Idapiiri valvamist teeb oluliselt lihtsamaks tõsiasi,
et suur osa piirist jookseb mööda jõge ja Järvi räägib
politsei- ja piirivalveameti piirivalveosakonna juht Egert Peeellitšev. Kui tuleb külm talv, siis veekogud märjemad,
alad külmuvad ära ja seda on lihtsam ületada. Näiteks ka soid on külmunud maaga oluliselt lihtsam läbida
Narva jõel.
Seni ei ole. Külmades tingimustes jääga on seda keerulisem ületada,
kuna kuna ta paljudes kohtades täiesti ära ei külmu sellise
jääpudruga on seda oluliselt keerulisem ütelda. Kuigi Peipsiton jääga lihtsam ületada, on ka sealsed
liiklejad talvel hästi näha.
Üldse on talvel piiri lihtsam jälgida. Kui puudel lehti ei ole, siis see kindlasti meie jaoks
tehnilise valve ja tehnilise seire teeb lihtsamaks seal
hulgast siis maismaal asuvate valveseadmetega,
kui kes tegelikult õhusteksis erinevad drooni lahendused,
helikopterid, lennukid ja kõik sellega seonduv. Aitavad ka jäljed, mis lumega inimestest maha jäävad.
Kõike seda arvestades valvab piirivalveosasid piirilõike
talvel pingsamalt kui suvel.
Kuid milliseid Belyczewey reeda? Et meie ülesanne on tihtipeale tegelikult ka vastase
tegevust ette aimata, aga, aga teda ennast nendes asjades üllatada,
et kui me täna ütleme, et me kõik valvame väga konkreetset
lõiku talvel, siis kindlasti kasutatakse just teisi lõikideleks. Praegu on olukord piiripunktides töine, ütleb Belitšev.
Märke, et surve piirile võiks lähiajal kasvada,
ei paista. Meil väga suurt survet nii-öelda siis piiripunktide
vahelisel alal ehk siis rohelisele piirile,
ebaseadusliku rände kontekstist ei ole, aga see ei tähenda seda,
et me ei peaks olema valmis, kuna meie naaber on riik,
kes on aktiivsed sõjas, kes on juba oma varasema käitumisega
näidanud oma agressorriik kui käitumist siis tegelikult me
peame iga päev oleme valmis selleks, et,
et olukord võib väga kardinaalselt muutuda.
