Kaheksa ja 36 minutit näitab kell ja meil on külalisi külas
on inimene, keda mina tunnen juba päris pikka aega
ja kui hakkan kokku lugema, mille kõigega seoses oleme kokku puutunud,
siis teemade palett tuleb päris lai.
Seetõttu pole ka imestada, et nüüd siis saab ühest neist
rääkida põhjalikumalt.
Tere hommikust, Indrek Kaing.
Tere hommikust. Ärme räägime toidupangast.
Mida sa oled ise vabatahtlikuna nagu tagasihoidlikult
tituleerida aidanud juba, nii umbes viis aastat
ja siin möödunud nädalal olin ma korraks päris üllatunud,
pöördusid minu poole, mida sa üldiselt ju teinud ei ole,
et ole hea, aita ka kaasa sõnumi levitamisele.
No neid, kes paluvad midagi, säärast on hästi palju.
Enamasti on üsna sellised egoistlikud kired,
et nüüd tahaks natukene omaettevõtmist tuntumaks teha,
aga kui see teadmine saabus, siis see kõlas juba natukene
nagu karjatus. Kas toidupangaga on lood hetkel kehvasti? Esmalt aitäh sulle, et sa selle jagamise tegid,
sest et see aitas oluliselt kaasa kogu selle
annetamistalgute edule ja, ja tõesti, inimesed on
reageerinud ja hoolivad, mis on väga oluline.
Miks ma selle karjatuse tegin, vastab tõele,
et eksju olukord täna on oluliselt, et teistsuguse terves
maailmas üleüldse hästi sissejuhatava näitena võib-olla tuua,
et, et kui me läksime enne eriolukorda vaatesse,
siis toidupank jagas iga nädal tsirka seitse pool 1000
perepakki välja, siis tänaseks on see abivajajate hulk
jõudnud üheksa poole 1000-ni ja kasvab iga nädal. Ja kui me vaatame, kui me vaatame nagu sellist tunnetuslikku poolt,
et siis me pigem kipume kalduma selles suunas,
et märtsiks võiks olla juba 13000.
Aga miks see, miks sa, miks see karjatus nagu täna võib-olla on,
nagu olulisem on, on see, et et ühelt poolt see abivajaduse
hulk kasvab metsiku tempoga, teisipidi päästetava toidu hulk
ei kasva sellise tempoga ja melo reaalselt laod tühjad,
mis on toonud meid situatsiooni, kus me tänasel hetkel
annetatud rahaga teeme otse tootjatelt suur hankeid ja,
ja oma pöördumistes juba lepime ka kokku,
et, et me, need hanked viime lõpuni, juhul kui nad annetavad
sinna oluliselt mahu kaasa. Praegu kõlas justkui nagu paralleelina verekeskuse hüüatused.
Laod on tühjad, inimesed, tulge, jookske. Täpselt nii, et, et nii see, nii see olukord paraku on,
et kui me kevadel toidupank see kümneaastaseks,
12. märtsil pandi riik kinni ja 15. märtsil pidi toidupank
oma sünnipäeva tähistama ja kuu lõpus pidid toimuma meie
kevadised toidukogumispäevad, siis paraku need tuli tühistada.
Ja, ja see versioon, mis õnnestus nii-öelda erakorralisena
ära teha septembri keskpaigas.
Esiteks ei, ei saanud me seda teha niivõrd suurelt,
kui me oleksime tahtnud. Me kavandasime meeskonnaliikmete arvu ja,
ja teine asi on see, et tänasel hetkel on inimeste füüsiline
poes käimine kahanenud nagu oluliselt, sest et juba
turvalisuse pärast ja mugavuse pärast on kojutoomise
teenused kättesaadavamad ja, ja, ja seetõttu on ka tulemus,
mis poest nende annetustena saame, on väiksem,
mis, mis sai ka väga ruttu otsa. Ehk Eesti inimesed üldiselt on ikka pidanud lugu heast
hakkamasaamisest iseendaga ja väärtustavad seda ka teiste
inimeste puhul ja kui räägime nendest inimestest,
kes saavad toidupangalt abi, siis võib-olla silme ette
tulevad üsna lihtsad inimesed, kellel on mured juba sisse kodeeritud,
palju lapsi, sotsiaalset kehvas seisus lood,
aga kui toidupank alustas kümmekond aastat tagasi,
siis tegelikult oli ka lipsuga härrasid toiduabi saajate
seas päris palju. Ja see ongi võib-olla see tänane tänane hetk,
kus ma näen ja tahan, et mu sõbrad ka aitaksid seda,
seda sõnumit selles mõttes levitada, et me võtaksime
natukene maha seda valehäbi olukorras, kus ma reaalselt
vajame abi ehk et abi saamise küsimiseks ei pea olema sul
olukord selline, et su viimane mõte on juba juba väga must vaided.
