Eesti põllumajandus on aina intensiivsem. Siin on juba lõhnas tunda, et käib vedel sõnniku. Kauatamine, kuidas vähendada selle keskkonnamõju. Ma katsun ka sea uhkat, see on selline. Päris tolm. Siin asubki see tänaseks kuulsaks saanud Sindi taastatud kärestik. Kalad võtavad takistusest vabanenud jõeveed taas omaks. Nagu kõigis eluvaldkondades tuleb ka toidutootmises leida viise,  kuidas oma keskkonnamõju vähendada. Kuidas teha rohepööret põllumajanduses nii,  et ka inimesed söönuks saaksid? Maailma aina kasvavale rahvastikule toidutootmine moodustab  üle veerandi ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest. Põllumajanduses kasutatakse pool maailma elamiskõlblikust  maast ja 70 protsenti inimkonna tarbitavast mageveest. Põllumajandusest on põhjustatud 78 protsenti ookeanide  ja mageveekogude eutro kueerumisest. Loomakasvatuse ulatust ilmestab tõsiasi,  et 94 protsenti imetajate biomassist moodustavad kariloomad. Ka Eesti põllumajanduse intensiivsus on tõusuteel  ja seetõttu on iga lahendus ning töövõte  selle valdkonna keskkonnamõju vähendamiseks suureks abiks. Kui mõned põllumajanduse rohepöörde lahendused tulenevad  uutest tehnoloogiatest, siis teised kasutavad juba aastasadu  teada olnud teadmisi. Siin on juba lõhnast tunda, et käib vedelsõnniku laotamine. Tegemist on meil koristatud rohumaaga, me paneme praegu  siis kamaraseadmega, et me liiga palju pinnaühikule laiali  ei pane, tema lõikab õrna soone sinna sisse  ja siis ta paneb siis selle vedelsõnniku sinna soonde,  et siis oleks taimedele paremini seda sealt kätte saada. Mis masin see on, see ei ole niisugune tavaline masin  ja kuidagi liigub viltuselt. Mis asi see on? See on jah, nüüd ise liikunud. Vedelsõnnikulaatur ja ta viltu või nimetame koerkäigus,  sõidab sellepärast, et ta vähem tallaks põllumulda. Aga see sõnnik, ma saan aru, on ka teie. Oma, et te ise olete ka loomakasvatajad,  et see on väga oluline ka tänases päevas,  eks. Just nimelt, et, et meil on ka enda enda toitained,  mida me saame nagu see on nagu täie täielik ring,  eks ole, et me korjame maast üles, käib läbi looma  ja uuesti läheb tagasi mulda ja need on väga väärtuslikud toitained,  mis meil siin on, et looma on ka söödetud,  teatud mineraalidega antakse lisaks, eks ole,  et tal tervis parem oleks ja seesama mineraali ju midagi ei  lähe raisku, et see kõik käib läbi looma,  töödeldakse looma poolt ja nüüd hakkavad seda töötlema taimed. Ja pärast siis läbi taimed uuesti loomale. See on selline ring ringmajandus tänases maailmas,  kus me peaks neid elemente fosfor, kaalium,  kaevandama maapõuest, lämmastik see nii-öelda tuleb  tööstuslikult õhust. Et miks me raiskame siis nendesse ütleme ressursse kui,  kui meil on see omast käest võtta. Kas vahepealsetel aegadel tegelikult niimoodi see sõnniku  teema on olnud võib-olla nagu alakasutatud  või alavääristatud ta on pigem olnud alakasutatud mineraalväetis. Teetised olid siin aastaid tagasi väga hea hinnaga käes,  mineraalväetistega on oluliselt lihtsam toimetada,  nõuab vähem seadmeid, vähem investeeringuid ja,  ja, ja selle läbi selle kasutus oli, oli nii-öelda madal seisus. Aga ka täna on, on see jällegi ütleme, tulnud au sisse  ja seda kasutatakse oluliselt paremini. Kuidas ikkagi keskkonnamõju vähendamine sellega seotud on,  mis on need ikkagi hüved keskkonnale? Ühedeks on see, et kui me kasutame vedelsõnnikut  kultuuridega maale siis need