Tere hommikust ja vikerraadio kuulaja on aeg jõudnud sinnamaale,
et kellakeeramisest tuleb meil nüüd juttu.
Ajakeeramine ja ajast rääkimine on muidugi väga tore
ja asjakohane asi siin tänases päevas, sest et tund aega
edasi meil täna jälle kella keerati ja kellele see meeldib,
kellele ei meeldi ma kahtlustan küll, et neid,
kellele see ei meeldi, neid on natuke rohkem.
Aga inimesi see mõjutab. Küllap paljud on seda ise tundnud, aga kuidas on lugu loomadega,
sellest saame me nüüd rääkida Tallinna loomaaia direktori
Tiit Maraniga, tere hommikust.
Tere hommikust.
No ma ei tea, väga isiklik küsimus küll,
aga kuidas teid näiteks selline kellakeeramine mõjutab? Peaks ütlema, et ma vis kuulun selle vähemuse hulka,
kellele tegelikult natukene see kellakeeramine isegi meeldib
ja see tänu sellele, et ta markeerib minu jaoks üsna täpselt
kevade alguse ära, et järsku läheb päev valgemaks
ja niimoodi säravamaks ja toredamaks, nii et
ja mul ei ole kunagi olnud raskusi ühest,
ühest nagu rütmist teise ümberlülitamisega,
nii et minul neid hädasid, mida tavaliselt inimesed kaebavad
ilmselt õigustatult. Ma ei ole netu. No kuidas loomadega on, et inimesed küll tunnevad seda,
sest ise keeravad seda ka, kas loomad, kui sellest kuidagi
aru saama? No ilmselt loomadega niimoodi, et vot loomal ei ole ju käe
peal kella, et ta nüüd vaataks, kui me võtame metsloomi,
siis kindlalt nad ei ole šokeeritud sellest,
et deta muutub, sest eks nemad elavad ikka selle vana
igivana toreda kombe järgi, et päike ja tähed
ja kuu määravad ära rütmid.
Ja ei ole probleemi ja nendel loomadel, noh kui me nüüd
loomaaialoomadest räägime, kes elavad vabalt platsi peal
ega neldis suut, mahet ka ei ole võimalik,
teema tuleb sisse nendele, kes on nagu rohkem inimese
kontrolli inimesi, inimesi rütmis kinni,
ütleme ma pean siin silmas näiteks kas elevante
või ninasarvikut, kuid või kes on väga suure osa ajast sees,
siis järsku nendel võib tekkida niukene hetkeline arusaamatuks,
et miks need kõik on nihkunud ühe tunni aja võrra,
et niukene kärsitus, aga üldiselt Te ei ole olnud küll tunda,
et neile see kuidagi väga halvasti mõjunud,
et meil, Niukest ütleme, kui tuua paralleel näiteks
industriaalpõllumajanduse loomadega, kes on väga täpselt
sinna masinavärki sisse pandud, siis neil,
ma kujutan ette, võib see olla teatud määral ikkagi nagu üleelamine,
aga loomaaia loomadel seda nagu kuulda küll ei ole kunagi
olnud kuskilt, et see probleem oleks. Põhimõtteliselt see on inimese nii-öelda mõjutus siis ka loomadele,
et ega loomad seal loomaaias ju ise ei saaks sellest aru,
kui, et inimesed tulevad siis tund aega varem. Kaheldamatult inimese jaoks on see ka ju nimega loom,
tegelikult tal on see häda, tahan oma industriaalühiskonnas
ja see tiksub kõik teatud kellarütmi järgi,
nii ETV kui minna inimese ühiskonnast tagasi aega,
kus ei olnud kella, kus ei olnud elektrit,
siis käis ju kõik normaalse elutsükli järgi,
oli nii, nagu ta oli.
Nii et nii naljakas kui see ei ole, see on mõnes mõttes meie
enda ühiskonna tekitatud probleem. Aga kuidas üldse võtta, et kas inimesed ja loomad magavad
samamoodi või on neil need süsteemid täiesti erinevad? Just hiljuti lugesin selle unede kohta, et see unemaailm
ja unes tähendus kõikidele elusorganismidele,
sealhulgas ka inimestel on tegelikult väga suur.
