Vikerhommikul on väga hea meel tervitada järgmist külalist,
tere hommikust, Kristo Ivanov.
Tere hommikust, Kristo, enne kui me hakkame juttu rääkima,
ma pean ikkagi pidulikud tiitlid ette lugema,
sest neid on nii palju.
Sa oled hambaarst, aga mitte ainult selle Nordic
Hambakliiniku asutaja ja maks, silla hambakliiniku,
hambaravi eriarst ja ka Tallinna tervishoiu kõrgkooli õppejõud. Nii et ma saan aru, et väga haritud ja väga hästi tead,
kuidas hambaid peaks hoidma, et nad meid kestaksid.
Kaua? Nii ta ilmselt on, ma usun, et tegelikult iga hambaarst
Eestis on noh, me saame öelda, et ikkagi eriala spetsialiste harjutud,
et kas me siis nüüd üks kõige paremale või mitte,
aga aga tõsi ta on, et oma selle noore elu kohta ma olen
ilmselt päris palju jõudnud. Kristo aga enne ma tahan lihtsalt seda küsida,
et kui meil on väiksed lapsed ja kui me praegu juba nende
hammastest hakkame õigesti hoolitsema, kas on võimalik,
et inimene enda hammastega on sisuliselt hällist hauani
või tänapäeval nii enam siiski pole. Tead, ma ütleksin niimoodi, et see on tegelikult väga hea küsimus,
sest mida tihti ära unustatakse siis hambakaaries
ehk siis hambaaugud lihtsalt maakeeli öeldes on tegelikult
nakkushaigus ja hambaauke hambakaarias tekitab siis selline
bakter nagu Streto kokkus muutons.
Ja kui nüüd uuringuid vaadata, siis tegelikult on tõesti
leitud seda, et kui kuskil teise-kolmanda eluaastani
lapsevanemad suudavad oma lastel hoida hambad terved
ja ei toimu nii-öelda seda pisilasega nakatumist laste
suuõõnes siis on suure tõenäosusega selle inimese hambad ka
jäävhambad hilisemalt, mis lõikuvad, tervemad kui muidu,
et põhilised vead, mida tegelikult tehakse
ja kuidas me ütleme seda hambakaariese pisilast endale sinna suu,
nende saame või lastele siis viime, on ikkagi põhireegleid,
mida tuleks alati meeles pidada, et kui teil on nii-öelda lutilaps,
siis kindlasti mitte kunagi, kui teil kukub näiteks lapsel
lutt maha, et noh, mis on ju klassika, mida me oleme näinud ise,
igaüks ilmselt kuskil tänava peal kukub lutt maha ema
või isa siis tõmbab selle lutika suust endal läbi
ja kui ta veel naeratab sinna otsa, sealt on nagu noh,
ütleme võib-olla kõik hambad ei paista just nii terved nagu peaks,
et noh, tegelikult on seal päris hull, et kui sa sellele
väiksele lapsele viiki selle nii-öelda pisilase nisu,
teine asi kindlasti eraldi toidunõud ja kindlasti oma kahvli
pealt oma lusika pealt, et see tõmbeseda suust läbi,
kui sa väikesel lapsel seda sööki annad. Et seda alati jälgida, et sellega õnnestub juba tõesti
nii-öelda üks põhiline ohufaktor meil eemal hoida laste hammaskonnast. Kristo kui hästi me oma hammaste eest tegelikult hoolitseme,
kas meile meeldib ette kujutada, et me peseme kaks minutit,
peseme tegelikult kaks minutit. Ta on ka jälle erinevaid uuringuid tehtud ja,
ja seda on ka räägitud ja ütleme isegi kui nüüd oma
tutvusringkonnas siin küsida näiteks sa ise küsid,
ütleme, oma sõprade käest, et noku Lugavas hambaid pesed,
onju siis tihtilugu on see, et ütlevad inimesed,
et noh, mis ma viis minutit ja kuus minutit
ja tegelikult on niimoodi, et kui nüüd panna see kell
reaalselt sinna kõrvale ja ütleme, et kaks,
kolm minutit võiks olla see aeg, kus ikkagi see hambapesu
aeg võiks olla, siis päris elu on see, et juba ühe minuti
peal avastatakse, et issand, kui pikk see aeg on,
nii et tegelikult ma arvan, et, et me ise arvame tihtilugu,
et me hoolitseme ja pesemisprotseduur võtab rohkem aega,
kui tegelikult me nii-öelda sellele hambapesule aega panustama. Samas nii palju häid hambaharju on nii palju häid hambapastasid,
võib-olla pole vajagi enam kaks minutit,
pestes vananenud? Ei ole selles lugu, sellepärast et mida sa pead arvestama,
et on see ega hambahari, hambapasta ju ei pese hammast,
vaid inimene ja sinu käsi peseb seda, eks see tähendab seda,
et seal on.
