Raadio kaheportaal ja Kristjan Port. Tere eetris on portaal, tehnoloogia kommentaari esitab
Kristjan Port.
Midagi võib kindlasti pidada suureks, kui selle saab vedada
18 korda ümber maa.
Värske uurimuse põhjal oleks nii pikk igal aastal maailma
meredes kaduv õngenöör.
Lisaks sellele kukub igal aastal merepõhja 14 miljardit õngekonksu.
See pole paadist Tõngitsejate varandus, vaideid,
tööstusliku kalapüügitootev kapital, mis läheb igal aastal
kaduva teed. Vetesügavusse 65 aasta jooksul kaotatud kalapüügivõrkudega
saaks näiteks katta kogu planeedi.
Kadumine on aga siin suhteline.
D see on siis materjali muutunud kasutuskoht.
Samade teadlaste hinnangul jõuab merre umbes 1,7 kuni 4,6
protsenti maismaa plastijäätmetest.
Seda on kalapüügivahenditest rohkem, aga kuna püügivahendid
on sisuliselt loomapüünised, kujutavad need ookeanide
ökosüsteemile suuremat ohtu. Sealhulgas saagikust kaotavatele kaluritele,
kes on siis sunnitud püügi kvootide täitmise nimel kasutama
veelgi rohkem püügivahendeid.
Ja nõiaring kogub hoogu. Kuna neis siis umbes iga 50. jääb juba samal aastal merre
kuna vete kadub on silma alt ära, kiputakse probleemi ignoreerima,
mida võib ju inimlikult ka mõista, seda enam,
et silmale on näha teisi suuri ja probleemseid asju.
Näiteks kuidas suhtuda 50000 kilomeetri kõrgusesse probleemi?
Mõttelise virna kõrgus ületab inimkonna nutikuse
tippsaavutuse monumendi rahvusvahelise kosmosejaama kaugust
maast umbes 100 korda. Materjal taolise kuhja rajamiseks on olemas,
aga. Asub hajusalt sahtlites ja prügilatesse viitega see igale,
et paljud sahtlid on nüüd sisuliselt eel prügilat kuhja
allegooria kajastab lõppeval aastal kasutusest emaletavate
mobiiltelefonide määra.
Maailmas on kasutusel umbes 16 miljardit mobiiltelefoni
ehk paar tükki iga elaniku kohta. Aastas loobutakse ligikaudu viie miljardi telefoni kasutamisest.
Paljud siirduvad neist kuhugi sahtlisse.
Põhjused on selleks mitmeid igaks juhuks varuseadmena
või siis seoses mälestustega või tänulaiskusele kui uue kasutamisega. Nii kiiret vanast ei hakatud kalliste infovara
steriliseerima kooriku all personaalse tihti.
Delikaatse teabe olemasolu tõttu jäävad telefonid siis veel
mõneks ajaks tuba selle hoiule vahest prügikasti,
tõrjudes sinna eelmisest korrast tallele jäänud telefoni.
Igatahes leiab keskmisest Euroopa leibkonna iga liikme kohta
umbes kaheksa kilogrammi kasutuna seisma jäänud elektroonikat.
Elektroonilisest jäätmetest töödeldakse ümber alla viia. Rahvusvahelise telekommunikatsiooni liidu järgmise aasta
eesmärk on kasvatada see 30 protsendini.
Telefonid moodustavad aga suhteliselt. Väikese osa kogu ülemaailmse, 44 ja poole miljoni tonni,
sest elektroonikajäätmete Kohilast hunnik sisaldab kulda. Hõbedati pollaadiumi lisaks paljudele taaskasutatavatele
komponentidele aga enamus sellest visatakse loodusesse,
võib põletatakse, põhjustades tervise ja keskkonnakahju. Samal ajal mõeldakse, kuidas hankida väärismetalle
elektroonikatööstuse jaoks näiteks kosmosest.
Elektroonikajäätmete probleem on eurooplastele eriti nurjatu
sest Euroopa on säästliku elustiili poolest teistest ees
meeläbee jäätmetest uuskasutusse umbes üle poole.
Kui mujal maailmas suudetakse teha sama,
vaid murdeosas. Arengumaades on vastav näitaja umbes viis protsenti
ja mõnes riigis alla protsendi.
See kann maailma parandamise mõttes siinsed pingutused
väiksema efektiga. Mõjuda motivatsiooni langetavalt ja mille varjus siis
rikkamad riigid sealhulgas Euroopa Liidust ekspordivad
jäätmeid arengumaadesse. Juhul, kui midagi väga radikaalset lähiajal ette võeta
suureneb varem mainitud Mürgise varandusehunnik alaneb dekaadi lõpuks pea kahekordseks.
Ajastu olemust arvestades on seda lihtne uskuda
sest elektroonika uuendustsüklon väga kiire,
mistõttu on see ka üks kõige kiiremini suureneb keskkonda
saastava ja samas seda vasustavate jäätmete voog millest osa jõuab. Päris kindlasti ka merepõhja, sest siis on see silma alt ära.
Barakaga. Sinna see jää vaid jõuab kodudesse tagasi seekord enam mitte
taskutesse kottidesse, võillo nurkadele.
Veekogudest ammutatava toidutööstuse suuruseks on aastas 424
miljardit USA dollarit.
See on suur äri, mis tagab vääramatu jõuga,
et nii plastik kui elektroonikas populaarsed keemilised
ühendid jõuavad uuel ringil söögitaldrikutele. Noh, aga õnneks saadakse vähemalt teravad konksud enne kätte. Kuula varasemaid portaale R2 L2.
