Kell on 10 minuti pärast üheksa, on aeg võtta vitamiine,
turgutada vaimset tervist ja sel nädalal me räägime unest,
puhkusest, mis on vajalikud selleks, et kulgeda mõnusalt rõõmsalt,
et elus edasi ja meil on nüüd telefonil kuuldel südamearst
professor Margus Viigimaa, tere hommikust
ja kuidas magasite? Tere hommikust, magasin väga hästi.
Mul on pingeline tööperiood ja peangi rohkem magama,
muidu juba vaimset tööd teha. Kuidas teil õnnestub pingelisel perioodil hästi magada,
sest et tihtipeale inimesed võtavad ju pingeid kaasa ka oma
unenägudesse oma puhkeseisundisse, ehk siis,
et te ei saa vaid vähkride vähkrid ja mõtled
ja mõtled ja mõtled üle. No vahel on mul ka selliseid perioode olnud,
kus on raskem tõesti uinuda ja ja kus on vaimne pinge,
käib nagu üle pea, aga ajutiselt kehaline koormus on see,
mis aitab väga hästi tasakaalustada, nii et ikkagi inimene
peab olema füüsiliselt väsinud, siis läheb ka hästi magama. Kas uneprobleemid mõjuvad südamele halvasti? Jah, mõjuvad küll, et kui nüüd vaadata sellist
tõsiteaduslikku kirjandust, et siis just eelmisel aastal
tuli üks väline väga ulatuslik publikatsioone,
mis näitab, et need, kes magavad alla kuue tunni,
et nendel on oluliselt rohkem südame-veresoonkonna haiguseid
ja samuti on leitud, et kindlasti on nendel vererõhk kõrgem diabeeti,
esineb sagedamini, ajuinsulti esineb sagedamini
ja isegi pahaloomulisi kasvajaid, nii et uni on ikka meie
tervisega väga tihedalt seotud. Professor viigimaa te ütlesite, et füüsiline koormus,
väsimus aitab parema tund tekitada, aga siin tuleb ka ikkagi
vist väga täpselt oma keha tunnetada nagu timmida,
et et sa ei tohi olla ju kurnatud.
Kui sa lähed voodisse, et see piir väsimuse,
kurnatuse vahel tuleks ära tunda või kurnatus on ka hea tunne. Jah, tegelikult igal inimesel erinev natukene,
aga me peame oma organismi ise tundma ja ma ise tunnen ka näiteks,
et kui ma liiga hilja pean õhtul trenni,
et siis näiteks kui tennise, nagu hilisel ajal,
et siis tegelikult läheb rohkem aega, et magama jääda,
nii et tõesti see peab nagu ära tundma, et mis on inimestele sobib,
aga see, et kui oled nii-öelda füüsiliselt väsinud,
siis küll uni tuleb ikka palju, palju paremini
ja uni on ka sügavam ja igati tervislikum. On kohe mõnus voodisse vajuda, tean seda isegi,
aga räägime ühest emast veel.
Kuna meil aega on vähe, siis kiiruga kappame läbi.
Mida teie arvate lõunauinakutest? Jällegi väga individuaalne lõunamaades, kus tõesti on lõuna
ajal nii kuum, et see on nagu tavaja, ma arvan,
et see on päris hea tava, on isegi uuringuid tehtud,
et need inimesed, nende, nende stress on madalam ja,
ja nad kes teevad lõunauinakuid.
Et noh, sellised tavaliselt ikkagi seal tunni
ja kahetunnised, et need on, on tervisele väga head.
Nüüd paljud inimesed teevad selliseid 15 minutit uinakut
ja ütlevad ka, et nad on hoopis teised inimesed pärast seda,
kui nad selle 10 15 20 minutit tund kätte saavad,
aga see sõltub jälle väga palju sellest,
et kas noh, kus me töötame, mis me teeme,
nii et väga individuaalne, aga põhimõtteliselt ma olen
selles suhtes positiivne, isegi selliseid teadust
teaduslikud andmed toetavad seda. Mida teha näiteks siis, kui sa ärkad öösel üles
ja enam und ei tule ja kell on kaks pool kolm. Jah, see on väga keeruline küsimus, tulebki mõelda,
et miks see niimoodi juhtus, et võib-olla kõik need asjad
püüda paremast paremasse korda sättida, nii et mis see
põhjus võib olla?
Muidugi selline füsioloogiline une soodustav muidugi melatoniin,
aga seda peaks võtma ikkagi õhtul enne uinumist.
Et kui seda võtta nüüd kahe-kolme paiku,
et siis ta aitab, saab ka, aga ta võib hommikul tekitada
sellist liigset unisust, et peale peale peale ärkamist,
aga, aga jah, ega väga head soovitust ei ole seal siis see näitab,
et midagi on valesti. Et siis tuleb lihtsalt juba ka küsida nõu mõne spetsialisti käest. Jah, ja vahel on nii, et lugeda raamatut,
vaadata telerit, mingi tunnikene ja siis saad jälle magada,
aga see ei ole normaalne, sellepärast et kokkuvõttes une
kvaliteet on ikkagi väga viidet sellisel juhul. Margus Viigimaa, andke meile häid näpunäiteid,
võib-olla, mida te ise järgite, et mida teha,
et keha ja vaim oleksid tasakaalus, süda terve uni hea.
