See, kelle õuel kasvab palju lehtpuid, seisab igal sügisel  silmitsi vajadusega lehed kokku riisuda ja neist  kuidagimoodi vabaneda. Kuid puulehtedel on suur väärtus, kui neid õigesti kasutada. Looduses on ju kõik omavahel seotud ja kui puu lehti langetab,  siis ta tegelikult toodab ju endale järgmisteks aastateks  toitu ja, ja sellega me peame hästi arvestama. Kui me, kui me lõpmatuseni puu alt lehti kraabime,  siis tulemus on näiteks selline, nagu siin on,  et vahtral on väga pinnapealsed lehed või  või juured ja. Tal ei ole enam midagi kuskilt võtta, sest et see sahver,  mida ta toodab nüüd ütleme siia juurte peale,  kui me igal aastal selle ära kraabime ja all on liiva pinnas,  nagu meil siin Pirital on, siis see, see puu hakkab  kannatama toidu nappuse all. Siin on ka veel teine küsimus, et puujuured olid nagu suured  juured olid nagu väljas ja kui muruniidukiga niita,  siis võib neid vigastada, neid juuri. Et siin on nagu kaks aspekti, et me panime siia natukene  lehti alla ja siis panime peale okaspuu multši,  et juuri kaitsta ja et toite pinnas tekitada. Kas ma kuulsin õigesti, et sellele vahtrale on siin pandud  okaspuu multsi, kas nad sobivad kokku? Ja siia on ka pandud tegelikult eelmistel aastatel okaspuu  multsi alla, sest. Okaspuu multsi võib panna tegelikult lehpuudele  ja lehtpuu multši võib panna nii, nagu siin on,  praegu on pealmine kiht lehtpuu multš mida me saame  siis okste purustamisest multsi valmistamisel,  et näiteks kui okaspuu all on pidevalt okkad  ja okaspuu, mult ütleme, männikoore multš,  siis see pinnas muutub liighappeliseks teinekord. Ja siis me nagu neutraliseerime, et lehtpuumultsiga me saame  anda rohkem seda huumuskihti nagu juurde ja,  ja seda pH-d natukene tõsta. Kui on nüüd väga palju lehti, siis võib nad ju komposteerida  ja komposteerimiseks on siis ka mitmeid võimalusi. Aga multsiks näiteks tamme lehega on alati küsimus,  et küsitakse, et mida tammelehega teha, tammeleht on  tegelikult näiteks lillepeenar või ilupõõsaste istutusalas  väga hea multš. Aga samas jälle komposteerimiskastist ta ei kõdune,  nii et siis peab nagu teadma, et milleks seda tammelehte on  hea kasutada, samas on ta ju ka rodode all väga hea multš. Et noh, täiesti ideaalne, võiks öelda. Kui palju seda multsi peaks ühele keskmise suurusega puule panema? No see oleneb nüüd sellest Kui suur see puu on, eks ole ja kui laialt tähendab,  siin tuleb jälgida, kõige tähtsam on see,  et, et me ei tohi juurekaela juurest väga kõrgele seda kihti tõsta. Et antud juhul oli ka, et toodi umbes siiamaani seda  multsikihti ja siis tuleb kindlasti juurekaela juures nagu  tõmmata ära, et kusagil. Viis sentimeetrit on need päris paras. Kuidas multsi tegemise protsess välja siis näeb nüüd kas  peab seal põletama, hakkima, kuidas see kõik käib? Ja meie oleme läinud siin kloostris üldse väga  loodussõbralikule käitumisele ja soovitan seda kõikidele  nõndaviisi teha, et näiteks, kui teil on vaja Oksi lõigata aeg-ajalt ikka on vaja siis jämedamad oksad  saagi ta kütteks kaminas väga mõnus põletada  või pliidi all kodus. Ja tuha saab jälle komposti kasutada, aga peenemad oksad  võiks siis ära lasta multsida. Et arboristidel on olemas spetsiaalsed masinad. Ja kodus võib ju kasutada neid väikeseid multsimasinaid  ja ei tohi, oks ei tohiks, ei tohiks oksi põletada. No kuidas multsi kasutada, siis lillepeenras näiteks siin on  meil ees üks näidiseks roosipõõsas. Kõigepealt tuli toimetada nõndaviisi, et ma riisusin  selle vana Pinnase siit roosi ümber ära eemale tähendab siin oli  ka okaspuu multsi tähendab männikoori ja,  ja siis ma kõigepealt. Lõikasin ära vanad kontsud ja, ja need oksad,  mis on nagu siis juba hakanud talveks valmistuma,  see tähendab, et roos on juba nagu lehed langetanud,  siis ma kastsin neid korralikult. Sest kõik puud ja põõsad vajavad sügisel vett,  et nad saaks oma toitu etaineid juhtida sinna,  kus vaja, see tähendab maa alla talveks pärast kastmist,  lehemultsiga multšimine. Ja kui nüüd seda multsi vaadata, siis see on nüüd põhiliselt  vahtra lehtedest. Ma ütleks, puhas kuld, söö või ise. Nii hea, näeb välja. Ja lõhnab väga, väga vapustavalt hästi. Nii et. See on siis see toitaine järgmiseks aastaks  ka samas ja jääb ainult üle oodata 10 miinuskraadi. Siis võib panna siia peale kuivi kuivi kaselehti  ja siis kuuseoksad ja rohkem ei olegi nagu midagi vaja panna. Nüüd me oleme. Lehekastis see on siis umbes viis korda kolm meetrit. Laudadest lihtsatest laudadest kokku löödud kast  ja kus on palju õhku, kuhu saab niiskus juurde. Ja siia me kogume siis kolmel aastal meie aia põlispuude  lehed ja siin on nüüd ka nagu näha, hästi palju mulda. Ja siia on ka mättaid pandud vahele. Aga praegu, kui märjalt mulla alt riisuda,  siis satub mulda siia hästi palju nagunii juurde  ja see on hästi tähtis, et see käärimisprotsess hakkaks sind  toimima toimima. Aga lisaks on tarvis veel ka vihmausse ja igasugu muid putukaid,  kes aitavad siis seda komposti siin tekitada. Kuidas see siis käib, tuleb kihiti panna,  kõige esimene kiht on siis lehti siis muld mätas. Jah, nii käibki, ega rohkem polegi midagi,  vaja, võib ka peenikesi oksi panna. Kui mujale panna pole, aga ja kui, kui näiteks oksad on sees,  siis tuleks seda sõeluda pisut, et muidu muidu jääb,  noh, oksad ei kõdune väga kergesti ära. Ja mitu aastat see mult siis see nüüd siin on olnud? No see on nüüd kolm-neli aastat ja tulemus on  siis siin nüüd vaadata, see on nüüd siis puhas lehe kõdu. Et paremat paremat Ei tea tahtagi?
