Eile pärastlõunal tunnustati siis Anija mõisas aasta
vabatahtlike ning koduni kodanikuühiskonna aasta tegijaid.
Selle eestvedajad on külaliikumine, Kodukant
ja vabaühenduste liit ning loomulikult paljud tunnustatud
või vähemalt osa neist on seotud siis sellega,
kuidas aidati toime tulla koroonakriisiolukorras,
mis meid kevadel tabas ja ütleks, et samal lainel läheme
meie nüüd ka Vikerhommikus edasi. Oleme leidnud, et Eestimaa pealt ühe toreda inimese,
kes samuti siis on pühendanud oma aega vabatahtlikuna
töötamisele ja aitanud siis seal, kus võib olla igaüks appi
ei läheks. Meil on Tartu stuudios Tartu tervishoiu kõrgkooli
õe õppekava teise kursuse üliõpilane Madli Hiiob.
Tere hommikust. Tere hommikust. Madli, teie olete nüüd siis see inimene,
kes on käinud vabatahtlikuna abis hooldekodudes
või vähemalt ühes neist ja, ja teie tegelikult olete ise
veel tudeng, et kuidas tekib see julgus,
et ise veel seda eriala õppinuna minna juba siis neid oskusi
ikkagi praktiseerima? No ma arvan, et tänu selle eriala õppimise tõttu tekkiski
esiesmakordselt see soov minna, sest ma olen nüüd käinud
kaks korda, esimene kord käisin kevadel,
kui see kõik algas ja kuna sealt oli see kogemus oli väga
selline positiivne, siis nüüd sügisel läksin uuesti. Aga mida siis üks vabatahtlik seal hooldekodus teha saab,
et hooldekodu jussist töötajad ikkagi peavad olema vastava väljaõppega,
kui need õpingud ikkagi alles pooleli on,
et kas see tähendab, et töö on pigem selline lihtsamakoeline
ala põrandate pesemine või, või, või on seal ikkagi täiesti
vaja ikkagi nende inimestega tegeleda? Ütleme nii, et tegelikult see vastutus on seal väga-väga suur,
et esimene kord, kui ma käisin Tabivere hooldekodus,
siis kõik oma töötajad olid karantiinis ja kogu see töö seal
nagu põhiliselt toimuski puhtalt, nagu olidki ainult vabatahtlikud,
kes olid siis kohapeal saanud välja või kuidas neid
isikukaitsevahendeid kasutada.
Aga kuna tegu on jah riskirühma kuuluvate patsientidega,
siis see vastutus on väga suur, sest need elutähtsad
näitajad võivad väga kähku muutuda. Ja, ja põhimõtteliselt siis oli nagu sinu
ja selle meeskonna ülesanne seal vajadusel arstile helistada,
kiirabi kutsuda kõik sellised asjad ka, et nagu ei olnud
ainult ainult põrandad, aga need olid ka muidugi väga olulised. Kas tuli ette ka selliseid dramaatilisi maid,
olukordi, kus tõesti kellelegi tervislik olukord nii järsult halvenes,
et oli, oli vaja siis meditsiinilist abi kutsuda? Ja kiirabi käis mõlemas kohas mitu korda.
Et, et see oligi hästi-hästi hirmutav, et et see
kriitiliseks võis olukord minna väga kähku.
Et kuna niigi on patsiendil hapniku tase kehvem ja,
ja kõik sellised asjad, mis vanusest tulenevalt siis siis
see piir, kust nagu hakkab hingamisraskusi tekkima,
võib väga-väga ruttu tulla ja seda seda jälgida
ja see oli väga nagu selline ja teine, teine raske. Rasko osa selle töö juures oli see, et kuna patsiendid on isolatsioonis,
siis eakatele mõjusse kuidagi eriti eriti raskelt,
et kui nende päevane ainuke selline kokkupuude teiste
inimestega on seal lühis, ruumis olek või siis üks kord
nädalas tuleb keegi külla, siis see võetakse ära siis
nendega see suhtlus ja kõik see oli ka nagu väga-väga oluline,
aga samas nagu endale endale keeruline Mainisite sõna vanus, Teil ei ole seda endal väga palju,
et kust tuleb see vaimne vastupidavus, see tugevus ja,
ja ka julgus taolise vabatahtliku tööga ikkagi rinda pista,
sellepärast et noh, ma kuulan seda praegu
ja saan aru, et see on tõeline eesliinitöö,
et eesliinitöötajat, eks nimetatakse igasuguseid ametnikke,
aga Teie olete nagu päriselt teinud midagi,
kus on vaja käised üles käärida. Ja ma kusjuures mul endal nagu sellist kahtlust otseselt,
et kui kooli poolt see üleskutse tuli, esimene kord isegi ei
olnud absoluutselt või nagu, kuna tegu on nii aktuaalse probleemiga,
tundus kuidagi väga selline põnev ja samas kuidagi kuidagi.