Seesama 10 aastat tagasi loomise hetk oli,
oli peale 2008 2009 masu ja selle järellaines töö kaotanud
täiesti kenasti hakkama saavad keskklassi perekonnad. Ühe töökoha kaotuse tõttu sattusid väga keerulistesse olukordadesse,
mida nad ei osanud, et arvestada ja samas võetud kohustused
ju kuhugi ei kao.
Kui me räägime veel Eesti kliimast, siis meil on väga pikk kütteperiood,
meie kommunaalkulud on suured. Siin on vanaemal natukenegi appi tulnud,
viimasel ajal. Jah, et, et, et siin võib see, see kulukulubaas minna
nagunii keeruliseks, et tuleb hakata tegema kärpeid iseenda
arvelt ja, ja see omakorda tegelikult viia uute pahandusteni,
millest rääkis ka viimane saade, suud puhtaks,
kus inimesed hakkavad, et ka ebamõistlikke laene võib-olla võtma,
et et minu julgustus oleks pigem see, et kui teil on keerukusi,
rääkige oma sõpradega lähedastega, olge avatud,
ärge tundke piinlikkust, sellepärast et häbi on sesse covid
hammustas meid kõiki täiesti edukaid toredaid inimesi. Üks asi on sotsiaalne kuuluvus, et valehäbi alla suruda
ja võimalik, et seega surutakse kohe täiesti suur on,
aga tõesti sissetulekud on hakanud vähenema.
Eile helistasin ka Ida-Virumaa koordinaatorile,
keda samuti hästi tunnen ja ta tõi välja veel ühe aspekti.
Paljud need, kes varem on ka olnud ise toidujagajate seas
näiteks kirikud ja igasugused mittetulundusühingud enam ei
saa toetust omakorda oma partneritelt näiteks Skandinaaviamaadest. Ja nüüd on ka need inimesed, kes varem sealt said abi tulnud
toidupanga juurde, ikka sealt siis vaata et eksponentsiaalne kasv. Nii ongi, et see, kus me täna oleme, ei ole kuskilt otsast
tavaline olukord võrreldes ka minu viie aasta taguse vaatega,
et, et see, mis on sellel kevadel nagu ahelana käivitud
toidupanga asutaja piidi sõnutsi pigem on nagu sarnane
sellele ajale, kui toidupank algselt loodi
ja see tähendabki seda, et tänasel hetkel ei olegi võimalik
ehk enam väga lihtsasti profileerida seda,
seda klienti. Ja kui toidupank üle Eesti teenindab tsirka kolmesadat viitekümmend,
heategevusorganisatsiooni, kes omakorda siis aitavad
konkreetseid sihtgruppe, siis noh, see, see,
see vajadus ongi reaalselt kasvamas. Probleem on kirjeldatud, nüüd tulebki vaadata,
millised need lahendused on.
Ida-Virumaa inimene ütles ilusasti ettevõtete kaupa,
kellest on olnud tõesti rõõmu.
