Estonia seltsi juhatajal Mart Mikul on oluline roll selles,
et pulli vaate taasavastamine teoks sai.
Miku nimelt huvitavad pruunid viidad, mis kuhugi ajaloolisse
paika juhatavad.
Ja kui ta pulli asula kohta jõudis, oli ta pettunud.
Sest tähistust, mida see paik vääriks, ta sealt ei leidnud.
Mart Mikk. Ja siis pärast seda helistasin Pärnu muuseumisse,
küsisin, et kuidas on tähistatud öeldigi,
et kahjuks ei ole tähistatud ja siis mõned aastad hiljem
sain väga üllatava kõne.
Pärnu muuseumist öeldi.
Olete oodatud mälestusmärgi avamisele.
Minu jaoks on veel tänase päeva eriline tähtsus ka selles,
et pandeemia ajal väga paljud koorid lakkasid tegutsemast,
aga täna on ka, tähistame kohe uue koori sündi. Nimelt on nüüd asutatud Estonia seltsi kammerkoor
ja seda enam väga tore, et sellise ajaloolisel hetkel toimus
nende kõige esimene esinemine. Pärnu Muuseumis duetti Mart Miku telefonikõne järel kohe
ühendust Tori vallaga ja üheskoos hakatigi aru pidama,
mida selle pulliga ette võtta.
Õige pea jõuti nii kaugele, et skulptor Simson von sea küll
hakkas koera kuju valmistama.
Idee tuli pulli asulakohast leitud koerahambast
ja nii ongi Bullis nüüd skulptuur koerast,
kes kurvalt Hulub või hoopis rõõmsalt näitab,
et arheoloogid on tema purihamba ära viinud. Simson fons eakil. Tehke kindlaks ajaloomuuseum, mis on ta üleminegi
või vasak alumine kihv, eks ole, aga selgus,
et kurrat purihammas puudu tiise koera ilmusti,
Nardama aia, mõtlesin muudu purihammas näha oleks tarede
ja see jääb kindlasti meelde, sest sellist asja pole olnud,
et kõige tähtsam asi hammas, seda ei olegi kuju juures. Skulptor teab, et Eestis oli enne ainult kaks skulptuuri,
kus koera kujutatakse.
Seda on inimese parima sõbra jaoks kahtlemata vähe.