Kui me nüüd jõuame sinna ja ma tean, kuhu sa sihid,
et milline hambahari ja milline hambapasta,
siis ma ikka alati ütlen seda.
Kõige olulisem on meeles pidada seda, et hammast teel tekib
hambakatt kuskil 24 tunni jooksul. Selline mikrokile võib joogile, mis hakkab siis tegelikult
hambaemaili juba lagunema kui öelda tegelikult puhtalt teadusele,
põhinedes siis hamba pastal ja hambarja tüübil absoluutselt
mitte mingisugust vahet ei ole, kui sa suudad kasvõi
tavalise hambaharjaga ilma igasuguse vastata selle kile
mikrokile või biokile sealt hammaste pealt nii-öelda lõhkuda
selle barjääri katkestada, siis tegelikult piisab ka seal
puhtalt sellest, et olgu sul kõige tavalisem hambari ilma
ükskõik missugused vastata seal peal ja sa võid tegelikult
oma hammastest väga hästi saada, hoolitseda muidugi on
olemas teatud tüüpi hambaid ja mida me soovitame ikkagi on
nii-öelda fluoriidi sisaldavat hambapastad,
mis seda hamba vaapa teevad, siis tugevamaks
ja võtta on siis nii-öelda selline kahjustustele võib-olla
vähem vastuvõtlik. Ta küll, aga ma ütlen alati ka seda, et ma soovitan
hambapastasid vahetada aeg-ajalt, et nii nagu ühekülgne
dieet ei ole kunagi ja siis tegelikult hammastele ei ole
pidevalt hea, kui sa kasutad kogu aeg ühesugust hambapastat,
et ükskord võtad Floriididega hambapastad,
teinekord võtad ilma fluoriidide hambapasta,
et see tegelikult on hambanii-öelda struktuurile palju
kasulikum kogu aeg. Missugune hambari elektriline või tavaline? See asi puhtalt maitse asi.
Mina ütlen alati seda, et kindlasti ei tasuks osta kohe
endale kõige kallimat elektrilist hambaharja,
enne kui sa pole üldse proovinud, kas see vibreeriv
hambahambahari sulle üldse sobib enda peal ma olen selle
katse nii-öelda ära teinud.
Minule isiklikult meeldib täitsa tavaline hambahari.
Kõige lihtsam ilma igasuguste kummi lulladetaja. Tugev keskmine või. Pehme hambahari ja kõige tavalisema hambarja sa peaga tegelikult,
et aga selle elektrilise hambaharjaga võib kippuda mõnikord
olema nii, et mõnel inimesel lihtsalt, et ei sobi see
vibratsioon näiteks ja, ja see võib tekitada näiteks kas
või hammaste või ütleme, lõualuude sellist tundlikkust
või Tulkamist. Aga kas lastele just see ei ole väga hea? Vot see on hea küsimus, et kui nüüd tahta lastele harjutada
sellist hambapesu ja seda rutiini ja et tal oleks huvitavam,
sest tõesti on see hea, et kui sa võtad selle vibreerima hambaharja,
neil on palju huvitavam sellega toimetada
ja nad testi pesevad palju altimad, et sellega kindlasti
peaks ise alati üle pesema ka lapsevanem,
et niisugune rusikareegel on jälle see, et mitte kasutada
Floriitidega hambapastat lastel seni, kuni nad ei oska välja
sülitada hambapastat, et siis kindlasti spetsiaalset lastele
mõeldud hambapastat ja hambaharjadest, et siis täpselt,
mis siis lapsevanem otsustab ja mis siis lapsele rohkem meeldib,
aga kindlasti alati, et lapsevanem kontrolliks ise üle pärast,
et hambapesu ja käiks oma käega veel need hambad üle,
siis on nagu asi kindlam, kuidas selle tehnikaga on? Jällegi paraku on nii, et ma näen igapäevatöös seda väga tihti,
et on õpetatud selles mõttes vale tehnikat.