Rimi kaubakett toodi välja, kellega on väga hea koostööfarmi piimatööstus,
näiteks pidi olema suurepärane partner, piimatooted on ka
kallid ja peret, kus on lapsed, seal on need eriti oodatud,
aga üksikute ettevõtete kaupa minek ei ole ju lõpuks ikkagi
koondlahendus või on. Nii ja naa, et eks, et ühelt poolt tuleb suhelda kõikide
võimalike toidu ära annetajatega üks ühele
ja selgitada neid võimalusi ja põhjuseid,
miks see hea on, ehk et et see info nendeni jõuaks ja,
ja et see jõuaks ka sellesse konteksti, kus nemad on,
on vaja seda üks ühele tööd teha, aga see üldine filosoofia,
millest me täna räägime, on, on tänu ÜRO kestliku
arenguleppele ja, ja eelmisel aastal sõlmitud Euroopa rohele
peale saanud nagu sellist toetavat vundamenti,
mida on võimalik panna ettevõtja vaatesse. Mida see kõik tähendab, kuidas sellest tuleb rohkem toituda? See tähendabki seda, et kui me siiamaani oleme vaadanud seda
toidu annetamise pöördumist või selgitamist kaubanduse poolele,
sellest vaatest, et see on, see on ilus asi teha,
see on selline eetiline tegevus ja, ja et sellest,
et saavad inimesed reaalselt abi, siis tänasel hetkel me
saame seda pöörata natukene sellesse vaates,
kuidas ärimees oma äri üles ehitab, ehk et tegelikult ei tee
seda annetamise eesmärgil ta teeb ta teeb toiduäri,
aga et tänasel hetkel on võimalik vaadata seda ka niipidi,
et ettevõte võtab selle keskkonnaeesmärgi enda ettevõtte
siseseks eesmärgiks ja kõik see toitmise ära päästetakse,
mitte ei suunata prügimäele, on on väärtus,
mida on võimalik mõõta ja, ja mille üle on võimalik uhkust tunda. Ehk et me tänasel hetkel saame öelda, et me saame aidata
ettevõtetel olla vastutustundlikumad ja toredamad inimestega. Kas see tähendab, et see neile ka kasulik mõnedki asjad
hakkavad liikuma siis, kui asi on ärimehele kasulik? Täpselt ehk siis, et lihtsasti öelduna ongi see,
et ettevõte peab aru saama, et mida see teeb talle head,
kas kommunikatsioonis ja pluss exceli tabelis
ehk et, et kõik see, mis kaob ära ka tema jäätmerea pealt,
Excelis on ju tegelikult puhas rahaline võit.
Kui ma õigesti mäletan, siis septembris,
kui me korraldasime tema, see konverentsi,
siis Rimi nimetatud summa, mida nad eelmisel aastal säästsid
selle pealt, mida nad olid ära annetanud toidupangale see,
see kulu ühik oli vist 100000 eurot, see metsik raha,
millega saab teha tegelikult hoopis muid asju
ja head sel selle hulgast. Me oleme praegu nimetanud umbes kaht firmat,
kelle nimi ilmselt ütleb ka midagi tarbijatele,
kas see tähendab, et see põhimõtteline muutus toob meile
nüüd väga laia balleti igasuguseid tootjaid
ja müüjaid? Ma väga tahaksin, et see nii on, et erinevad erialaliidud
toiduliidust kuni kuni Horeca seltskonna nii välja.
Me levitame seda sõnumit ja filosoofiat nii suure jõuga,
kui me vähegi jaksame, me palume, et meie sõbrad seda edasi teeksid.
Me soovime, et kõik Eestis toiduga tegelevad ettevõtted
julgeksid neid samme võtta, sest et see teine aspekt selle
juures on see, et, et ettevõtted natukene pelgavad,
et oma toidujäägi tunnistamist. Aga seda just põhjusel, et seni ei ole olnud sellele sellist vaadet.
Võib-olla me nüüd saame selle paremaks muuta. Kuniks ilus tulevik tuleb, seniks tuleb vanamoodi jätkata,
õige pea jälle toidujagamispäevad tulemas. Täpselt nii, 11. 12. detsember üle Eesti 50. poes on
toidupanga toidukogumispäevad ja ma oleksin väga rõõmus
ja tänulik, kui ka siinsetest kuulajatest.
Inimesed tuleksid meile appi sellesse kampaaniasse.
Üks vahetus on kolm ja pool tundi.
Ei midagi keerulist.
Rõõmus töö, garanteerime, maskid, desovahendid,
kõik ohutuse ja hea tuju kauba peale. Ja üks üleskutse vist veel inimesed, minge poodi
ja pole kelleltki raha võtta, kedagi ära koorida. See on üks osa sellest ja kui ei julge poodi minna toidupank
lehe pealt leiab vähemalt viis erinevat lihtsat lahendust,
kuidas saab teha ka annetuse, millega me saame ostja
tootjatelt ka otse teha.
Väga väärtuslikke hankeid. Indrek Kaing aitäh tulemast stuudiosse ja toredat päeva aitäh.
