Esialgu hüvitis fondi suurendamist ning seeläbi ka
laenutushüvitiste kasvu riigieelarve läbirääkimistel laual
ei olnud, nüüd aga otsustati seda siiski tõsta.
Kultuuriminister Piret Hartman ütles, et koroonapandeemia
ajal õnnestus fondi ajutiselt suurendada,
kuid tänavu oli see taas 250000.
Tänavu eraldatav 400000 eurot jääb edaspidi baasrahastuse sisse. Kuna see autori hüvitis on väga maha jäänud,
et me tõstame seda fondi siis 400000 euro võrra,
mis tähendab seda, et see ei ole mitte ühekordne tõus
järgmiseks aastaks vaid tõusum Sis baasis sees,
meil ehk siis ka 2024.
Aastal on kokku autori hüvitis fond 650000. Hartman nõustub, et ka praegune hüvitis fond ei ole
piisavalt suur ning on tõsiasi, et selle aastaid kestnud
alarahastamine annab pikalt tunda.
Praegu jätkuvad valdkonnasisesed arutelud,
kuidas peaks jagunema lisarahastuse, laenutushüvitiste
ja paljundushüvitiste vahel. Et siin ma väga tahan, et kirjanikud, kirjastused kui ka
muud huvipooled ütleksid nagu, mis on ka nende seisukoht Selgitab kirjastuse liidu juhatuse liige Mart Jagomägi. Ta hüvitusfondi nõukogu on siis see, kes otsustab,
kui palju lähed laenutusse ja kui palju läheb hedasse
laenutushüvitist saavad nüüd küsida ainult autoreid,
mitte siis teksti autoritega üldse kõik need,
kellel tekib autoriõigus seoses laenutamisega seoses sellega,
et nende õigusi piiratakse, et nemad ei või lubada laenutuse
keelamist raamatukogudest ja retrohüvitis.
See jaguneb siis lihtsalt pooleks, on olnud siiamaani et
pool läheb, ütleme siis ka autoritele ja pool sellest
retrohüvitisest on läinud kirjastustele. Kuigi autori hüvitis fond kasvab tuleval aastal pea kaks korda,
soovise kirjandusvaldkond esialgu siiski veel suuremat rahastust. Nende ettepanek oli 1,3 miljonit, mis tähendab seda,
et ega see mure lõplikult meie jaoks lahenenud ei ole,
et see autorihüvitusfond jääb jätkuvalt lauale,
sest sest noh, ma näen, et see 400000 ei ole ka hetkel
piisav
