Ilusat hommikut kõikidele varajastel ärkajatele kell on kaheksa,
33 ja me räägime nüüd loomadest, viirustest
ja kõigest muust, mis sellega kuidagi otsapidi seotud on
ja selleks, et sellest rääkida, on meil külas Haabersti
loomakliiniku arst Stolgasvad kovskaja.
Tere hommikust.
Tere hommikust.
No räägime siis natukene nendest viirustest,
kui me nüüd siin paari päeva eest vaatasime uudiseid,
siis oli üllatav. Lugu tuli Lätist, et kassid on koroonaviirusega.
Ma saan aru, et ega see kassile ja suurt midagi ei tee. Kassitulu tooma koroonaviirust ja tahaks küsida,
mis koronaviirus soli Leetud sellel kassil,
kui temal oli leitud kassi koroonaviirus,
see on reguleeritud ja sellega ei ole mingit uudist,
et no seda, ma ei oska kommenteerida, miks ta tuli Tallinnasse,
ma seda ka ei oska kommenteerida. Aga on see koroonaviirus mingisugune tüvi siis loomadele
ohtlik või lihtsalt selline pool tühine viirus natukene haigega. Koroonaviirus on liigispetsiifiline viirus,
eks, et inimestel, meie oma viirus ja kassid oma viirus
ja kassid nakatu Yinemisse.
Kusjuures, kui me võtame need uuringud, mis on tehtud maailmas,
et vastupidi, inimesed saavad nakatuda kasse,
siis me küsime, kes on süüdi siis kas kasvõi inimene. Nii et inimene ikkagi nakatub kassi ja vastupidi ei ole
mõtet üldse. Ei ole veel kinnitatud mingit juhtumit. Selge no ega siin ilmselt selle koroonajuttu rohkem ei peagi
siis rääkima, lihtsalt on teada, et ega kassid meid ei
nakata ja see on juba kõigile, ma arvan,
selline rahustav märk.
Kuidas praegu selline viirushaiguste hooaeg just koduloomade
seas näiteks on? No meil on võib-olla kõige rohkem praegu probleem sellega,
et meil on koertega katk tagasi, et meil ei olnud mingit 30 aastat.
Aga kolmi inimesed nagu lõpetasid vaktsineerimised oma nagu loomi,
vaktsineerida ja siis nagu endajaid, vaktsineeri
ja lapsi vaktsineeri, vot niisugused nagu ühingud meil
jääkis nagu vastu.
Ja ongi niimoodi, mille nakkushaigused tulevad tagasi
näiteks koertekatked, mida ammu-ammu ei ole näinud. Ja kui kassidest rääkida, meil on kassikatk ikkagi,
on olemas Kerpess viirus, kaliidse viirus
ja need niisugused lihtsamad nagu nakkushaigused,
mida me saame ilusti ravida. Kui mõelda loomade, koduloomade ja viiruste peale,
kuidas näiteks värske kodukassi kodulooma omanik näiteks
saab aru, et midagi on justkui mäda.
Et kuidagi tundub haiglane see koduloom,
koer, kass, et mille järgi seda kõige parem. No kõige tähtsam vaadelda, kuidas teie loom käitub,
et ja et kui ta on rõõmsa meile meen keebi tuleb vastu
ja tahab süüa ja sööb ja joob, see tähendab,
et kõik on okei.
Kui te panete tähele, et loom on imelik,
see võib-olla juba esimene, et ennusse loomaga ei ole kõik korras.
Et ikkagi omanikud panevad tähele paremini
ja paremini, mis midagi ei juhtunud, on ja siis,
kui nad toovad meile kahjuks loom ei räägi
ja nad ei saa meile, öeldi, mis nendel nagu haige on. Ja kõige esimene, et me küsime ikkagi inimese käest,
et mis te arvate, miks te tulite ja mis te näete muidugi kui
mingit oksendamine, kõhulahtisus või silmad kinni
või mingit eritist, et see on arusaadav,
aga on haigus lihtsalt, et Kazjun imelik. Aga siis teie juurde loomakliinikusse peaks suhteliselt
kiirelt siis saabuma või on ka mingisugused haigused,
millega tõesti näed, et kodul on natukene on nagu haige,
aga et teda niimoodi otseselt arsti juurde ravima ei pea minema. Vot loomadega on see probleem, et võib-olla omanikud ei saa aru,
no kui kiiresti nad peavad tulema, et näiteks kui mingid
kõrva haigus nagu raputab Piia, kas ei ole kiirjuhtum kui
näiteks mingid äge oksendamine ja loomund täitsa külje peal
ja ei reageeri, son juba kiirjuhtum, millega nagu koheva
tulla kliinikusse ja ma arvan, igaüks kliinik võtab
niisugused erakorralisi patsiente kui vajadus on muidugi kõrvahaigusega.
Me võime oodata, et paar päeva. Aga siis on nii, et sisuliselt selline 24 seitse võib siis looma,
siis võta endaga kaasa sinna ja ühtegi sellist probleemi
sellega ei ole. Ja kindlasti, meil on ka niisugused nagu EMO kliinikut,
kes, mis töötavad 24 tundi ja muidugi nad võtavad kõike patsienti,
kes toodavad tissige kui kõrvaprobleem või mingit äge probleem. Kuidas praegu just nendes loomakliinikutes töö on,
et ka koroonaviirus ei ole meil kuhugi ära kadunud.
