Ja nüüd on Vikerhommikuga liitunud psühholoog Pärtel popumees,
kes on uurinud teemat, mis tõenäoliselt puudutab väga
paljusid Eesti inimesi, aga mitte ainult eesti inimesi
inimesi üle maailma.
Nimelt kuidas kevadise pandeemia aegu koroonauudised
inimeste emotsionaalset seisundit mõjutasid.
Tere hommikust, Pärt.
Tere. Loomulikult uurimus, iga uurimus on suur
ja lai, aga kui seda püüda nüüd kuidagi kokku võtta,
siis kuidas see mõju oli? Ilmselt mitte väga. Jah, et me küsisime siis uuringusse kaheksa erineva
emotsiooni kohta, et skaalal null kuni 100 see vastata
ja siis me leidsime, et et need koroonateemalised uudised
suurendasid viha, vastikust ja hirmu ja siis vähendasid
rahulolu ja nihukest lõõgastunud tunnet või kergenduse tunnet.
Aga nagu samas siin on oluline mainida, et nendest
emotsioonidest kõige rohkem ikkagi inimesed tundsid rahulolu kergendust.
Uuringu vältel. See tähendab seda, et negatiivsed emotsioonid justkui kasvasid,
aga ei, ei saanud võitu, siis positiivsetest. Noh, see tähendab seda, et me võime tunda nii positiivseid
kui negatiivseid emotsioone nagu samaaegselt põhimõtteliselt. Tartu Ülikooli Psühholoogia Instituudis see uuring valmis.
Kas see tulemus oli nüüd psühholoogi silma läbi kuidagi
ootamatu või, või üllatav kaad? Ootamatu oli see, et kui me andsime nii-öelda inimestele
koroonateemalise negatiivse uudise lugeda,
siis see ei suurendanud näiteks ärevuse emotsiooni.
Küll aga me leidsime tausta küsimustikuga,
et ärevuse, häiretele ja depressioonile viitavaid sümptomeid
oli populatsioonis nii-öelda rohkem kui tavaliselt kevadisel perioodil,
võrreldes suvega. Kas see nüüd siis kummutab natukene selle usu,
et liiga palju koroonateemaliste negatiivsete uudiste
lugemine teeb inimeste kuidagi meele mõruks? Noh, kindlasti ta ei kummuta seda selles suhtes,
et negatiivne mõju ikkagi koroona teemast uudistel on?
Jaa, hiljuti ma kuulsin ka sellist uudist,
et mingisugune harjumine, võib-olla on küll toimunud korra
teemasi negatiivsed uudised on nii palju olnud,
et siis inimene nii-öelda natuke juba harjunud
ja ei pööra nendele kõige sensatsioonilist temale
pealkirjadele nii palju tähelepanu. Kui vaadata seda uuringut natukene nüüd täpsemalt,
et kas kuidagi lahterdasid inimesi ka vanuserühmade
sotsiaalse positsiooni rahvuste järgi? Eeltingimuseks oli ikkagi see, et inimene saab eesti keelest
aru me niimoodi sotsiaalmajanduslikke näitajaid väga ei
vaadanud või noh, me, analüüsid tegime küll ära,
et kõige noorem katse, isegi kui oli kaheksateistaastane,
kõige vanem, 71 aastane ja keskmine vanus oli sinna 37 kanti
uuringuid ja kokku osales 703 kuus inimest. Aga seda lahterdust näiteks, et kuidas siis erinevad
emotsioonid vanusegrupiti muutusid.
Seda tegid. Et seda analüüsinud No koroonateemalised uudised nüüd selgelt siis ikkagi ja,
ja kogu see koroonalevik ängi, hirmu, viha isegi inimestes
põhjustab aga üks osa teie tööst, Pärtel on ka see,
et kuidas inimesed saaksid nüüd nende emotsioonidega mitte
lihtsalt elama jääda, vaid vaid kuidas nad saaksid suisa
neid nii-öelda suunata, et mis need lahendused siis võiksid olla. Ja ma ütleks, et tegelikult oli see töö põhieesmärk,
et vaadata, millised erinevad ümberhindamise strateegiat
töötavad ehk siis kui inimene loeb koroona teemast uudist,
et kuidas ta sellest tingitud negatiivseid emotsioone saaks
siis alla reguleerida.
