaias on küll ka septembris veel
täitsa ilusad. Helle värsid on nimetatud eesti kõrreliste kuningannaks. Ja on aga samahästi võib ta lilleniitude kuninga Nii et käisite vaatamas tema aeda omandusse on see vahemaa
rahvuspargis ja see on praegu kindlasti nagu üks värviline maal. Jah, me lubasime eelreklaamis, et kuna hiljem teinud
raamatuid Helle Väärsi siis sellenimelisi fotosid titt
kohalt emmelt teiselt ja siis lubasime, et see saab olema
justkui pildi sisse minek.
Nii oligi, üks reisiline ütleski, et me jõudsime Helle maja taha,
kas see ongi paradiis?
See oli retooriline küsimus, mis ei oodanud vastust,
aga nii nad seal ennast tundsid.
