20 aasta taguse ajaga võrreldes on ilma poolest Eestis suvi
kuni kuu pikem ja talv kuul lühem, ütleb metsa tervenduse OÜ
metsaülem Anti Ironman.
Enim kannatab sellest kuusk. Kõik me ju teame, et kuusel on seda tohutult palju,
seda okkapinda ja, ja seetõttu ta on, veevajadus on ka väga
suur ja noh, need viimase aastate suved on,
meil on ikkagi nii kuumad ja nii põuased,
et suve teiseks pooleks enam vett ei jätku. See teeb kuused nõrgaks ning rohkem haavatavaks kuuse-kooreüraskil.
Üraski arvukus on aga soojade suvedega just suurenenud.
See tähendab, et osades kasvukohatüüpides peab leidma
kuusele asenduse.
See läks võib sobida mänd, kuid mitte alati. Kõige valusamalt sinilille kasvukoha tüüp kastiku,
loo kasvukoha, tüüppeaosa jänesekapsast,
ka Nad on nii viljakad, kasvukohatüübid,
et seal mändi kasvatada ja siis me saame siuksed väga halva
tüve kvaliteediga puud, mis, millest ei ole võimalik teha
mingit kestvustooteid, et ta ongi siukse
madalakvaliteediline puit. Võib sobida kask või tamm, aga nendes paremini kohati ka võõrpuuliigid,
näiteks lehised ehk siberi lehis euroopa lehis
või hübriidlehis.
Kokku võib metsa uuendamisel metsaseaduse järgi istutada 13
erinevat võõrliiki.
Ralman lisab, et katsetada võiks Kapööki,
mida lubatud liikide nimekirjas praegu ei ole. Pöögi võiks lisada küll jah, lubatud võõrpuuliikide nimekirja.
Et seda võiks küll teha, et see annaks võimaluse tegeleda,
hakkavad, on metsatingimus katsetama. Kuigi maaülikooli metsaselektsiooni teadur Tiit maantee nõustub,
et kasvatama peaks rohkem erinevaid puuliike,
rõhutab ta, et katsetamine vajab täpsust.
Seega ei tohiks Kapööki kiiruga nimekirja lisada. Näitena Taanis käidud, vaadatud kohaliku päritoluga pööki,
need nägid, õudsad välja nagu ei, on head kasvu,
noh silma järgi hinnates.
Ja tüve kvaliteet oli ikka täiesti kohutav.
Hästi kõverad ja lapiku kujuga ja õudsad.
Ja seal nad ütlesid, vaadake, et kui te tahate Taanis
normaalsete omadustega pööki saada, siis seeme tuleb tuua Saksamaalt. Meile Eesti kohta sellist teadmist ei ole,
ütleb Maaten.
Pööke kasvab Eestis vaid üksikuid ning nende sobivust siia
on vähe uuritud. Kui sa teed niimoodi, ühel ajal istutad ühesuguse
katsedisainiga ühe tihedusega, siis sa saad sellised tulemused,
mille järgi öelda siis midagi. Mitme võõrliigi puhul on täpsemad katsed maaülikoolil plaanis,
samas kiiret tulemusi ei maksa loota.
Puud kasvavad kaua. Pigem peaksid niisugune 15 aastat vähemalt olema
normaanetest periood.
