Ja. Mina olen Peeter Pihel ja inimesed teevad mind minu kogendus  ike oskuste poolest ja oleme Saaremaal Kali järve ääres. Minu jaoks. Rahvakeeli kaali järv, aga, aga me peame vist rääkima õigete nimedega,  see on meteoriidi kraater. Ümberringi on neid kraatreid üksjagu veel vist tükki kaheksa,  neid neid lohukesi, aga sümbolina ta on ikkagi kõige parem  näide looduse meeletust jõust ja et sellest aru saada,  ongi vaja siia kraatri põhja tulla, et, et vaadata ja,  ja mõelda kaasa sellele sündmusele, mis,  mis siin sekundi või paari sekundi jooksul toimus tuhandeid  aastaid tagasi. Iga sellise toreda reisisihtkoha või, või maamärgiga on  seotud ka palju lugusid ja üks kindlasti selline värvikam on  Kreeka meresõitja püüdja, kes kirjutab oma reisikirjas,  kuidas ta on, jõudis kaugele põhja, kus asub Ultima Thure  saar ja kus siis kohalikud barbarid näitasid talle,  et kuhu päike magama läheb õhtul, et ilmselgelt on tegu  siis kaali järvega ja selline tore lugu ka veel reisikirjast. Minu jaoks on siin see kraater ikkagi olnud üks maagiline  ja isegi võiks öelda nõiduslik koht ja ma tean võib-olla  sellist esimest tunnet, kui me kooliajal tulime siia  klassiekskursioonile ja ja jooksin poisikestena siia  kraatripõhja ja ja vaatasime seda ja noh,  ehitasime õlgu ja jooksime edasi ja ülesse  ja bussi tagasi, aga, aga võib-olla selle asja pani paika  meie meeltes kooli bussijuht Andi, kes ütles siis,  et vaadake, poisid, et siia kukkus kivi,  mis oli 20 lindraktori raskune, et see võib-olla tekitas  meil sellist nagu. Ja sa mõistsid paremini seda, mis, mis siin tegelikult toimus. See on koht, kus sa pead loodusest aukartust tundma ja,  ja varsti on käes esimesed, sellised suured sügise tormid ja,  ja me alati tunneme siis seda looduses tiijat ja,  ja jõudu, aga, aga kui siia kraatri põhja tulla ja,  ja natuke kaasa mõelda, et kuidas siin kõik see toimus  ja ja siin on vist isegi mingid tükikesi leitud Kõpu poolsaarelt,  mis on lennanud sinna selle, selle plahvatuse tulemusena,  nii et, et. Ta. Ma arvan, et eks meil igaühel on neid, neid kohti,  kas see on enda lemmikseenekoht, mereäär,  puisniit, oluline on neid kohti aeg-ajalt külastada  ja sealt saada seda, seda meelerahu ja, ja kogeda jälle neid mälestusi,  mis sul seoses nende enda kohtadega on ja  siis meenutada, mis nendes kohtades on, on juhtunud  ja vaadata, kuidas loodus muutub ja kuidas sa ise oled  selles ajas muutunud. Jaa.