Ümberhindamine tähendab seda siis, et inimene muudab seda,
kuidas ta olukorrast nii-öelda mõtleb eesmärgiga,
et vähendada siis selle olukorra emotsionaalset mõju
ja siis me võrdlesime nelja ümberhindamise strateegiat,
nii olukorra kui emotsioonidepõhised, onju,
et olukorrapõhiselt näiteks see, et kas inimene mõtleb nagu uudisest,
et okei, et äkki siin uudised on midagi kasulikku,
et me palusime tal mõelda ja nagu selline strateegia ei töötanud,
aga mis töötas, oli emotsiooni ümberhindamine,
uudis oli näiteks siis see, et mis on koroonaviiruse
pikaajalised negatiivsed mõjud, et siis ta sai küsida enda
käest neli küsimust. Esimeseks oli siis see, et äkki ta peab midagi hullemaks,
kui see tegelikult on.
Teiseks oli see, et äkki ta süüdistab ennast
või teisi millestki liiga palju.
Kolmandaks oli see, et võib-olla ta alahindab enda ressursse
selle olukorraga toimetulemiseks ja neljandaks oli see,
et äkki see emotsionaalne seisund, mis tal tekkinud,
on kuidagi nagu valedel alustel või ta nagu kuidagi
millestki valesti aru saanud, mis on selle emotsionaalse
reaktsiooni tekitanud. Mis oleks nüüd siis kõige selgem parem lahendused,
mida inimene saaks ise teha selleks, et oma negatiivseid
emotsioone vähendada? Nendest küsimustest võib-olla see, et see äkki ma pean
midagi hullemaks, kui see tegelikult on,
ehk siis väljendab seda, et äkki ma reageerin millegile
liiga tugevalt, et see niukene põhiline küsimus
ja teine oluline nendest neljast on see,
et võib-olla ma süüdistan ennast või teisi liiga palju,
et seda tihtipeale inimesed ka teevad ja et nad võtavad
liiga palju vastutust ka mõne nagu olukorra eest,
mida nad tegelikult ei saa muuta ja see vähendab ka
negatiivseid emotsioone. Aga psühholoogina nüüd, kuidas koroonaviiruse levik
ühiskonda mõjutanud ja kas ühiskondlik mõju on olnud selline,
et teie kolleegide keskis on ikkagi tööd nagu selgelt rohkem
inimeste vaimse tervisega? No nagu minu uuringustki välja tuli või meie uuringust,
et ma ei teinud seda üksinda, et Andero Uusberg,
Helen Uusberg, Olivier ühendajad, kaastudan Kris-Marii Palksaar,
aga noh, sealt tuli välja, et depressioonile ärevushäiretele
viitavaid sümptomeid on nagu rohkem inimestel
ja ka ülemaailmauuringutes on see välja tulnud tegelikult,
et ärevushäiretele depressioonile viitavaid sümptomeid
ja stressile viitavaid sümptomeid on inimestel rohkem esinenud. Kui tõsiselt Eestis võetakse taolisi sümptomeid,
et kuni inimene nüüd läheb ja väljendab tea tööl
või lähikondlaste keskis, et selline olukord on
ja et koroonaviirusega seotud teemad teevad mind ärevaks
ja põhjustavad stressi ja, ja teevad meele mustaks.
Kas eesti ühiskonnana võtab juba neid teemasid tõsiselt? Minu arvates küll, et minu arust väga head tööd on teinud
näiteks peaasi kes on väga palju erinevaid sotsiaalmeedias
erinevaid teavituskampaaniaid ja Facebook'i Live Vente
teinud ja meil on näiteks lahendus punkt näit olemas,
kus saab tasuta näiteks netinõustamist.
Algselt ma mäletan küll seda, et kevadel,
kui see esimene laine tuli, siis psühholoogid olite noh,
väga valmis, et, et inimesed rohkem helistavad niukstele
kõneliinidele ja et sa nagu abi suureneb,
et siis oli seda tegelikult, et natuke vähem isegi huvi,
kui, kui oli valmisolek, et praegust olukorda ma nii palju
ei tea, et kas see on suurenenud või ei ole. Aga kindlasti on psühholoogid väga head tööd teinud. Kas on plaane kuidagi koroonaviirusega seoses taolisi
uuringuid veel veel jätkata? Jah, et noh, mina uurisin enda magistritöö raames seda,
aga, aga ka üleriigiliselt uuringud, mis koroonaviirusest
tingitud negatiivset mõju inimeste psüühikale,
siis uurivad, et, et need on ka tulevikus tulema,
seal juba käivad need uuringud Suur tänu täna hommikul Vikerhommikuga liitumast Pärtel
popupsühholoog ja ega muud kui EDU tänasele konverentsile,
kus, kus sellesama uuringu teemasid ka ilmselt siis natukene
laiemalt esitate, aitäh ka minu poolt.