toitained, mis me siia  juuresoleval põllulegi anname, siit hakkab kasvama biomass  ja need taimed seovad rohkem süsinikku, et vähem nii-öelda  kasvuhoonegaaside hulk. Üks olulisi tegevusi põllumajanduse kliimaeesmärkide  täitmisel on põldude kevadine lupjamine. Eestis on umbes pool põllumaast happeliste muldadega. Muldade lupjamine aitab parandada mulla tervist  ja säilitada ning suurendada selle süsinikuvaru. Nii see masin on nüüd tuhka täis ja on pärit otse Narvas  ja otse Narvast tuleb ja nüüd suru õhuga,  siis me läbi selle vooliku pumpame selle põlevkivituha sinna  traktori laotorisse. Ma katsun ka seda tuhka, et see on selline. Päris on tolm, tolm ja et see on siis põlevkivi,  see on nüüd põlevkivi, elektri filtrituhk peaks olema. Et põhimõtteliselt see ongi ju. Peaaegu puhas kaltsium, eks ju. Peaaegu jah, et lisaks on siin ka teisi vajalikke  toiteelemente Lippamisega muldade parandamine on juba ammu teada-tuntud meetod,  eriti aktiivselt tehti seda nõukogude ajal. Kui tollal oli peamine motivaator ikka parem saak,  siis tänapäeval teenib see aina enam ka keskkonnakaitselisi eesmärke. Kliimaeesmärkide täitmises lõppemine sellistes piirkondades,  kus on happelised mullad on tegelikult üks esimesi esimesi kohti. Kui me ära lupeme, siis. Mullas olevad toitained need vabanevad taimele väga hästi. Lisaks need pealtväetised, mis me anname lämmastiku näol,  siis ka selle kasutus efektiivsus paraneb,  ehk siis meil Väheneb väetiste kasutus, vajadus, me kasvatame oluliselt  suurema biomassi, see suurem biomass seob meil oluliselt  rohkem süsinikku, mida meil tegelikult palutakse nii-öelda  põllumeestena edaspidi tulevikus teha. Tänapäeval räägitakse mullast üha rohkem kui sellisest  süsinikuvarust või süsiniku sidujast. Kas see on ka põllumajanduses juba igapäevane teema? Ütleme niimoodi, et, et see ei ole mitte täna igivana teema,  vaid tegelikult see on olnud sajandeid, niikaua kui. Põllu peal on veel toimetatud, et täna me oleme ühiskonnas  pannud sinna uuemad sellised märksõnad külge  ja me räägime, et seoses süsinikuringega aga tavalises  põllumullas seesama süsinik ongi peitunud  ja talletunud püsivalt sinna huumuse kujule targa  majandamisega sa saadi põllul hoida ka seda oma  nõndanimetatud süsiniku bilanss ja tasakaalu nagu paigas,  et see muld saaks rohkem siduda seda süsinikku võrreldes sellega,  et kui palju neid siis taevasse erinevate kasvuhoonegaaside  vormides minema lendab. Põllumajanduse varasema suure keskkonnakoormuse üks  põhjuseid on see, et väetamine ja kahjuritõrje on käinud üle  põllude ühtemoodi arvestamata kohalikke tingimusi. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt aitab ka intensiivses,  et põllumajanduses saavutada suurema täpsuse  ja seega vähendada keskkonnamõju. Nii siin põllus on mingisugune kõrgtehnoloogiline jaam püsti. Mis jaam see on? Oleme jõudnud? Baltüki mullajaama juurde, mis on siis üks osa? Nii-öelda sellest välipoolest, mis on tootjate juures põllus maas,  vaatan, siin on see päiksepaneel 4G antenn. Et siin on mingid andurid siis sees, mis saadavad infot  kuskile andurid on mullas ja siis ongi, et see jaam meil  koosneb standardina kahest andurist, mis on mullas kaks andurit,  sellepärast et me saaksime kirjeldada künnikihti juurestiku osa. Et üks ülemine osa, kus on intensiivne armas juurestik  ja alumine pool siis künnikihi alumine ots,  et me suudame siis kirjeldada niiskuse liikumist