Või nagu olla olla probleemi lahendusest,
osa, et nagu teha midagi olulist ja see tundus oluline
ja seda tööd tehes see, see oligi oluline,
nii et selles mõttes nagu nagu otseselt mingit sellist
kahtlust mul vähemalt ei olnud ja kuna kooli poolt see
toetus on hästi tugev, pakutakse võimalust näiteks
vabatahtlikuna töötatud tunde praktikaks
või valliko indeks üle kanda ja igasugust,
kui on küsimusi igasuguseid, nagu vastaseid
ja igasugune selline toetus on olemas, nii et selles mõttes
on hästi nagu. Ma ei tea, ei ole raske. Madli te kirjeldasite, et seal hooldekodudes ikkagi,
et olukord võib kiiresti minna väga kriitiliseks,
et emotsionaalselt on raske, sellepärast et need inimesed,
kes seal kodus peavad olema, neid külastada,
nendega ei suhelda.
Et mis teie jaoks oli, siis ütleme selline kõige raskem hetk
mitte just niivõrd füüsiliselt, aga emotsionaalselt,
et millega tuli toime tulla, et, et saaks ikkagi edasi. No eks ikka, eks ikka, neid hetki oli päris mitu,
et no ongi see, et kui sa töötad ikkagi seal 24
ja 12 tunnistas vahetustes ja oled pidevalt nende inimestega
koos viit neile toitu enes, teed nende hooldusi
ja igasuguseid selliseid asju, siis siis paratamatult kui
keegi näiteks kellegi tervis järsku halvenesid,
haiglasse läks, siis ikka ikka koju minnes sa mõtled.
Ja, ja ikkagi nagu loodad, tulevad sinna tagasi,
sest mingi selline side tekib väga-väga kähku. Ja samas näiteks mul tuleb meelde see, kuidas ma.
Ühe ühe naispatsiendiga jäin, jäin kauemaks,
mul olid kõik tegevused tehtud ja mul oli aega,
et lihtsalt seal olla ja selle asemel puhkeruumi minna,
ma olingi seal temaga, lihtsalt kuulasin teda
ja mitte üldse kaua mingi 20 minutit ja pärast seda vestlust
hakkas nutma ja umbes nagu ütles, et tal on nii hea olla
ja nii. Ja ta on nii tänulik. Vodsi mõjus küll nagu isegi nagu otseselt ei pidanud midagi tegema,
aga see, et mul on olemas ja nagu olen, siinse nagu aitab kedagi,
et. Aga enda pärast ei olnud aega hirmu tunda,
siis ise ka ju kogu aeg tegelikult. No see ongi see jah, et need isikukaitsevahendid on väga,
väga nagu, et kui neid kasutada korrektselt siis risk
haigestuda on väga nullilähedane, aga, aga ongi see,
et sa pead kogu aeg olema hoolas ja teadlik,
et sa ei unustaks peale igat patsienti vahetada põlle
ja siis kõiki neid ülejäänud asju, et see kõik peab toimuma
väga nagu teadlikult, sest üks viga ja siis põhimõtteliselt
kogu puhas ala on ka juba saastunud ja, ja siis on risk
kõikidel nakatuda. Et see oli. No kas need kaks kogemust, mis tal nüüd on,
siis tudengina saadud seal hooldekodudes vabatahtlikult abis käies,
et et milline mulje neist ütleme siis lõppkokkuvõttes on jäänud,
et kas kui järgmine kord jälle abi kuskilt palutakse,
et, et kas olete uuesti esimeste seas minemas? Ja kindlasti, et väga-väga positiivne mulje on jäänud,
et hooldekodud ise on hästi, need töötajad on tööd toetavad
ja kooli poolt ja mul ei ole nagu kogu selle korralduse poolt,
mul ei ole mitte ühtegi halba sõna öelda
ja see tõesti nagu.
Kuna neid töötajaid on vaja sinna kähku,
siis, siis, siis ma arvan, et kõik, kes vähegi nagu kaaluvad,
seda, võiksid võiksid ikkagi proovida, sest alati on
võimalus nagu öelda, et see ikkagi ei tunne ennast mugavalt
ära minna. No teie seda ei teinud, aitäh.
Tartu tervishoiu kõrgkooli õe õppekava teise kursuse
üliõpilane Madli Hiiob ja teid kuulates on minul küll
selline tunne, et Eestimaa on heades kätes. Suur aitäh teile.
