Kuidas tagada, et inimene langetab enda jaoks õige otsuse,
kas minna pensionile siis, kui aastanumber ütleb,
töötada edasi või lahkuda tööturult hoopis varem.
Tartu Ülikooli majandusteaduskonna nooremteadur Kristjan Pulk. Nagu me teame, et inimestele meeldib hästi selliseid
keerukaid otsuseid edasi lükata, et küna millalgi hiljem
sellega tegelen. Sotsiaalteaduste rakendusuuringute keskus uuris välja,
kuidas riik inimeste otsuseid mõjutada saab
ning ilmnes, et on suur vahe, kuidas pensionile jäämise aega esitletakse.
Kui kasutada inimese enda eluaastaid, võib see näida kauge tulevik.
Kuna kui aga konkreetset kalendriaastat,
siis tundub aeg olevat palju lähemal. Proovisime sellist katset Facebook'is panime reklaami üles,
inimesed tulla sinna vastama ja nad olid siis sorteeritud
Vieternisse gruppi.
Ja siis me vaatasimegi seda, et kuidas inimesed kasutavad pensionikalkulaatorit,
mismoodi nad reageerivad erinevatele nendele checkliste aspektidele,
mida me kasutasime.
Üldjuhul me mõtlesime ka, et kuidas inimesed nendesse on
enesetunne pensionivalikuga seonduvalt. Leidsime, et kuna ta on läbinud arutluspunkti,
mida mett tantsime eriti siis, kui nad said ka nendest
proovida pensionikalkulaatorit et siis nende enesekindlus
tõusis Variku suhtes. Suurt rolli mängib ka keskkond ja laiem ühiskondlik kontekst
mida enam eakate tööpanust sõnas ja pildis välja tuuakse
ja väärtustatakse.
Seda lihtsam on kodanikul langetada otsus tööturul jätkata
ka pärast pensioniea saabumist. Me leidsime, et kui see inimene kaalub, milline tervislik seisukord,
milline ta sissetulek, kuidas ta oskused sobituvad praegusel
tööturul ja siis me saime soodustada selliseid kaalutletud valikuid.
Eks inimene teeb endale kasulikum, maksab seal,
selles kontekstis. Uuring toob välja niinimetatud pikaealisuse riski,
mis tähendab, et pensioniealisena elatakse kauem kui
pensioniks kogutud rahast jätkuks.
Ka Eesti rahvastik vananeb ning riigi huvides on kodanike
võimalikult kaua tööturul hoida. Pigem ikkagi hiljem pensionile näeme, et pensioniead
tõusevad enamustes riikides.
Kui üldjoones inimesed võisid seda kauem kaasatud tööturuga,
siis see sõltub ikkagi nii palju iga indiviidi
situatsioonist et kõigile ei saa teha nii-öelda ühe puuga sekkumist.