Patsiendid tihti tulevad, ütlevad, et teevad ringeid
liigutusi või üles-alla liigutusi, aga tegelikult õige on see,
et hambahari on 45 kraadise nurga all hamba nii-öelda
pinnaga hamba sirgjoonega sirgteljega vabandust,
ja siis edasi-tagasi liigutused kindlasti ainult sellepärast,
et meeles peab pidama seda. Kui sa terve elu pidevalt nühid oma hambaid üles-alla
liigutustega või ringjate liigutustega, siis see on täpselt see,
millega praegu pool eestit meil hädas on tundlikud hambakaelad,
see tähendab, et sa oled mehhaaniliselt ise oma igeme juba surunud,
nii kõrgele ja ülesse hambakael paljastub
ja seetõttu need hambad ka tundlikud külmale kuumale.
Meie külmades talvedes on alati probleem,
patsiendid tulevad, et näed, ma väljas hingasin läbi,
suu hakkasid, hambad läksid tundlikuks, nii et arvestama
peab seda, et kui sa kordsele igeme, oled sealt juba üles
endale hõõrunud, siis ega see ige ise sealt alla kunagi ei tule,
et sel juhul tuleb juba hakata kirurgiliselt seda iget alla tooma,
mis jällegi omakorda on palju kulukam ja Egame ei saa ka
kunagi öelda, et see võib 100 protsenti õnnestuda,
sellepärast et sõltuvalt inimese organismist. Siis me peame mõtlema, kuidas prognoos on,
aga võib ka olla nii, et et me ei saagi sedasi talt lõpuks
olla kõikides edasi-tagasi edasi-tagasi liigutusi,
ehk siis küljelt küljele, eks.
Et nii-öelda horisontaaltasapinnas jätke meelde,
nii nagu päike on mere kohal, nii, selles suunas tuleb oma hambaid. Ka päikesesäras veel kord, kas hambaid tuleks pesta,
muide enne sööki või peale sööki näiteks hommikul praegu
inimesed söövad hommikust.
Kas nad peaksid puhaste hammastega? See on, see on, seal on mitmeid erinevaid teooriaid,
et ütleme, üks teooria, mis ütleb seda, et kui sul on öö
jooksul ikkagi bakterite mass hammastele juba kogunenud seal,
kuna suu son kuivem ja Svideeritust nii ei toimu,
et siis soovitatakse, üks koolkond soovitab siis enne sööki
hambapesu teha, et, et see nii-öelda justkui need bakterid
endale siis sinna seedekulglas rohkem sisse ei sööks.
