Kevadel alanud Ukraina sõda ja sellele järgnenud
energiakriis potis Ida-Viru tööstuspargid piltlikult öeldes
pihtide vahele Venemaaga seotud arendusprojekti rõngas
peatunud või sootuks ära jäänud ja teisalt ei tule
arendajaid ka läänest, kuna Eesti kõrged energiahinnad
annavad konkurentsieelise põhja, Rootsile
või Norrale.
Ida-Viru tööstuspargid püüavad kadu korvata toetuste
ja kohaliku madalama elektrihinnaga, räägib
Ida-Viruinvesteeringute agentuuri juht Teet Kuusmik. Uute klientide leidmine sellises energiahindade suures vahes
on äärmiselt keeruline, aga näiteks Kohtla-Järve
tööstuspargis Narva tööstuspargis on meil võimalus
tegelikult pakkuda ettevõtjatele seda lahendust,
et neil on võimalik Street osta otseliini pidi.
Ehk siis see tähendab seda, et kuni kuue kilomeetri
raadiuses tootja alt on võimalik elektrit saada ilma võrgutasudeta.
Kui võtta aluseks selline 24, seitse töötab ettevõtte kolmes vahetuses,
siis kokkuhoid elektrihindades on kuskil 30 protsenti. Samas peetakse madalamad elektri hinda pigem lisaargumendiks.
Suuremat mõju ootavad tööstuspargid õiglase üleminekufondi investeerimistoetusest,
mis sobiks ka väiksema elektritarbimisega ettevõttele,
jätkab Teet Kuusmik. Kogu ütleme siis meetme maht 153 miljonit eurot ja,
ja toetus isegi kuni 65 protsenti investeeringutest.
Et kui nüüd 10 miljoni eurone investeering teha Ida-Virumaal,
siis see kokkuhoid on kuus ja pool miljonit eurot.
Et see nüüd sõltub nagu ettevõttest, eks ju,
et kui ettevõte on väga elektri intensiivne,
siis võib-olla see tasuvusaeg väga pikk.
Kui ettevõtte nii-öelda elektritarbimise mahud on väga väiksed,
siis kuus ja pool miljonit on kindlasti väga suur võit,
mida elektrihindadega nii-öelda kaotada on väga keeruline. Ida-Viru tööstusparkides Narvas, Jõhvis ja Kohtla järvel
tegutseb paarkümmend ettevõtet ühtekokku ligi 1000 töökohaga.
Investeerimistoetus koos elektri otseühendusega võiks viie
aasta jooksul tuua maakonda kuni 25 uut ettevõtet Uudistele
Jüri Nikolajev, Narva.