Kas loomakliinikud töötasid samamoodi edasi nagu varem,
kui isegi koroonaviirus? Jah, me töötame nii nagu varem, aga muidugi meil on kõikidel
maskid näos ja kui meil tulevad kliendid oma loomadega,
siis palume tal nüüd üks omanik tuleb, mitte terve pere
ja siis kindlasti siis need maskid peaks olema kõikidel olemas.
Ja praegu on niisugune praktika, et me rohkem võtame
ühendust telefoni teel, et siis meil nagu viivad looma
jäetavate kliinikusse, võtame ühendust telefoni teel
ja räägime. See on praegu niisugune levinud praktika. Kas on sellised video konsultatsioonid? Et kui me räägime maailmas, siis nendel on,
juba on niisugused video nagu jah, konsultatsioone,
et, aga minu jaoks on natukene raske, okei,
kui omanik näitab, et see mingit laik naha peal.
Aga kui, kui kassi oksendab, vaid ma ei saa aidata ju video abil. Korraks veel nendest haigustest rääkida,
te mainisite seda koerte katku.
Kas see on tõepoolest selline probleem kui selline,
et kas me peame seda kartma, sest et siin on vist üksikuid
juhtunud mind veel õnneks. Ma arvan, see üksikute juhtumite olnud, sellepärast need,
mis on kinnitatud, aga need juhtumid, et meil on loom,
sureb ära ja keegi ei pane diagnoosi või kinneta diagnoos,
ja need on kindlasti rohkem.
Ja miks see on see probleem, et see on niisugune haigus,
mis alad? No mitte alati, aga väga tihti lõpetab surmaga
looma surmaga ja vaktsineerimine saab seda ennetada,
see loom ei saa haigust. Et ma arvan siis meil, noh, meie meie, Eesti on
marutaudivaba maas on väga hea ja ka siis,
kui me räägime sellest koerte kotkussis,
meil tulevad Venemaalt või kuskilt moed,
need šaakalit, need rebased ja hundid ja nad toovad siia
meile seda haigust ja ma arvan, see ikkagi vaktsineerimine,
son ammune ammune ennetamine, ennetamise viis,
et vaktsineerige, palun oma loomi. No loodame, et inimesed seda teevad, kui loom on
vaktsineeritud ja siiski on oht mingisuguseid viirusi
kindlasti saada, ikka loomad ju korjavad üles,
kuidas seda kuidagi ennetada või vältida saaks,
no ei saa ju öelda, koerale desinfitseerib käpad ära. No see on jälle vaktsineerimine ja kui meil on lom vaktsineeritud,
siis vaktsiin annab seda kaitset ja ta juba võib vabalt
jalutada ja isegi kui ta nakatub kuskilt,
kui ta saab seda nakkust, siis ta ei jää haigeks.
Et see vaktsineerimine, see ei ole see viis,
et loom ei puutu haigusega, ta puutub küll,
aga ta ei saa haigeks olla siis need antikehad hoiavad seda juba,
et see viirus või bakter vis, mille vastu vaktsineerimist
siis lihtsalt see haigus ja anna oma kliinilist nagu väljundumist. Ja tavaliste teistsuguste viiruste nakkustega on täpselt samamoodi,
et lihtsalt noh, juhtub siis juhtub, aga selle vastu,
mille vastu saab vaktsineerida, siis peab seda kuidagi soodustama. Kindlasti kindlasti vaktsiin ikkagi kaitseb
ja isegi kui me räägime ravimist, et siis,
kui loom on haige ja Meraavimi need loomad,
kes on vaktsineeritud, me saame need ravida kiiremini,
paremini ja odavam.
Ja siis üldiselt see tähtis ka, et siis vaktsineeritud loomi
sure ära, et kui nad haigestuvad, siis nad ei haigestu väga
kõvasti väga raskesti, et sisuliselt me saame aidata. No lõpetame siis selle väikese küsimusega,
et kuidas teil töökoormusega praegu on, kas kasvanud kogu
selle huvitava aja keskel või pigem kahanenud? Ma arvan, kasvanud, sellepärast need inimesed,
kes istuvad kodus, kes ei käi näiteks tööl,
kes teevad kodutööd kindlasti nad panevad tähele kiiremini
ja mis loomaga midagi juhtunud on.
Ja siis üldised, praegu tulevad sellesse probleeme ka võib-olla,
et need, kes varem ei tulnud, et igasugused need vanaloomadega,
et nad panevad tähele, et loomaga ei ole midagi rohkem
niisugused ennetavat tööd praegu see on hea ka hea,
et meie inimesed panevad tähele, et looma tervisele Et näiteks võib-olla ongi mingisugused asjad olnud juba
enam-vähem aasta aega ja ka nüüd siis lõpuks märgatakse ka
seda kõike. Just ja ongi nii, et kas on niisugune loom,
kes varjub oma haigestumist ja ja siis väga tihti,
kui tulevad juba natukene hilja, et me ikkagi tahaksime,
et omanik tuleb kohe arsti juurde ja parem kui loomaga ei
ole midagi ja nad lihtsalt teevad kontrolli nagu tehniline ülevaatus,
eks teevad selle teo ükskord nagu poole aasta jooksul
ja kui loom on, tervis on väga hea. Loodame siis, et loomad on terved ja inimesed ka suur tänu
Olgasjad kovskaja, et tulite meile siia külla,
pisut loomade viirustest rääkima ja tuleb välja siis,
et inimesed ei pea kassidelt kartma, et koroonaviiruse neid nakataks.
Aga suur tänu ja ilusat hommikut. Häid Telega.
