Pärast septembrikuu arvete maksmist on toetamis
ja nõustamisteenuste lepingute mahu jääkhooldus
ja eestkosteperedele ning peredele, kes lapsi lapsendavad
veidi üle 42000 euro.
Selleks, et aasta lõpuni saaks mingisuguseidki teenuseid
selles vallas, kui ta tuleb järelejäänud summa
sotsiaalkindlustusametil ära jagada nelja teenuse osutaja
vahel ka asendushoolduse tugiteenuste. Tiimiteenuste juht Maarja Kuldjärv räägib,
et raha jagatakse teenusepakkujate vahel proportsionaalselt
selle alusel, kui mitu peret igal teenuse osutajal on olnud.
Pere toe teenusel alates selle aasta esimesest märtsist. Ja miks see esimene märts on niisugune, näiteks aasta algus
on sellepärast, et esimesed kaks kuud oli meil ülemineku
periood eelmisest aastast, et esimesest märtsist on siis
just nimelt kohaliku omavalitsuse suunamisel pered saavad peretoateenust. Järelejäänud summast saab veidi üle 24000 euro
ehk rohkem kui poole MTÜ igale lapsele.
Pere. MTÜ projektijuht Jane Snaith räägib,
et juba teist aastat järjest on asendusperedele nõustamis-
ja tugiteenuste pakkumiseks raha otsa saamas,
sest juba algne rahastus, mis tuleb Euroopa struktuurfondidest.
Ta kogus sihtgrupi vajadusi. Väga lihtsa näitena, kui võtame Kohtla-Järve linna,
Kohtla-Järve linnas on kusagil 90 eestkosteperet
või vanemaid, kes on eestkostjale võtnud,
siis lapse meie teenus on, nendest on kaks,
nii et me ei ole jõudnud isegi 10 protsendini sisuliselt
nendest inimestest peredest, kes tegelikult neid
tugiteenuseid vajaksid. Ligi 5000 eurot saab MTÜ teadlik, kui lapsevanem,
MTÜ asutaja ja juhatuse liige Inna Klaus räägib,
et kasuperede toetamise nõustamisteenused on kogunud
populaarsust mitmetel põhjustel.
Ühest küljest maailmas valitsev ebastabiilne olukord,
aga teisalt ka teadlikkuse tõus seesuguste teenuste olemasolust. Väga palju pöörduvad leida pere, kes mõtlevad selle peale,
et äkki nina saama valda kasvupäraks, äkki mina saan hakkama.
Esmased pöördumise praegu ka palju rohkem. Kuldjärv räägib, et selle aasta lõpuni on teenusepakkujatel
raha kõige efektiivsema kasutamise eesmärgil palutud
keskenduda eelkõige pere toe teenusele ning teiste teenuste
osutamist palutakse ajutiselt piirata või peatada. Aga jah, et neil on siis konkreetne inimene,
kes võtab ise omal algatusel aeg-ajalt ühendust
ja kelle poole pere saab tõesti igal hetkel siis oma
probleemidega pöörduda, mis puudutavad seda siis
asendushooldusel kasvavat last, tema toetamist,
tema mõistmist, tema eest hoolitsemist. Vähem raha tähendab ka klaase ja Snaiti sõnul,
et mõnede teenuste pakkumiseks tuleb toetuda rohkem
vabatahtlikule tööle.
Kuid ükski kasupere abi ja nõuta jääda ei tohi.
Hinna Klaos. Näiteks mentorlus ja grupinõustamised ikka teevad siis vabatahtlikud.