Ja mis on huvitav, see on, et neid magamise süsteem on väga erinevaid,
et näiteks kui esitada küsimus, et kuidas need loomad magavad,
kes peavad olema näiteks vees hulpivat nagu vaalad kas nad
saavad magada täpselt samamoodi nagu inimene,
no tegelikult ei saa ja nagu uuringud on kindlaks teinud,
et tegelikult meil on selline huvitav asi,
et neil magab korraga üks ajupoolkera ja siis teine poolkera,
et üks osa nagu organismist on kogu aeg ärkvel
ja vaatab, mis ümberringi toimub, eks ju,
ja samamoodi näiteks rändlindude kohta, kas parveson jälle
üks uuring on, kas nüüd kõikidel rändlindudel,
aga vähemalt osadel paistab olevat niimoodi,
et need, kes on, kui ta parv on alla tulnud
ja ööbib, puhkab siis ääre peal olevate lindudel ainult üks
ajupoolkera magab, teine on üleval. Nii et vaat, kui huvitav on, on see unede tüübi vahe,
et et me ei saa hästi teha järeldusi loomade kohta selle põhjal,
mis me ise oleme teiste loomade kohta. Loomaaias, kas ma ei tea, kas te olete seal täheldanud
erinevate loomade puhul sellist erinevat käitumist seoses
selle kellakeeramisega või võetakse see üldiselt niimoodi
rahulikult vastu nagu nagu polekski midagi? No ütleme, olles olles selle asutuse juhataja,
ma vahetult loomadega kokku eriti palju ei puutu,
aga siiani ükski meie töötaja küll ei ole kurtnud,
et nüüd on asjad väga hullud, et loomadega midagi paigast
ära või midagi taolist, nii et noh, meie jaoks ei ole probleem,
ütleme niimoodi. No seda on tore kuulda, et siis vähemalt ei jõua see asi sinnani,
et päriselt loomadel on ka midagi pahasti.
Kuidas praegu loomaaias üleüldiselt on, et olete te ikka
lahti samamoodi nagu varem või teatud piirangud? No me oleme ikka piirangutega loomulikult,
sest et kui me l oleks külastajaid palju ei,
kui nad sisehoonest hoonetes käiksid, siis me võiksime
kujuneda selliseks koldeks, kus viirus võiks hakata levima
samal ajal, meil on väga palju platsi, nii et otsustus on
praegu taoline, et siseruumidesse inimesed ei pääse.
Küll aga saavad nad mööda territooriumi ringi jalutada,
aga muidugi väga-väga suur palvejoon. Palun järgige kaks pluss kaks reeglit, isegi siis,
kui see on natukene keeruline, ütleme seal,
kas jääkaru juures tahaks ninapidi koos olla
või hülgejuures.
Proovige ikka hoida, sest et meil on tulnud aeg-ajalt kaebuseid,
kui kaevuseid tuleb rohkem, siis ühel hetkel me peame midagi
ümber muutma.
Kuigi seda kangesti taha, sest samal ajal inimesed täiesti
kohe ütlevad, et jumal tänatud, et lahti olete,
vähemalt kuskilgi on meil jalutada. Nii et ma saan aru, et inimesed päris agaralt kasutavad seda
võimalust No praegu madalperiood üldiselt alati on see veebruari
ja märtsi algus on madalperiood, nüüd hakkab see inimeste
arv juurde tulema.
Päikesepaistelised ilmad on kenad inimesed tulevad välja.
Aga me hakkame just praegu jõudma sinna perioodi,
kus külastuste arv hakkab suurenema. Kuidas te praegu sellisel ajal, kus just need sisemajad on kinni,
ma ei tea, kas te olete nüüd hakanud arendama
või ehitama seal midagi? No need plaanid on olnud pikaajalised, eks sellel aastal
ilmselt see loomaaed natukene selliseks ehitusplatsiks
kujuneb paratamatult, aga, aga teistmoodi ei saa uute asjadega,
et praegusel hetkel käib selle troopilise vihmametsasid
olemine on nii, et, et seal on praegu nahakanali tööd
ja kõik need pinnasetööd, mis sellega on seotud,
see on väga keeruline ehitus, on suur väljakutse ehitajad
ja suur väljakutse meile ka ja ja kohe-kohe,
ma loodan, et me saame ühel hetkel ka nii kaugele tiigrioru
ehitus läheb lahti, et proovime teha nii,
et inimesed saavad ikka loomaaias käia, aga,
aga mingi ebamugavus paratamatult nendest ehitustest tuleb niuksed,
väiksed asjad on seal ka, ütleme see üks väikene tee,
mis kunagise jääkaru trelli puuri juures siis sinna troopika
vana troopikamaja poole liikus, seda nüüd ümber ehitatud. Ta hakkas lagunema.
Et siin on nüüd kividee tehtud ääriseid,
praegu just tehakse selliseid väikseid asju veel. Kui kaua sellised troopikamajade ehitamised näiteks aeguvad? No plaani järgi me peaksime troopilise vihmametsa avamaast
tal 23 kevadel.
