2020. aastal, kui riigikohus Pärnumaa maakonnaplaneeringusse
joonistatud rail Balticu trassi valikud osaliselt kehtetuks kuulutas,
nimetasid ametniku puudu olevat Natura hindamise dokumenti
formaalsuseks ja märkisid, et trass peaks uuesti paika saama
2021. aastal.
Puuks Oktoobri alguses Rail Balticu juhtrühmas tõdes
rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna
juhataja Hedi Klaassen, et realistlik maakonnaplaneeringu
kehtestamiseni jõuda 24. aasta viimases kvartalis. Küsimusele, miks vigade parandust nõnda pikale venib,
on erinevaid vastuseid.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi rail Balticu
nõunik Andres Lindemann märgib näiteks, et tarvilikke eksperdid,
see on Eestis vähe, aga tööd tehes on selle maht ka
oluliselt kasvanud.
Nii näiteks arvati veel läinud aastal, et kõige
tõenäolisemalt trassil tasub projekteerimisega jätkata. Kuid kui nüüd meil neid keskkonnamõju strateegilist
hindamist ja turvaaruannet koostati ja meile järjest rohkem
infot nii-öelda kätte tuli, järeldusi tegema hakati,
siis pidime me seda projekteerimise protsessi mõnevõrra
nii-öelda pidurdama, meil on näiteks ühte suuremat metsiste
uuringut teadmised veelgi laialdasemad antud liigi elust piirkonnas,
siis need mõjud osutusid veelgi laiemaks,
kui me võib-olla seitse-kaheksa aastat tagasi oskasime ette näha. Rahandusministeeriumi ruumilise planeerimise osakonna nõunik
Eleri kaotlem Bachi usub, et Natura hindamise aruanne saab
valmis detsembriks, aga oluline sisend on ekspertidelt juba
kohale jõudnud. Praegusel hetkel me aimame, et tõenäoliselt meil kaasneb
rail Balticu raudteega ebasoodne mõju, mida ei ole võimalik
täielikult leevendada. Esiteks tekitab raudteemüra, mida haruldased Metziset pelgavad,
teiseks ega raudteelindude liikumist dokumentides märgitud
alternatiiv raudtee tunnelisse ehitada oleks jällegi liialt kallis.
See kõik ei tähenda, raudtee ehitamata jääb protsess venib
lihtsalt pikemaks.
Kui mõju Natura kaitse-eesmärkidele on nii suur,
et seda ei saa kohapeal leevendada, võib küsida Natura erandit.
Eleri kaotlembach selgitab, et erandi otsustab valitsus. Enne seda aga hinnatakse, kuidas Natura alal tehtav kahju
kusagil mujal kompenseerida. Tõenäoliselt need siis saavad olema siis uute püsielupaikade
moodustamine metsise jaoks siis täiendavate
taastamistegevuste tegemine, et luua siis sinna piirkonda
niukseid elupaikasid metsadele juurde olles siis hea mängida
ja hea elada. Selle kõige mõte on metsis, et kui liik kokkuvõttes ei
kannataks Ennem ehitama ei tohi hakata kui selles kavas kirjeldatud
tegevused on ellu viidud.