ülevalt alla,  alt üles, toitainete liikumist ülevalt alla,  alt ülesse jaama taga väike karbike on tegelikult see,  kus on peidus siis kogu aju pool ja päikesepaneel küljes,  sellepärast et see jaam saab põllus üksinda hakkama aasta läbi. Margus, see on talinisu põld siin, eks ju,  et mida see jaam on sulle siin näidanud tarka  selle selle põllu kohta. Et andnud õige vihje, mis hetkel mul on toitainete liikumine  on võimalik, et siis ka väetama hakata või,  või siis ka näiteks, kui nüüd on. Mullatemperatuuri, et kas nüüd taimekaitsetöid on õige teha,  et ta näitab, kui mullas on midagi liiga vähe,  liiga palju ja kõik see on info, see info on olemas,  on siis seal palju vett või vähe vett või,  või siis on palju toitaineid või vähe toitaineid,  et siis kui on vaja juurde anda. Ja ma saan aru, et need mullajaamu on seal veel,  et teistes teistsugust Kas põldudes veel ja meil on talirapsi põllus on üks  ja üks on suviodra põllus ja need on nagu teistes piirkondades. Milline on see keskkonnakasu, et see mulle ajal seal on põllumajandus,  ega on selles suhtes üks väga positiivne lugu,  et absoluutselt kõik töövõtted. Ja kui nad on tehtud optimaalsel ajal kajastuvad koheselt,  saagis. Ja ja põllumajanduse ja eduka põllumajandus ettevõtte tunnus  ongi see, et tehtud plaane hinnatakse vastavalt  hetkeolukorrale kogu aeg ümber. Ja täpsus, et ma teen neid töid sel momendil,  kui selle jaoks on õige aeg, kui selle jaoks,  kui neid töid keskkonnatingimused toetavad  või kui keskkonnatingimused ei toeta, ma näiteks vaatan oma  pritseplaanid üle, ma vaatan oma pritsesegud üle,  ma teen ainult hädavajaliku, aga ma ei tekita lisastressi. Just seesama toitainete püsivus, eks ole seal seal mullas  ja et kas meil on vaja sellist? Kogust me teame, eks ole, palju nüüd taim ühe saagiga,  eks ole, vajab siis meil noh, ajalooliselt peame teadma,  mis me siin põllul varem oleme teinud. Kui palju me neid toitaineid ja, või siis orgaanilisi  väetisi andnud oleme. Et selles osas, et üle ei pingutaks ja tänases seisus  kindlasti majanduslikult aitab see ka veel rohkem kaasa,  et paremini toime tulema enda enda toodetud orgaaniliste väetistega. Näib, et loomakasvatuse jäägid võivad kujuneda rohepööravas  põllumajanduses praegusest veelgi olulisemaks toormeks kuna  selles võib peituda vähemalt osaline vastus meie energiajulgeolekuprobleemidele. Need samad rohelised tünnid on siis kääritud  ja mis need oma olemuselt on, kas see on nagu mingisugune  ongi nagu kõht või? Põhimõtteliselt on ta tea, ta on nagu mäletseja magu toimib,  sündide sees toimubki käärimisprotsess siis  kus lagundatakse kõik see. Orgaaniline aine, mis sinna sisse läheb ja sellest  lõpp-produktina toimub, tekibki siis biogaas biogaasi meie kasutamegi. Suuname ta siis puhastusse, kus me eraldame süsihappegaasi  temast ja sealt tulebki puhas metaan, mille Meie jaam  siis kokkusurumise meetodil muudab. CNG-D, millest saab auto, mootorikütus. Kus teie produkti, siis lõpp-produkti, täna kasutatakse? Täna sõidavad meie lõpp-produktiga, sõidavad Tartu linnaliinibussid. Eestis on praegu viis loomafarmide kõrval asuvat rohegaasijaama. Neid võiks olla palju rohkemgi. Oisujaama innustas rajama suurloomapidamise keskkonnanõuete karmistamine,  kuid nüüd vaadatakse veelgi suuremat pilti. Noh, ta on pannud meid mõtlema rohkem kogu  selle kogu selle ahela peale, et täna me võime öelda,  et meie sõnnikukäitlus