Nii et suhteliselt kiiresti, maja saab ise palju varem valmis,
aga maja ei ole ju ainukene, sinna tuleb sisse suur hunnik taimi,
sinna tuleb sisse suur hunnik loomi.
Taimed peavad maja ka Harjumaal, et loomad peavad majagaariuma,
meie inimesed peavad maja kaarium ja noh,
see on nagu ökosüsteemi ehitamine sisuliselt,
nii et nagunii kõike me ei ole suutnud ette näha. Kindlasti tuleb seal ootamatuseid, mida tuleb viimasel
hetkel korrigeerida.
Ja noh, mis ei kipu väga lihtne olema selles meie niukses
väga rangelt ettemääratletud süsteemides,
kus kõik peab olema ette täpselt teada, aga noh,
elu on keeruline, elu ei ole nii lihtne. Mida need loomad seal teevad parasjagu, kui näiteks nendest
sisemajades inimesed ei käi, kas nad näiteks igatsevad inimesi? No see küsimus sai esitatud nüüd loomaaia töötajatele ennem
seda intervjuud, et jällegi seesama asi,
et, et ega minul ei ole ju seda silmsidet nende loomadega,
et, et need, kes vahetult talitavad, need teevad asju
paremini või loomade eest hoolitsevad ja mis öeldi,
et noh, et mõningatel loomadel kindlasti on,
et kui siin silmas pidada näiteks amuuri leopardi,
keda aeg-ajalt meeldis lapsi taga läbi klaasja ajada,
eks ju, sest nad on ju toredad, jooksevad seal
või või näiteks jääkaru, kes vees saab ujuda seal teisel
pool klaasi oleva inimese jälgedes edasi-tagasi,
eks ju, et eks nendel on natukene igavam,
sest et mingisugune selline keskkonna põnev moment on nende
nende elust nagu praeguseks hetkeks ära kadunud. Aga teistel loomadel noh, tont seda teab,
eks nad elavad oma elu ja ega me ju ei näe sinna looma,
siis me ju ei tea, mis seal selle looma silmade taga,
mis mõtlemine ja mis arusaamine on seal,
on teine tunnetav olevus kes näeb maailma täiesti teistmoodi
kui meie ja me võime ainult aimamisi mõelda,
mida nad tegelikult tajuvad ja tunnevad. Seega on vähemalt loomi, kes tõepoolest inimestest natukene
igatsust tunnevad, seda kindlasti.
Kuidas nüüd ettevaatavalt see aasta loomaaial saama hakkab,
et kas on ka midagi uut tulemas või praegu minnakse sedasama ehitusrada,
et siis ühel ilusal päeval uued asjad avada. Muide, see ehitus on nii suur asi, et, et see võtab meie
viimasedki rumalad ära, et need korralikult valmis teha,
et siia kõrvale veel midagi suurt tegema hakata,
oleks vast natukene liiga palju loota, et mille poole pealt
me muidugi oleme, õnnetud on see, et, et väga suur osa
või õigemini keskne tegevus ju loomaaias on ikkagi loodusharidus,
inimeste harimine.
Ja praeguses maailmas, kus me elame, on meil seda väga raske teha,
sest et me ei saa inimesi loomaaeda kutsuda arusaadavatel põhjustel. Ja väga raske on teha ka haridust, kui me ei saa lasterühmi
kutsuda loomaaeda, kui me ei saa ekskursioone korralikult
sisse kukkuda, kui me ei saa teha mingeid,
et koosviibimisi koosolek, kuid üritusi,
see on kõik kergelt sordiini all, eks me proovime seda läbi
interneti kuidagi teha.
Meil on ju fantastiline keskkonnahariduse meeskond.
Aga eks ta ikkagi on selline poole vinnaga tegemine,
et ta päris õige asi ei ole, sest et oluline on emotsioon
seal vahet looduse emotsioon ja kui seda ikkagi proovida
anda läbi läbi nüüd selle interneti-kanalitest jääb vahendatuks,
ta pole päris õige asi. Loodetavasti nende olukorrad siis muutuvad ka selles mõttes,
et saavad inimesed loomaaeda ja saab ka haridus antud
kenasti noortele õppuritele.
Aga rääkisime siin loomaaia tegemistest ja ühtlasi ka sellest,
et kuidas loomadele see kellakeeramine mõjub,
võib vist lihtsalt öelda selgelt väga välja,
et ei mõju?
Ei vist ei mõju. Aga stuudios oli Tallinna loomaaia direktor Tiit Maran,
suur tänu ja siis jõudu jaksu loomaaias.
Aitäh teile.