Peale selle, et nagu te ütlesite ka, et katsuda hästi magada
ja natuke füüsilist koormust, et kas midagi saab muuta ka
meie võib-olla mõttemaailmas. Jah, kindlasti, et need positiivsed emotsioonid,
et neid peaks kogema ja neid peaks edasi andma.
Eks koroona periood ja aeg on need küllaltki tume,
selline ta on seotud väga paljude murede stressi ka,
nii et sellel perioodil, eriti me peaksime neid positiivseid
emotsioone püüdma endas leida ja, ja neid tugevdama,
et sellest on, on, on, on ikka väga palju,
sõltub tervis. Kindlasti headest suhetest sõltub tervis väga palju,
see on tõesti Vaimse tervise-vitamiin.
Ja ka tasakaalustatud toitumine, toitumine kipub minema
sellistel perioodidel, kui, kui on depressiooni
ja stressi rohkem minema ebatervislikuks
ja alkoholi tarbimine kipub tõusma ja mitte ainult kipub,
vaid uuringud näitavad, et see ongi niimoodi läinud.
Covid 19, pandeemia tingimustes. Nii et kõik need komponendid kokku tegelikult,
et ma arvan, et me selle viiruse varsti seljatame,
aga muidugi vaimsele tervisele ja ta on ikkagi päris päris
tugeva sellise jälje jätnud.
Praegu kõikides riikides Kas teie oma professionaalses ametis ka juba näete,
et see jälg on juba tekkinud, et oma töös näete järjest
rohkem muresid, mis on tingitud sellest pandeemiast
ja piirangutest ja stressist? Jah, ma kahjuks näen seda igapäevaselt, et ma näen seda nii
kõigepealt kolleegide peal kui on tohutult raske korraldada
kogu seda haigla tegevust, kui hommikul selgub,
et, et on koroona haiged olnud või näiteks on tehtud testi alguses,
on, on teiste olnud negatiivne, aga hiljem on osutunud aktiivseks,
tuleb terve osakonna töö ümber korraldada.
Kõik need õdede puudus.
D praegu ja nii edasi, teiselt poolt patsiendid tõesti
selline stressitase on oluliselt tõusnud. Ma näen, patsiendid, kes käivad minu juures aastaid
ja kuidagi selline nafta tuleb sisse kabinetti ja,
ja on kohe aru saada, et kuidagi selline stressitase on
hoopis teistsugune ja seal need küsimused
ja selline suhtumine on, on natukene teine,
nii et, et me oleme kõik suure pinge all,
aga, aga nagu ma ütlesin, et ma loodan, et me varsti saame
viirusest ikkagi võitu. Ja Margus Viigimaa, nagu te ütlesite, me kõik oleme stressi
ja pinge all, aga eriti on seda ka ju õed
ja meditsiinipersonal.
Kas neile on ka mõni hea soovitus, kuidas vastu pidada,
sest neil on terve aasta kestnud nagu üks pikk päev,
mis ei lõppe ja ei lõpe? Jah, on küll ja praegu, kui vaadata, et ega meil ei ole
leida väga palju abikäsi, et noh, väga tore,
et Tartu ülikooli üliõpilased tulevad appi
ja ju Me otsime kõikjalt kvalifitseeritud õdesid,
et nad aitaksid sellest nendes tingimustes meil hakkama saada.
Põhimõtteliselt ma arvan, et me tuleme toime meie tegelikult,
et arstiabi ja meie kvalifitseeritud õed,
arstid nüüd on selline väärtus riigile, millest me,
me ei saa kõigile meile, et me ei saa sellest võib-olla
alati aru, kui hea meel tegelikult arstiabi on. Ma toon ühe näite, et, et kui südamelihase infarktiga
hospitaliseeritud haigete arv väga paljudes riikides langes
just eelmise aasta, kui see kõige suurem esimene
koroonalaine oli langes kolmandiku võrra neljandiku võrra,
mõnes riigis isegi poole võrra, siis nüüd,
kui me vaatame meie ja andmeid, siis tegelikult meil Need
inimesed tulid ikkagi haiglasse oma infarkti tunnustega,
et paljudes teistes riikides inimested ei julgenud tulla,
kuna arstiabi oli ülekoormatud, nad ei pääsenud arsti juurde
ja see tekitas muidugi hoopis suuremaid südamekahjustusi,
põhjustas palju rohkem surmasid, nii et arstiabi on meil
heal tasemel ja meie tegelikult abi korrald korralduse osas. Meie siis haiglate juhid ja Nad teevad väga ratsionaalseid
otsuseid nende nende ressursside ja nende võimaluste piires,
mis meil praegu on. Margus Viigimaa, aitäh teile nende soovituste mõtete eest
ja mõtleme positiivselt. Aitäh teile ja tervist kõigile.