ja, ja tegelikult  ka silojäägid ja kogu see lugu, et ega meil on siin tekkinud  niisugune väike ringmajanduse skeem, et et me selle,  mis lehma lehmast tuleb, sellest me toodame,  siis mootorikütust, väetist põldudele tegelikult,  sest see, mis järgi jääb sellest biometaanist,  see on tigestaat pärast kuuajalist käärimist nendes kääritites. See on tigestaat, mis kõlbab siis väetisena põllule laotada  nii nii-öelda nagu läga. Ja sellega me kasvatame jälle teravilja ja,  ja siis silo, nii et see läheb jälle lehmadele ette,  nii et tegelikult selline kinnine süsteem. Ega me päris algselt ju ei osanud mõelda,  et see keskkonnateema võiks nii tähtis ja oluline siin olla. Pigem mõtlesime oma väiksemat majanduse asja,  aga täna me näeme, et, et kui on tekkinud siin kas  või vaatame seda keskkonnaeesmärki fitfor fiftyfive,  eks ole, et siis seal on ju väga selgelt toodud  ka välja, et põllumajanduse, eriti loomakasvatus on üks  suurimaid kasvuhoonegaaside emiteerijaid. On olemas ju selline rehkendus, et ühe kilogrammi tootmisel  tekkivate kasvuhoonegaaside hulgast on üle 40 protsendi,  moodustab biometaan. Nii et kui me kogu Eestis suudaksime selle metali nii-öelda  kinni püüda ja panna kasulikult nii-öelda tööle kas  transpordi või, või ka tavalise gaasina ükskõik  mille kütmiseks või, või tööstuses, et siis sellisel juhul  me oleksime vähendanud tegelikult ju piimatootmise  kasvuhoonegaaside emiteerimist peaaegu pool  ja biometaanil on üks oluline pluss veel,  et et esiteks ta vähendab seda keskkonnajalajälge,  mis on piimatootmisega seotud, aga kui see läheb mootori kütuse,  siis ta vähendab ka seda, nii et ta on nagu,  nagu selline topeltring tegelikult. Kas selline ringne mõtlemine tulevikus, et sa mõtled kõik  oma selle tootmise läbi ringselt aitab nagu säästa just  sellist toidujulgeolekut, et meil oleks toit  ka tulevikus laual ja meil oleks need ressursid,  et seda toitu toota? Ja loomulikult, et, et selles mõttes, ega Eestil peaks olema  selline kompleksne nägemine, et, et tegelikult sellist  emotsionaalset paugutamist ei ole nagu väga vaja,  et, et tegelikult tuleb ratsionaalselt läbi mõelda ja,  ja sellised mõistlikult täidetavad nõuded püstitada  ja põllumehed ise ka tulevad sellega üsna selgelt kaasa,  kui need nõuded on ratsionaalselt mõistlikult vastuvõetavad. Ja täna tegelikult neid variante on, et,  et seesama, see biometaani teema on, on just üks,  üks neist, et ja neid on veel ja veel. Et siis saadakse hakkama küll. Pärast Sindi paisu eemaldamist avanes Pärnu  ja selle lisa jõgedel suurepärane võimalus looduse taastumiseks. Kohe saame koos teadlastega uurida, kuidas on kalad  jõesüsteemi uuesti omaks võtta. Siin asuki, see tänaseks kuulsaks saanud Sindi taastatud  käestik veel aastaid tagasi oli seal siis Sindi pais  ja praegu võtavad kalauurijad siit välja teaduspüügivahendid,  täpsemalt siis silmutorbikud. Tuleme siiapoole natuke. Kork tuleb eest ära võtta. Ja natuke koputada akule, ole hea mees. See ämber pole. Siin on üks kala, kes elab aasta ringi tema jões,  tema armastabki kärestike. Ja tema nimi on trulling, võib-olla enamik kalamehi teda ei tunne,  sest ta väga suureks ei kasva. Ja seetõttu ka õnge otsa ei pruugi sattuda. Aga just selline kivine käre jõelõik on tema meelis elupoik. Noh, ah näed veel üks või oi, ka minul õnnestus siit  silmutorbikust vist praegu leida üks trullingukene. Väga vahva kala. Ma panen tema