Kuigi tegelikult inimene ju koosnebki bakteritest,
et, et see on selles mõttes nagu selline mitmeid variante,
mina lihtsalt pigem ütleks niimoodi, et hammaste harjamine
ja toidukorra vahel peaks olema kuskil pool tundi,
kas sa teed seda siis ütleme hambaharjumuse enne siis
toidukorda või siis, kui sa oled nüüd söönud,
siis kindlasti ütleme pärast sööki, mitte koheselt hambaid pesta,
sest siis on see PH tase nii kõrge seal suunas,
et tegelikult see kahjustab hambaemaili,
kus hakkad koheselt nühkima seal hambaid,
nii et tegelikult lastes pühal tasakaalustada,
see on kuskil siis poole tunni jooksul toimub seal sülje
toimel PH tasakaalustamine ja siis hambaid pestes sellega
seal lihtsalt ei kahjusta oma hambaemaili tugevalt. Kuidas Kristo Ivanov niiditamisega on, kas seegi on kohustuslik? Mis te alati, me soovitame sellepärast et pole veel maailmas
mõeldud ühtegi hambarja välja, mis hammaste vahele pääseks
kõik need igasugused reklaamitrikid, kus räägitakse sellest,
et mõni hambaharja, millel on siis pikemad harjased
ja osad on lühemad, et need lähvad hammaste vahel on ju,
tegelikult see nii ei ole, et kui sul need hambad just üks
üle ühe suus ei ole, siis nad sinna ausalt hästi ei mahu
kindlasti niiditada tule ja mis on jällegi oluline,
noh, millele paraku ma olin ühel koolitusel,
kus siis tehti suuhügieenikoolitust ja ma küsisin Lektorilt,
et aga kuidas siis on õige patsiendid küsivad,
et kas niidetud oleks vaja siis enne pesu
või pärast hambapesu ja siis tegelikult oli selline
klassikaline vastus, mida paraku kuulab nagu päris tihti. Et aga tegelikult, et ei ole peasid niiditate asjal on
tegelikult väga suur vahe, siis ma ütlesin ka sellele Lektorile,
et mõte on siis alati selles, et kindlasti enne hambapesu,
sellepärast et siis sa saad hammaste vahe,
kõik ilusasti pinnad hambavahe vahepinnad siis ilusasti
puhtaks kõikidest toidujäänustest bakteritest
ja siis, kui sa nüüd peset pärast hambapastaga oletame,
eks ole, sest ütleme, fluoriidi sisaldava hambapastaga,
mis hamba vaapa tugevdab, siis on võimalik sellel
hambapastad ja kõikidel ütleme siis kasulikele ainetele,
mis hambapastast seal sees on, pääseda kenasti hammaste vahele,
nii et kindlasti enne hambapesu on oluline niidid. Aga kui tekib selline olukord, et ei ole võimalik hambaid pesta,
et kas ma tea, kas näpuga hõõrumine näiteks ka aitab
või kas aitab kui ei ole hambaharja ja vastad. No mis vanasti omal ajal, millega üldse hambaid puhastati või,
või kuidas seal oli täpselt niimoodi, et tegelikult noh,
ütleme selline, mis on tulnud siis, ütleme sealt maiade
ajast Egiptuse selline noh, kõik need uuringud,
mis on siis tehtud väljakaevamistel, et tegelikult olid ka
vanasti sellised täitsa nagu närimispulgad,
et närimispulk mehaaniliselt siis ta nii-öelda inimene sai
hambapindasid sellega puhtaks teha, et noh,
et kas see oli siis selline teadlik, kui tegu,
ma seda ei oska öelda, aga lihtsalt tõenäoliselt inimesed
ikkagi oli seal selliseid inimesi, kes tundsid,
et sellest midagi läheb paremaks. Ja ütleme selline 17 18 sajand, et see oli hästi tavaline,
et kui tehti noh, ütleme just siis ütleme nooblimasse seltskonnas,
et olid olemas sellised nagu hambarätikud inimestel isegi
siis patja taskust need välja sealt ja siis sellega hõõruti
hambapinda noh, sõltub, kui pikaks perioodiks.
Nüüd tänasel päeval ütled, et täitsa, et lähed
ja oled ilma hambaharjata kuskil, ma arvan,
et sa oled ükskõik kuskohast selle hamba leida,
kui sa juhul ei leia, siis minugi poolest võta sealt kuskilt mingisugune,
ma ei tea puu oksakene nätsud pehmeks või keeda kuskil mudik
pudi pehmeks ja siis hõõru kas või sellega ka. Aga noh, täna ja sel hetkel ma arvan, et ei ole enam see probleem,
et seal hambaharja kuskilt ei saa, et aga jah,
tõesti selles mõttes, et see on nagu minevik
ja sealt kuskilt see on tulnud.
Ta on tehtud rätikuga puhastatud hambaid
ja hambanii-öelda siis tõesti need närimispulgad,
nagu ma rääkisin. Kristo Ivanov, mis on kõige halvem asi, mida me oma omastele
teha võime või mille eest, nagu meid hoiatad võib-olla
teadmatusest või, või naiivsusest seda? Pigem ütleks ikkagi seda, et pigem ei tohi laisk olla,
et sa pead ikkagi neid hambaid peseme selle aja leidma,
sest tegelikult on ikka päris palju on inimesi paraku
ja ma arvan, et igaüks, kes endale julgeb otsa vaadata julgelt,
eks et noh, on ikka selliseid inimesi päris palju,
kes õhtul mõtlevad, ah, ma täna õhtul ei viitsi pesta,
Ma lähen magama nii-öelda pesemata hammastega
ja ja et tegelikult ikkagi võtta, et seal peab olema selline rutiin,
mida teha igapäevaselt ja, ja see on tõesti see,
mille eest sa oled ise tänulik pärast endale elu lõpus ja,
ja mida ju tegelikult et näevad ja järgivad,
kas minu lapsed, et kui sa tahad ikkagi lastele olla selline noh,
eeskuju nagu mu oma elus tahame olla kõik,
et siis seda rutiini kindlasti peaks harjutama
ja seal lõpuks niimoodi, et sa tegelikult saadki aru,
et kui sul nüüd ühe korra jäävad need hambad pesemata,
siis see lihtsalt on tegelikult väga nii-öelda kohutav tunne,
nagu sul läkski reaalselt, nagu öeldakse,
päkapikud suus kõik on ju nii, et ma kindlasti soovitan
korralikult pesta ja noh, ütleme iga aeg,
mida võiks võib-olla mõelda igasugused sellised gaseeritud joogid,
limonaadid ja need ka hammastele tegelikult pikas
perspektiivis head ei tee, eriti jälle laste puhul,
et ikkagi janujoogiks peaks olema vesi kindlasti. Et muidugi on head lükatakse lapsele Fanta
või Coca-pudel, eks ole, selline hammaste vahele
või ja laps on õnnelik, onju, noh, ma ei ütle seda ka kunagi,
ma ei ole nagu äärmuste nii-öelda pooldaja ka,
et mul on endal kolme pooleaastane väga armas tütar
ja ja eks ma ikka vahepeal luban temal ka lustida nii-öelda,
aga, aga see kindlasti peab olema nii-öelda selline heal
juhul nagu preemia harva, aga mitte selline igapäevarutiin,
et laps joob magusat ja ta ainult pulgakommi otsas istub. Veel viimasena, kas näts on hea nats? Selles mõttes, et ta tegelikult aitab hamba Pintel puhastuda ja,
ja ta tekitab süljevoolust, et küljel on ka ju
antibakteriaalne toime, aga nätsu ei tohi seda ära unustada,
kindlasti närida närimiskummi ainult niikaua,
kuniks närimiskummil maitse ära läheb, sellepärast et need probleemid,
mida me näeme jällegi nüüd, ütleme just sellised lastel,
kes ütleme, lähevad seal koolja, sest tundub selline Pop
seda nätsu hästi pikalt nööridega täiskasvanutel tegelikult,
et kui sa väga palju seda väga pikalt näritsis
ja seal tekib, selliseks jääb harjumuseks,
siis ei tohi unustada seda, et meil on lõualiigesed,
mis meil alalõuga liigutavad üles-alla ja sellega võib
tegelikult tekkida ütleme, sellise pika aja jooksul,
kes pidevalt oma nätsu, nätsu närimist, noh nii-öelda nagu
harjumust tõesti, et päevad läbi on näts kogu aeg suus,
siis lõpuks võivad tekkida alalõualiigese kaebused
ja sellest omakorda siis peavalud ja kõik need,
et noh, et sellele peab kindlasti rõhku panema
ja meeles pidama, et ainult nii kaua närida,
kuni närimiskummil maitse kaob. Suu vett, soovitad segasuu, esion, selline maitse asi.
Läks jah, see on selline, pigem võib olla psühholoogiline
hammaste harjamine, niiditamine ees on ikkagi. Kristo Ivanov, hambaarst-õppejõud, hamba eri eriarst veel
inimene ja eelkõige inimene ilusate tervete hammastega,
nagu ma näen, aitäh täna hommikul Vikerhommikule külla tulemast.
Sõnum on väga selge.