ka siis siia. Ja me ikkagi mõõdame nad alati ära. Suure takistuse Sindi paisu eemaldamise järel on nüüd  võimalik jälgida mere ja kudejõgede vahet rändavaid kalu. Nende täpseks jälgimiseks on teadlased märgistanud  saatjatega 50 vimba ja 100 jõesilmu. Selline näeb välja veealune radarijaam mis püüab kinni siit  mööduvate märgisega kalade signaali. Ja nii saame gi teada, kus nad täpselt ringi ujuvad  ja kuhu välja jõuavad. Märgistega kalad aitavad meil mõista kalade rändeid  ja takistusteta veetee tähtsust. Näiteks saabus üks teadlaste jälgitud emane Vimb Pärnu  lahest jõkke 2020. aasta sügisel talvitus  ning asus pulmateele. Aprilli lõpus ujus läbi Sindi ja Tori ja käis Navesti,  Halliste ning Raudna jões. Oma reisil kudes Vimm portsjoni kaupa mitmel kärestikul. Suveks läks taas merre ning saabus jõkke uuesti oktoobris. Üks teadlaste jälgitud emane jõesilm ujus Pärnu jõkke samuti  sügishooajal liikus siis läbi Sindi ja Tori jõesuusse talvituma. Kevadel alustas ta teekonda kudemispaika,  ujus läbi Kurgja küla ning paljunes maikuus Reopalu jõe  suudme lähistel. Me oleme jõudnud kalade jaoks teatud mõttes sellisele  teelahkmele või ristteele ja mõnes mõttes on nüüd põhjust küsida,  et kuidas siis kala teab, milline tee valida,  kui on risttee. Kui siin on Navesti, Pärnu jõgi ja Pärnu jõgi,  läheb siit ka ülesvoolu Navesti oma teed,  kuhu minna, kuidas kala teab. No see on väga hea küsimus ja sama küsimus kalal ongi. Ja kui nüüd hakata mõtlema, kui nüüd kala tuleb merest ülesvoolu,  Sindist saab ta nüüd üles ilusti jõuab siia  ja ta peabki tegema otsuse põhimõtteliselt,  kas minna Navestisse või minna Pärnusse ja  mille järgi ta seda teeb ta? Esiteks siin on, kuna alles avanesid need elupaigad paljude  kalade jaoks, siis ma kardan, et siin mängib vähest rolli see,  mis tavaliselt mängib, et kala läheb sinna,  kus ta on pärit ja, ja muudkui ikka uuesti  ja uuesti. Aga siin need kalad pole ju siia varem kunagi  saanud enne sindi paisu alla minekut või allavõtmist ja,  ja siis siin on raske isegi mõnikord mõelda,  et miks nad nii teevad, aga kui siin nüüd vaadata,  siis Pärnu jõgi on rohkem selline lõheliste jõe tüüpi ja,  ja Navestisse jälle on nagu parem minna vimmal. Siit on selline pruunim ja aeglasem vesi  ja antud kohas ongi just see huvitav, et,  et enamus kuigi see on Pärnu jõgi ja võiks arvata,  et Pärnu on see põhiline süsteem siis enamus vimba  ja enamus jõesilmu liigub hoopiski Navesti süsteemi teevad  siin sellise otsuse ära. Ja siis, kui nüüd kujutada ette, mis siis edasi toimub,  ega siis edasi tuleb jälle samasuguseid tee,  tee teelahkmeid ja ma arvan, et nüüd, kui see sindi pais on  juba kauem eest ära olnud ja edaspidi ka,  et siis hakkab olema niimoodi, et, et need,  kes juba kord mavestis käivad ja need, kes juba kord Pärnus  käivad Jäävadki sinna käima rohkem. Peale selle, et siin Pärnu jõe süsteemis on veealused jaamad,  mis püüavad kinni need signaalid kaladelt,  kes on saanud sellise spetsiaalse märgise tehakse  ka seirepüüke, ehk siis teaduspüüke, et näha,  millised kalad siin liiguvad ja kas on näiteks nende seas  ka vingasid. Limbade kudemine on juuni keskpaigaks enamasti läbi  ja see on ka üks põhjus, miks sellistes  kontrollpüügikohtades ei pruugi neid praegu kohata. Aga samas võivad jõe lõigud olla väga erinevad  ja mõnes kohas on siiski kas siis hiliseid,  kudejaid või lihtsalt neid, kes on oma rändeteel tagasi mere poole. Kui ammu sina, Mart, mäletad seda Pärnu jõge  ja võib- olla siin ka kalastamas käimist. Ikka poisikesepõlvest, et isa Kahe 10 12 no ikka ikka päris vara, kui sind loopima siin  koha peal sai sel ajal käidud ja. Milliseid tähelepanekuid siis sina oled teinud enne sindi  paisu langemist ja, ja pärast seda? Nojah, et tähelepanekud. Minu arust viimaste aastate trend on see,  et üldiselt haug ei taha kevadel enam eriti lantivad. Ju ikkagi see silmu on palju ja, ja ja viimasel ajal kui  kevadel püüda eriti ja suvel ka noort vimma on palju  niisugust 10 12 15 sendi Ju teil ikka söögibaas on nii suur, et peale seda milleks  seda lanti taga ajada? Kui, kui, kui söök, söök, mina ees, on kogu aeg,  et, et see on see trend mis oli aasta või natuke peale seda  hakkas tulema. Siit nüüd pisut teisest püügikohast õnnestus ikkagi vimba  ka kätte saada. Kes see on, on see siis emane või isane,  vimb? See on isane, vimb ja selle tunneb ära selle järgi,  et kui muul ajal väljaspool kudemisperioodi on imp selline  hallikas kala nagu ikka, sedasorti hõbedane  siis kudemisperioodil muutub isaskala, vot selliseks  tohutult ilusaks kullakaks. Selg läheb tumedaks, siit alt poolt läheb oranžikaks  punakaks ja see on ainult kudemisperioodil pulma,  see on pulmarüü just nimelt, et ta ehitast pulmade ajaks  niimoodi ära ja, ja, ja minu arust on pulmarüüs vimb üks  Eesti ilusamaid kalu üldse, aga ta on siis karplane  ja ta on nende igasuguste särgede ja säinaste  ja latikate ja sugulane ja siis üks asi,  mille järgi vimba hästi ära tunneb, on selline nägu ette ulata. Nina selline, kas see tähendab, et ta sööb  siis pigem niisuguseid põhjaloomakesi või? Et, et see on selline eripära, nüüd ma panen ta jälle ruttu  vette tagasi. Mis nüüd selle teadustöö tegemiseks nende vimbade kohta  kirja tuleb panna ja teha? Panna sellised lihtsad asjad kõigepealt pikkus,  mõõdame siin mõõdulaua peal ära, pikkus on tal 352,  kaalume. Nüüd paneme ta korraks vette tagasi ja siis me paneme talle  märgise ja märgise number on viis, kaks,  viis kaheksa ja siis ta läheb sellise väikse süstla torkeiga  külge ja nüüd ongi ta märgistatud. Nüüd kui keegi ta kuskilt kätte saab, siis meil on siin peal telefoninumber,  märgi see number ja siis kohe saab kätte,  saasaaja saab meile kohe helistada ja teada anda  ja nii, nii kujuneb meil siis see pilt, see teadmine sellest,  et kuidas need märgistatud kalad on liikunud  ja ja, ja see avab meile ukse väga huvitavasse maailma lõpuks. Kus Eesti jõgedes on lood veel selgelt halvasti  ja vee elustik kannatab ja on oht, et võib-olla mõni  populatsioon hääbubki õige. Populaarsemaks on praegu saanud linnamäe pais Jägala jõel,  seal on ikka väga selge, et, et kui sinna koha peale minna  või selle peale natuke mõelda, et kala tuleb jõkke,  tahaks minna koelmule, ainuke koelmu on teisel pool paisu,  sinna ta ei saa, koelu on ka üle ujutatud veehoidlaga,  et näiteks see on kõige tuntum näide viimasel ajal,  kus põrkuvad inimeste ärihuvid, igasugused muud huvid  ja siis kalade huvid, et, et osa inimesi võtab seda rahulikult,  et tühja sest kalasta, et las ta siis. On seal välja suremisele määratud selles jões,  aga osa inimesi ei taha sellega leppida ja  siis see põhjustab ka suuri vaidlusi ja tülisid. Ja siit lähebki oma valitud teekonnal see vahva orentsikas  punaste uimedega lind. Loodame väga, et siis ta annab teada, kuidas tema rännud kulgevad.
